Juba seitsmendat hooaega alustav Eesti Äikesevaatlejate Võrk (EÄV) otsib uusi vaatlejaid. Ka sel aastal oodatud liituma kõik huvilised vanusest ja tegevusalast sõltumata. Kõigil vaatlejatel on võimalik vastavalt huvile ja võimalustele valida kahe erineva raskusastmega vaatlusmetoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelisse ainult põhiandmed äikese ja äikesenähtuste esinemise kohta päevade kaupa. Täismahus vaatluste korral täidetakse iga esinenud äikese kohta eraldi vaatlusleht.
Kõigil huvilistel palume endast teada anda hiljemalt 5. aprilliks 2012 saates kas tavakirja aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014 või e-kirja aadressil seenno@ut.ee. Kirjas palume kindlasti ära märkida huvilise nimi ning täpne postiaadress. Lähem infot Eesti Äikesevaatlejate Võrgu kohta koos elektroonilise registreerumislehega on saadaval SIIN.
EÄV andmebaasi on alates 2006. aastast toimunud vaatluste tulemusena tänaseks kogunenud juba umbes 10 000 äikesevaatlust. Paljudele praegustele ja tulevastele vaatlejatele pakub kindlasti huvi, kuidas ja milleks nende poolt kogutud andmeid kasutada saab. Järgnevalt ongi toodud mõned näited Eesti Äikesevaatlejate Võrgu andmete kasutamisest. EÄV andmete kasutus toimub enamasti käsikäes põhjamaade äikesedetektorite võrgustiku (NORDLIS) välguandmete analüüsiga. On selgunud, et nii EÄV kui NORDLIS andmetel on kindlad eelised ja puudused, kuid täielikult ei suuda kumbki teist asendada.
1. Äikese intensiivsuse hinnangud. Äikese intensiivsuse all peetakse silmas välgulöökide arvu ajaühikus. NORDLIS äikesedetektorite võrgustik määrab pilv-maa välgulöökite toimumisajad ja geograafilised asukohad. EÄV vaatlejad määravad äikese algus- ja lõpukellaajad ning intensiivsuse 5 palli skaalas (1-väga nõrk, 5-väga tugev). EÄV vaatlejad ei tee äikese intensiivsust hinnates vahet pilv-maa ja pilvesisestel välkudel, vaid määravad intensiivsuse kõigi nähtavate välkude ja kuuldavate müristamiste sageduse alusel. Selle erinevuse tõttu annab EÄV ja NORDLIS andmete võrdlus vahel vägagi huvitavaid tulemusi (joonis 2).
Joonis 2. NORDLIS võrgustiku poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 8. augustil 2010 (väikesed värvilised täpid vastavalt toimumise kellaajale, allikas EMHI) ja samal kuupäeval EÄV vaatlejate poolt antud äikese tugevushinnangud (must väike ring - nõrk, must keskmine ring - mõõdukas, must suur ring - tugev, punane ring - väga tugev).
Joonis 2 kujutab kurikuulsa augustitormi toimumispäeva, 8. augustit 2010. NORDLIS välguandmed näitavad, et juba hommikul kella 5 ja 8 vahel esines tugev äike Saaremaa edelaosas. Õhtupoolikul ilmus aga Lätist umbes 150 kilomeetri laiune äikesepilvede vöönd ja levis kiiresti põhjasuunas, olles õhtuks juba Soome lahel. Selgelt on näha, et suur osa välkudest on registreeritud äikesevööndi lääne- ja idaservas. Suurtel aladel tormivööndi keskosas on NORDLIS registreerinud vaid üksikuid lööke. Samal ajal on paljud EÄV vaatlejade nendes piirkondades registreerinud tugeva või väga tugeva äikese. Viimane tähendab, et müristamistel ja välgulöökidel praktiliselt polnudki vahet. Kuna NORDLIS registreerib eelkõige pilv-maa välkusid, võib järeldada, et tormipilved olid pidevalt haaratud pilvesisestest välkudest ja tekitasid üldiselt harva pilv-maa lööke. See on muide väga heas kooskõlas mitmete välismaal läbi viidud uuringute tulemustega. Need on näidanud, et troopilistes äikestes ja ka väga tugevates parasvöötme tormides on sageli suures ülekaalus just pilvesisesed välgud. Samas on Soomes läbi viidud uuringud näidanud, et keskmise meie piirkonna äikese puhul tuleb ühe pilv-maa välgu kohta vaid 1-2 pilvesisest välku.
