Ilmastik.
Õhutemperatuur oli igati keskmise (-1,0..-5,8 °C) lähedal, lääne pool ehk poole kraadi jagu soojemgi (-0,3..-5,8 °C). Sarnased numbrid olid ka 2011. aastal (-1,1..-5,3 °C). Sademeid registreeriti tunduvalt rohkem ning keskmisi näitajaid (33 kuni 58 mm) ületati Lääne-Eestis pea 50 mm jagu, ida pool 15-20 mm jagu, paarikümne cm jagu ületasid sajuhulgad ka 2011. aasta. Päike paistis keskmisest (23 kuni 35 tundi) 5 kuni 6 tundi rohkem, mullu (2011. a.) oli päikest 10 tunni võrra kohati rohkem. Lähemalt loe EMHI kuukokkuvõttest.
Olukord atmosfääris.
Lumises metsas
Haiba, 01.01.2012
Foto: Lee Nuutre
Aasta algas (1.01) vaikselt ning peamiselt rannikualadel kerge lumega. Õhtu poole pöördus tuul läänest läheneva tsükloni ees saartel kagusse ja hakkas tugevnema. Õhutemperatuur oli öösel -2..-7 °C vahel, saarte rannikul jäi 0 °C lähedale, päeval tõusis -2..+2, saartel +4 °C-ni.
Aasta esimene lumesadu
2.01.2012 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
2.01. levis Norra mere põhjaosa kohal oleva tsükloniga seotud lohk üle Eesti: idas sadas lund, läänes lörtsi ja vihma ning mitmel pool oli jäidet. Kagutuul tõusis iiliti 15, rannikul 19 m/s. Öösel oli õhutemperatuur 0..-7 °C, päeval tõusis -3..+4, Vilsandil kuni +6 °C-ni.
Märg, nii märg
3.01 Muhumaal
Foto: Leili Valdmets
Järgmisel päeval (3.01), kui lohk eemaldus ning edelasse pöörduv tuul nõrgenes, mõõdeti +6 °C ka Ristnas ning see number näitas kuu kõige kõrgemat õhutemperatuuri.
Siiru-viiruline järvepind
04.01.2012 Viljandimaal
Foto: Ülle Mürksepp
4.01. liikus Norra lõunaosast üle Stockholmi Põhjalahele veel ägedam tsüklon, mis Eestisse vesise saju tõi ning esialgu lõuna- ja kagu-, hiljem edelatuule iilid 10-15, rannikul 18-23, saartel kuni 28 m/s tõstis. Öine õhutemperatuur oli 0..+3, päevane +2..+5 °C. Edaspidi taandus tsüklon piki Soome rannikut põhja, Skandinaavia lõunaosa kohale jõudis läänest juba uus pööris. Tuul pöördus kagusse ning andis järele. Sadu jõudis Eestisse vihma ja lörtsina.
Hekk on kattunud lumega, 6.01.2012
Foto: Liina Selter
6.01, kui tsüklon liikus üle Läänemere lõunaosa kagusse, pöördus tugevnev tuul loodesse ja põhja ning sadu läks valgemaks. Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 0..+3 °C vahel. Edaspidi külmenemine jätkus ning sadas peamiselt lund.
Härmas
08.01 Järvamaa,Laupa. Mõnus talveilm. Kraadiklaas näitas -6. Tuult praktiliselt ei olnudki ja lund on just parasjagu, et metsas käia.
Foto: Maret Saareleht
Kui 8.01. levis üle Eesti väike kõrgrõhuhari, langes õhutemperatuur -1..-14 °C-ni. Päeval levis Läänemerelt kirdesse liikuva tsükloni lohk ühes valge sajuga üle Eesti ning õhutemperatuur tõusis -3..0 °C-ni, saartel tuli ka vihma ning sooja oli 3 °C.
Päike piilub
10.01.2012 Laagri
Foto: Ain Avik
Järgnevatel päevadel (9.-11.01) sarnane skeem jätkus, et öösel külmetas, päeval vähemalt lääne pool sulatas, kuni 11.01. arenes Soome kohal tsüklon, mille lõunaservas läks Eestis sadu kõikjal üle vihmaks ning läände pöördunud tuul tõusis rannikul iiliti 19 m/s. Õhutemperatuur tõusis +1..+5 °C-ni. Suur sula tõstis jõgede veetaseme taas pikaajalisest keskmisest kõrgemale.