2. Ohtlikud äikesenähtused. Eesti Äikesevaatlejate Võrgu üheks peaülesandeks on info kogumine ohtlikest äikesenähtustest ning nende kahjustustest Eestis. Kombineerides vaatlejatele saadud ohtlike nähtuste andmeid NORDLIS välguandmetega saame jälgida nähtuste levikud ning kahjustuste ulatust äikesepilvede liikumisteel (joonis 3).
Joonis 3. NORDLIS võrgustiku poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 8. augustil 2010 (väikesed värvilised täpid vastavalt toimumise kellaajale, allikas EMHI) ja samal kuupäeval EÄV vaatlejate poolt registreeritud tormikahjustused (mustad v-kujutised).
Joonis 3 annab ülevaate augustitormi kahjustuste levikust Eestis. Tormi intensiivsusest annab tunnistust asjaolu, et praktiliselt kõik selle teele jäänud EÄV vaatlejad teatasid äikesega kaasenenud tormi-iilidest ning nende tekitatud kahjustustest. Tugevaid tuuli tõi kaasa ka hommikul üle Saaremaa edelaosa levinud võimas äike. Samas näiteks Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa idaosani tormipilvede vöönd ei ulatunud. Hilistel õhtutundidel liikus sealt üle väiksem ja rahulikum äikesepilvede tsoon, kus lõi küll välku, kuid tugevaid tuuli enamasti ei esinenud.
3. EÄV ja NORDLIS andmete otsene võrdlus. Perioodil 2000-2010 lõpetas EMHI visuaalsed äikesevaatlused enamikus Eesti meteoroloogiajaamades. Aastast 2005 peaks neid täielikult asendama NORDLIS äikesedetektorite andmestik. Samas on tegu väga erinevate andmekogumise meetoditega. Seega tekib probleem, kuidas võrrelda varasemaid visuaalvaatluste andmeid ning uuemaid välgudetektori andmeid. Selle küsimuse uurimiseks annavad viimastel aastatel EÄV vaatlejate poolt kirja pandud äikeseandmed hea võimaluse (tabel 1).
Tabel 1. EÄV ja NORDLIS andmete võrdlus Türi kohta aastal 2011.
Tabelis 1 on toodud kõik need 2011. aasta kuupäevad, kui NORDLIS detektorid või EÄV vaatlejad Türil äikest registreerisid. NORDLIS andmete puhul on kriteeriumiks välgu registreerimine 20 km raadiuses Türist (sellises raadiuses peaks müristamine Türile kuulda olema). Ilmneb, et kokku oli selliseid kuupäevi 29. Enamasti (20 päeval) olid erinevad andmed kooskõlas ning äikese esinemist kinnitas nii NORDLIS kui EÄV. Samas registreeris kuuel päeval NORDLIS 20 km raadiuses Türist välgulööke, kuid EÄV vaatlusandmed äikese esinemist ei näita (tabelis 1 kollasel taustal). Tegu võib olla nõrkade öiste äikestega, mida vaatlejad ei märka. Samuti võib tegu olla NORDLIS detektorite asukoha määramise vigadega. Sel juhul on tegelikult kaugemal toimunud välgulöökide asukoht ekslikult määratud 20 km raadiusesse Türist. Kolmel päeval registreeris EÄV vaatleja Türil äikest, kuid NORDLIS detektorid 20 km raadiuses linnast ühtegi välku ei fikseerinud (tabelis 1 punasel taustal). Nendel juhtudel võis äike piirduda ainult pilvesiseste välkudega, mida NORDLIS detektorid ei registreeri. Samuti võib viga olla välkude asukohamäärangutes. Sel juhul vastavad välgulöögid küll registreeriti, aga nende asukohad on ekslikult määratud Türist kaugemale kui 20 km. Lisaks ei saa välistada, et mõne Türist enam kui 20 km kaugusel löönud välgu müristamine Türil siiski fikseeritav oli.
Toodud näited illustreerivad Eesti Äikesevaatlejate Võrgu andmete erinevaid kasutusvõimalusi. Siinsed näited põhinevad ainult kindlatel kuupäevadel ja vaatluskohtade. Reaalselt on nii kuupäevade kui vaatluskohtade valik ning andmehulgad palju suuremad. Juba lähiaastatel peaks olema võimalik hakata andmete põhjal tegema suuremaid üldistusi ning nende põhjal ka rahvusvahelisi artikleid avaldada. Näiteks võiks rahvusvahelist huvi pakkuda välgudetektorite ja visuaalvaatluste võrdlus. Välgudetektorid leiavad maailmas järjest laiemalt kasutust, kuid nende andmestikku on visuaalvaatlejate kogutud äikeseandmetega võrreldud põhjalikumalt seni üksnes USA-s.
Aasta linnud saabusid Eestisse rekordiliselt vara (19.03.2012) 2012. aasta linnuks valitud liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimeses pooles, kuid sel aastal nähti esimesi linde juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves, teatab Eesti Ornitoloogiaühing.
Soomaal algas kiire veetõus (19.03.2012) Veetõusu Soomaal saab jälgida Raudma jõe ääres asuvast veebikaamerast Pühapäeva (18. märtsi) pärastlõunast alates on sulavee tõus Soomaa jõgedes hoogu juurde saanud. Riisa veemõõdujaama andmetel on Halliste veetase saavutanud poolteist meetrit suvisest kõrgema taseme. Vesi tõuseb hetkel kiirusega 2 sentimeetrit tunnis, ehk pool meetrit ööpäevas.
Round Table Estonia tegi Väikemõisa lastekodule küttepuid (17.03.2012) Täna korraldas Round Table organisatsioon rahvusvahelise Round Table päeva raames heategevuslikud talgud, kus klubiliikmed, Ladies Circle liikmed, pered ja sõbrad tegid küttepuid Viljandimaal Saarepeedi vallas asuvale Väikemõisa lastekodule.
Päevatemperatuurid liiguvad plusspoolele (09.03.2012)
Esimesed lumikellukesed juba õitsevad (07.03.2012) Päikese soojendab juba jõudsasti, Muhumaalt saatis foto esimestest õitesvatest lumikellukestest Leili Valdmets
Looduse aasta Foto võistluse tähtaega on pikendatud kuni 3. märtsini (29.02.2012) LAF sümboliks on saanud Tantsivad Hundid, keraamik Anne Türni tehtud peaauhinnad Igal aastal on hoogne piltide saatmine toimunud just viimasel paaril - kolmel päeval. Seetõttu otsustasime ladusa korralduse huvides pikendada võistlustööde esitamise aega kolm päeva jagu, teatab võistlust korraldava Looduse Omnibussi juht Jaan Riis. Tänavuse, juba kaheteistkümnendat korda toimuva fotovõistluse peaauhinnaks on reis Jaapanisse.
Liiklusolud on halvenenud (28.02.2012) Foto: Eve Kõrts Lääne-Eestist alanud lumesaju tõttu on liiklusolud halvenenud. Prognoositavalt levib sadu üle Eesti. Lenduva lume tõttu on nähtavus piiratud ning teedel esineb libedust, hoiatab maanteeinfokeskus.
Homne ilm tuleb pidupäeva vääriline (23.02.2012) EestimaineFoto: Reet Sepp Ilm Eesti Vabariigi aastapäeval.
Käsmu sai omale ilmajaama (23.02.2012) Kaader Käsmu veebikaamerast Nüüdsest on Käsmu elanikel, suvitajatel ja lähipiirkonna rannakaluritel võimalik saada ilmaoludest täpsemat ülevaadet, sest seal mõõdab ilma Käsmu Meremuuseumi ilmajaam, mida toetajana haldab Beta Grupp. Tuulemõõtja asub Käsmu Meremuuseumi sadamas.
Avalik pöördumine Käsmu Meremuuseumi sõprade poole (10.02.2012) Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik tegi pöördumise muuseumi sõprade ja kõigi nende poole, kellest sõltubmuuseumi tulevik ja edasine käekäik.