Külm on tulekul
13.01.2012
Foto: Kersti Kaiv
13.01. liikus tsüklon Laadoga järve lähedale ning selle tagalas saabus Eestisse väga tugeva põhjatuulega (sisemaal 17, rannikul 25 m/s) taas külm õhk, mistõttu sadu muutus lumeks ning ilm läks tuisuseks.
Edaspidi (14.-15.01) vajus tsüklon piki Baltimaade idaserva lõunasse: järk-järgult jäi vähemaks nii sadu kui tuult ning õhutemperatuur langes püsivalt miinuspoolele (-1..-5 °C).
Jääehted kaldaäärsetel rohukõrtel
16.01.2012 Raplas
Foto: Pirko Peterson
16.01. oli juba öösel külma 15 °C, 17.-18.01 liikus Põhjalahelt üle Soome lahe kagusse uus tsüklon, mis lumelisa tõi ning miinuskraade kärpis. Edaspidi tõusis Skandinaaviast üle Soome itta liikuvate tsüklonite lõunaservas õhutemperatuur Lääne-Eestis plusspoolele ning sadu läks üle vihmaks.
Udune hommikutee
22.01.2012 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
21.-22.01, kui Otepääl toimusid MK sarja rahvusvahelised meistrivõistlused, oli Läänemere kohal väheaktiivne madalrõhuala ning selle servas tõi kagutuul Eestisse külma sadu juurde ning võistlused said kenasti peetud. Vesine oli sadu veel vaid saarte avamere poolsel rannikul.
Jäätub vaikselt
24.01 Treppoja
Foto: Aivo Anton
23.-25.01. pöörles Läänemere lõunaosa kohal tsüklon, mille kirdeservas oli Eestis mõõdukalt külm ja ilus talveilm. Öösiti oli sisemaal külma 10..14, läänerannikul 5 °C, päeval 1..8 °C.
Selle talve esimesed jäälilled loojuva päikese valguses. Viljandimaal Abja vallas. 26. jaanuar 2012
Foto: Priit Retsep
Alates 26.01. hakkas meie ilma üle võimust võtma Venemaal tugevnev kõrgrõhuala, mis väga külma õhku lääne poole saatis. Ida- ja kagutuul oli läänes valitseva madalrõhuala ning ida poole jääva kõrgrõhkkonna piiril puhanguline (10-14 m/s) ning domineeriva kõrge toel läks ilm üha selgemaks. Õhutemperatuur langes alates 28.01. öisel ajal alla -20 °C ning päevalgi ei tõusnud oluliselt üle -10 °C.
Inimesed külmas
31. jaanuar, Mustamäe -14 külmakraadi
Foto: Lea Marmor
Kuu kaks viimast päeva (30.-31.01) olid veel külmemad (-14..-26 °C) ning kuu kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 31.01. Jõgeval: -26,3 °C. Päevasel ajal oli külma 9..16, saarte rannikul kohati 3 °C.
Olukord veekogudes.
Kuu alguses oli merevees sooja 1 kuni 5 °C, sisevetes oli soojapügalaid mõni, suuremalt jaolt oli veetemperatuur juba 0 °C lähedal. Korralik jäätumine leidis aset peale 20.01. ning Peipsi rannale tekkis 5-10 cm paksune jääkiht. Jääd esines ka mitmel pool mererannikul. Õhukese jääkirmega oli kaetud nii Haapsalu kui Matsalu laht ja jää algliike leidus juba kõikjal Väinamere ümbruses. Pärnu lahes arenes jää kalda ääres 5-10 cm paksuseks. Maksimaalne veetemperatuur ulatus saarte läänerannikul +3 °C-ni.
Kuu lõpus võis Peipsile kalale minna, kuna kalda ääres ulatus jää paksus juba 20 cm-ni.
Meri oli hõreda jääga kaetud Väinamere ümber, nii Matsalu kui Haapsalu lahte kattis kinnisjää paksusega kuni 10 cm. Samuti oli kinnisjääga kaetud suurem osa Pärnu lahest. Jää algliike esines pea kõikjal Eesti rannikul (kaasa arvatud saarte avamere poolses küljes). Põhjarannikul oli kohati 10 cm paksune kitsas kinnisjää riba.
Lumeolud.
Lumikate tekkis 8.-9.01. paiku. Kõige kõrgem oli kate Harjumaal Tallinna ümbruses, kus lumekihi paksus ulatus 18 cm-ni ning üle 10 cm-se lumega oli kaetud ka valdav Lääne-Eesti. Ida-Eestist läksid suuremad sajud mööda ning seal oli sentimeetreid kümnest vähem, samuti oli neid vähem mõnel pool saarte rannikul, kuna seal oli soojema vee lähedal pigem lörtsi ja vihma sadanud.