Fotokonkursil "Baltic Sea In My Eyes" võidutsesid ilm.ee autorid (09.02.2012) Vivian AinsaluLäbi laineteTorm Katia tekitas 14. septembril Põõsaspeal sellised aukartust äratavad lained, mille taustal tundusid kuni pooleteistmeetrise tiibade siruulatusega kormoranid õige tagasihoidlike lindudena.See Viviani pilt sai neljanda koha "Baltic Sea In My Eyes" fotokonkursi ja oli äramärgitute seas ilm.ee sügisfotokonkursil
Ekstreemsed ilmaolud kasvatavad ilmaportaalide külastatavust (09.02.2012) Ilm.ee külastatavus 30.01 kuni 06.02 Google Analytics andmetel Kõik kohalikud suuremad ilmaportaalid tegid eelmisel nädalal rekordi, kirjutas esmaspäeval Postimehe majandusportaal Tarbija24. TNS EMORi andmetel korjas Ilm.ee koos oma inglise- ja venekeelsete portaalidega (pogoda.ee ja weather.ee) eelmisel nädalal rekordtulemuse: 355 111 unikaalset külastajat. Kaks nädalat tagasi oli see arv pea kolm korda väiksem: 118 556.
Sulailmad veel ei paista, küll aga tuisuilmad (08.02.2012) Jäised suledFoto: Leili Valdmets 9.02. Neljapäevaks tugevneb taas kõrgrõhuala. Tuul nõrgeneb ja selgineva taeva all langeb öine õhutemperatuur saartel ja meretuulega rannikul kuni -14, sisemaal -16..-22°C-ni, päeval on -10..-16°C, meretuulega rannikul alla -10°C.
EMHI andis väja erakorralise pakasehoiatuse (03.02.2012) Meri põlebilm 02.02.2012Foto: andrei027 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut andis väga külma ilma tõttu välja erakorralise hoiatuse:Nädalavahetusel (4.02. ja 5.02.) on Eestis erakordselt külm ilm. Õhutemperatuur langeb öösiti ja püsib ka hommikul 4. veebruaril -27..-32ºC ja 5.veebruaril -30..-35ºC piires.
Peipsi jääle mineku piiranguid on leevendatud (30.01.2012) JääFoto: Liina Maldre Politsei- ja Piirivalveamet teatab, et Lõuna ja Ida prefektuur leevendasid Peipsi järve jääle mineku piiranguid.
Millise temperatuuriga on koolilastel külmapühad? (30.01.2012) Loojang läbi jäätunud aknaFoto: Priit Retsep Väljas on väga külm ja läheb aina külmemaks. Esimesel veebruarikuu päeval langeb temperatuur -25..-30ºC-ni, nädala teisel poolel võib kohati -32ºC-ni langeda. Iga külmalainega kaasnebtavaliselt ka küsimus: "Millal võib laps külma tõttu koju jääda?"
Rõõmustav uudis kalameestele: Peipsi jääolud kantakse kaardile (24.01.2012) Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri jääkaart (kliki pildil) Alates tänasest on saadaval pidevalt uuendatav kaart Peipsi jääolude kohta. Esialgu leiab veebist Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri jääkaardi, tulemas on ka Ida prefektuuri kaart, mis näitab Peipsi põhjaranniku andmeid.
Maanteeamet hoiatab: liiklusolud on täna keerulised (19.01.2012) Kaader Maanteeameti Jüri teekaamerast Maanteeamet hoiatab: Päeval sajuhood jätkuvad, hooti on sadu väga tihe. Esineb tuisku. Liikluses tuleb arvestada lumiste ja libedate teeoludega. Eriti tuleb libedusega arvestada lagedatel pinnatuisualadel. Temperatuuride tõusuga seoses Lääne-Eestis jäiteoht.
Homsest läheb ilm tuisuseks ja sajuseks (18.01.2012) Lumesadu Harku järve äärasFoto: Reet Sepp 19.01. Neljapäeval liigub üle Skandinaavia madalrõhulohk, milles päeval tekib Stockholmi lähistel uus osatsüklon. Madalrõhulohu eel hakkab öösel saartel lund ja lörtsi sadama, hommikuks levib lumesadu mandrile ja muutub intensiivseks, tuiskab. Päeval jätkub Kesk- ja Ida-Eestis lumesadu ja tuisk. Lääne-Eestis sadu nõrgeneb ning tuleb veidi lörtsi ja vihma. Libeduseoht on suur. Kagutuul tugevneb 7-12, hommikuks puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s, päeva jooksul pöördub tuul lääne pool edelasse ja läände ning nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -3..-9, päeval -2..-7, saartel ja läänerannikul 0..+2°C.
Keskkonnaministeerium: Eestis on 20 olulise üleujutusriskiga piirkonda (17.01.2012) Teisel jõulupühal 2011. aastal Pärnu silla juures jõe ääres.VEETASE oli kõrge, kuid ei ületanud veel kriitilist piiri.Ilm oli tuuline, päikseline, lund jõe ääres minimaalselt. Foto: Reet Sepp Keskkonnaministeeriumis valmis üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis annab ülevaate senistest üleujutustest ning määrab olulisemad riskipiirkonnad.
Teedel on libedust (12.01.2012) Maantee-sport09.01.2012 ViljandimaalFoto: Ülle Mürksepp Tänal sajab vihma ja lörtsi, kohati on sadu tugev. Kesk- ja Ida-Eestis suur jäiteoht, hoatab Eesti ilmateenistus EMHI. Teedel on libeduse oht.
Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigeaegselt ära koristada (10.01.2012) Lumi maha!Foto: Evelin Nummert Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada, vahendab Tallinna Raepress. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.
Saabuv ja väga äge tsüklon tõstab jälle marutuult ning veetaset (03.01.2012) Foto: Leili Valdmets 4. jaanuariks toob järjekordne väga äge tsüklon sadu ning paisutab tuule tormiks, mis veetaseme kõrgele tõstab. Newfoundlandi rannikult jõudis äge keeris täna hommikul Sotimaale ja kihutab 4.01. keskööks juba Skagerraki kohale.
Detsember oli erakordselt sajune (03.01.2012) Vesi kipub õuele22.12.2011Foto: Leili Valdmets Detsember möödus sademeterohkelt, kõikjal oli sademeid normist tunduvalt rohkem ning mitmel pool tuli vihmavett enam kui kaks kuunormi. Saduderohke detsember tõi mitmele vaatlusjaamale ka uue kuu sajuhulga rekordi. Eesti keskmisena oli detsembris sajuhulk esialgsetel andmetel 110 mm, norm 54 mm. Viimase poole sajandi jooksul pole nii suurt sajusummat varem esinenud.
Vikerkaarekuu detsember (29.12.2011) Tänavune detsember on olnud vikerkaarerohke. Pilte neist taevastest kaartest leiab nii detsembrikuu galeriist, -fotokonkursilt kui ka ilm.ee Facebook'i seinalt. Võimalik muidugi, et on olnud ka varem jõulukuid, kus tihti vikerkaari näha, kuid vanasti ei olnud ju informatsioon nii hästi kättesaadav ja pildistamisvahendid kogu aeg käepärast. Näiteks tegi Kersti Kaiv üleeile foto vikerkaarest telefoniga:
Õiekuu detsember (28.12.2011) Jõulukuu on soe ja lilled õitsevad. Muidugi on nad vähese valguse ja külmanäpistuste tõttu nirumad kui suvel, aga ikkagi lilled! Aime Vahuril õnnestus fotoaparaadiga aias ringi käies pildile saada suur hulk märke taimede detsembrilõpu eluvaimust:
Ilm püstitab järjest soojarekordeid (27.12.2011) Jõululaupäevased krüsanteemidKangekaelsed krüsanteemid trotsivad talve Tallinnas jõululaupäeva hommikul.Foto: Aivi Murd Eile ja täna mõõdeti uued soojarekordid. Arvata on, et täna saab lisaks päevarekordile löödud ka terve detsembrikuu soojarekord.
Teedel võib olla mahalangenud oksi ja elektriliine! (26.12.2011) Maanteeinfokeskus kutsub üles ettevaatlikkusele liikuses: teedel võib olla tormituultes mahalangenuid puid ja oksi ning ka elektriliine. Eriti tähelepanelik tuleb olla pimeduse saabudes metsavahelistel lõikudel ja väiksematel teedel.