12.01. saabunud soe sadu kahandas vahepeal Lääne-Eesti lumikatte 1 kuni 8 cm-ni, Kesk- ja Ida-Eestis tõusis lumekihi paksus 15 kuni 29 cm-ni.
Peale 20.01. oli lund Lõuna-Eesti kõrgustike ümbruses 30 kuni 40 cm, mujal mandril 20 cm ligi. Saartel ja Liivi lahe ääres oli lund vähem seal sadanud lörtsi ja vihma tõttu.
Kuu lõpus oli Lõuna-Eesti kõrgustikel lund 35 cm, Põhja-Eestis 30 cm. Mujal oli lund 14 kuni 25 cm. Mandri edelarannikul oli lund 10 cm, saartel 3 kuni 10 cm, vaid Saaremaa idaosas ulatus lumikatte paksus pea 20 cm-ni.
2011. aasta detsember oli tormine ja rekordiliste sajuhulkadega. (11.01.2012) Riin MandelKastepiiskades kurekaela õis1.detsember, Raplamaa Kuu keskmine õhutemperatuur (0,8..4,7 °C) oli paljuaastasest keskmisest (-3,9..+0,9 °C) oma 4..5 °C kõrgem, mullusest (2010) isegi 9 °C soojem.
November 2011 algas rahumeelselt, kuid lõppes tormiliselt. (11.01.2012)
Oktoober 2011 oli keskmisega võrreldes soe ja päikesepaisteline (15.11.2011) Kolm kaske 01.10.11 RaplamaalFoto: Evelin Nummert
September 2011: vihmased arginädalad vahetusid päikeseliste nädalavahetustega (12.10.2011) Hilissuvine õhtupoolik1. sept. NõmmeFoto: Lea Marmor Kuu keskmine õhutemperatuur (12,2 kuni 15,2 °C) oli paljuaastasest näitajast (9,7 kuni 12,6 °C) kõrgem ligi 3 ning eelmise aasta (2010) septembrist 2 °C.
2011. august oli keskmisest soojem, kuid mullusest (2011) kuivem ja jahedam (14.09.2011) Pildistatud 3.augustil HarjumaalFoto: Peeter Rokk
Juuli 2011 oli kuum ja äikesevihmadega (09.08.2011) Foto: AugustKuu keskmine temperatuur (19,1..21,1 °C) oli 3..4 °C normist kõrgem (16,2..17,5 °C). 2010. aasta juulist olid need numbrid 2 °C võrra madalamad. Vihma sadas Lõuna-Eestis kohati vähem normist (keskmine 52 mm, sadas 31 mm), Põhja-Eestis ületas saju hulk keskmise ligi poole võrra (kokku tuli vihma 160 mm, keskmine on 88 mm).
Juuni 2011: kuu algus ja lõpp kuumad ja äikeselised, jaaniaeg jahedam ja rannikul tormine (15.07.2011) Algab väga soe päev01.06.2011 TürilFoto: Maret Karu
Mai 2011. Talvisest lumesajust suvekuumuseni (14.06.2011) Lähenev lumepilv01.05.2011.kell 20.30.SimunasFoto: Janek Pärn
Aprill 2011: lumise märtsi järel oli aprill päikeselisem ja soojem. (10.05.2011) 01.04.2011 on Simunasse jõudnud ka esimene suurem vihmasadu. Siidisabad saavad nüüd pestud marju :)Foto: Janek Pärn
Märts 2011 püsis üsna talvine ning lumikate saavutas Ida-Eestis maksimumi (12.04.2011) Hommikutaevas4.03.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts
Veebruar 2011: väga heitlik ja ettearvamatu (15.03.2011) Foto: Evelin Nummert Kuu keskmine õhutemperatuur (-6,5..-12,2 °C) jäi 4..6 °C normist madalamale, vanade normide jägi 3..5 °C normist madalamale. Sadu oli kokkuvõttes vähe, kõige enam sadas Narva-Jõesuus: 34 mm, kõige vähem Sõrves: 16 mm. Norm oleks olnud 23 kuni 42 m. Sõltuvalt vähesest sajust oli selle eest päikest rohkem 50 kuni 90 tunni jagu: Sõrves 152 tundi, Jõgeval 122 tundi.
Jaanuar 2011: uute keskmiste järgi normis, vanade järgi soojem (13.02.2011) Foto: Marre Karu Nii maailmas kui Eesti võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).
2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.
2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)
Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts
September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).
August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson
Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.
Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.
Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.
Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