Ilm on erakordselt soe ja tuul jätkuvalt tugev (26.12.2011) 26.12. hommikul Laitses Lisaks tugevale tormile on täna erakordselt soe. Hommikul mõõdeti paljudes kohtades üheksast kraadist kõrgemaid temperatuure.
Sillamäel on vesi tõusnud kriitilise piiri lähedale (26.12.2011) Kaart: Meresüsteemide Instituut (pildile klikates näeb Sillamäe andmeid)
Jõulutormi nimi on Patrick (24.12.2011) Jõululaupäeval Newfoundlandi rannikul sündinud tsükloni on wetterpate.de nimetanud Patrickuks. Õhukeeris ületab järjest süvenedes ookeani ja saabub 25.detsembril Fääri saarte kohale.
Mitmed teed on üle ujutatud, püsib ka libeduse tekke oht (22.12.2011) Kaader Maanteeameti Jõhvi teekaamerast Maanteeamet teatab suurvee tõttu suletud teedest Pärnu ja Lääne maakonnas. Viljandi maakonnas on ühel maanteel liiklemine raskendatud. Miinustempetatuuride tõttu mandril püsib libeduse tekke oht!
Jõgede veetasemed on rekordkõrgusel (21.12.2011) Tuhala nõiakaevFoto: Rene Jakobson Ehkki tänavune sügis oli üpris kuiv (Eesti keskmine sajuhulk sügisel oli 153 mm, norm 199 mm) on novembri viimase kolmandiku ja detsembri vihmad kergitanud jõgede veetasemeid, lüües lausa seniseid jõulukuiseid rekordeid.
Pärnumaal ja Läänemaal suletakse üleujutuste tõttu maanteid (21.12.2011) Karuskose veebikaamera Pärnumaal Maanteeinfokeskus teatab, et seoses suurveega on Pärnu maakonnas suletud mitmed maanteed.
Teedel tuleb arvestada libedusega ja Pärnu maakonnas ka suurveega (21.12.2011) Kaader Maanteeameti Jüri teekaamerast
Pärnumaal on üleujutuse tõttu suletud maanteelõik (20.12.2011) Juba mitu nädalat on taevast vahelduva eduga vett alla sadanud ning osad kõrvalteed ja madalamad kohad on väga vesised. 17.12Foto: Leili Valdmets
Pärnu maakonnas on Kalli-Tõstamaa-Värati maantee üleujutuse tõttu suletud (19.12.2011) 10.12.2011 Pärnu rannasFoto: kris4072 Seoses suurveega suleti liiklusele Pärnu maakonnas Kalli-Tõstamaa-Värati maantee 5-ndal kilomeetril. Ümbersõit Kärbu või Audru kaudu. teatab Maanteeamet.
Ilm.ee soovitab: Raamatukogu(d)uur (16.12.2011) Sõna ja heli kõrgem pilotaaž Raamatukogu(d)uuri, ehk elukestva vaate -ja kuuldemängu raames. Duuritavad: Olavi Ruitlane (naljas), Jaan Pehk (Orelipoiss, paljas) ja Aapo Ilves (igihaljas).16. detsember 2011 - 1. kontsert.
Eesti saab Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni täisliikmeks (14.12.2011) Satelliidipilt: EUMETSAT Täna, 14. detsembril kell 15 Keskkonnaministeeriumis allkirjastavad keskkonnaminister Keit Pentus ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) peadirektor Alain Ratier lepingu, millega Eesti saab selle organisatsiooni täisliikmeks, teatab Keskkonnaministeerium.
Liiklemist häirib tugev tuul ning sajus piiratud nähtavus (09.12.2011) "Hea nähtavus"Foto: Ilme Parik Lääne-Eesti saartelt alguse saanud lumesadu on jõudnud mandrile ning peaks laienema kogu Eestis, teatab maanteeinfokeskus. Sajab Põhja-, Lõuna –, Kesk -ja Lääne-Eestis. Teeolud on muutumas talviseks. Arvestada tuleb libedusega nii põhi -kui kõrvalmaanteedel. Liiklemist häirib kuni 20 m/s puhuv lõuna –ja kagutuul ning sajus piiratud nähtavus.
