Ilmastik.
Keskmine õhutemperatuur (-1,3..+1,3 °C) oli nii mullusest (2011.a.) kui paljuaastasest keskmisest (-2,4..-0,2 °C) kuni 1,5 °C kõrgem. Sadu (25 kuni 63 mm) oli keskmisest (25 kuni 42 mm) kuni 20 mm rohkem (mullusest üle 30 cm rohkem). Päike paistis läänes üle 60 tunni keskmisest (117 kuni 129 tundi) rohkem , idas üle 10 tunni keskmisest vähem. Mullu (2011.a.) oli päikest 40 tunni jagu tänavusest (103 kuni 190 tundi) rohkem.
Olukord atmosfääris.
Märts algas Skandinaavia põhjatipust ulatuva tsükloni lõunaservas uduselt ning sisemaal kuni -9 °C-ga. Päeval tõi tsükloniga seotud soe front vihma ning õhutemperatuur tõusis 0..+4 °C-ni.
02.03.2012 kell neli Haaberstis. Päikese soojus mõjus nii, et vee all olid nii puud kui tee
Foto: Reet Sepp
2.03.levis üle Eesti aga loodest kagusse külm front ning sadu muutus valgemaks. Tuul pöördus loodesse ning tugevnes iiliti 10-17, saartel 23 m/s. Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal.
Loojangu eel
Käsmu 3.03.2012
Foto: Jüri Talts
3.03. taandus tsüklon Venemaale ning Skandinaaviast lähenes kõrgrõhuala, mis läänest alates taeva selgemaks tegi. Põhjatuul ulatus iiliti 14 m/s, öösel oli külma kuni 5, päeval sooja kuni 4 °C. Kõrgrõhuala hoidis kuivana ka järgneva päeva, 5.03. jõudis Venemaalt Ida-Eestisse lume- ja lörtsihooge ning põhjakaare tuul tugevnes veidi. Öösel oli külma 3..15 °C, päeval tõusis õhutemperatuur -5..+1 °C-ni. Järgnevatel päevadel levis kõrge kese Põhja-Soomest üle Baltimaade lõunasse. Eesti ilm oli vaikne ja sajuta ning öösiti mitmel pool udune. Öine õhutemperatuur langes -5..-22 °C-ni ning päevane tõusis -7..0 °C-ni. Kuu miinimum mõõdeti 7.03. Jõgeval: -22, 6 °C.
Kevadpäike sulatab
Tallinnas 09.03.2012
Foto: Liina Maldre
9.03. levis Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk ning Eestisse jõudis pehmem õhk: öisest -19..-4 °C-st tõusis õhutemperatuur päeval -2..+1 °C-ni.
Uduvihmane Harku järv 10. märts
Foto: Lea Marmor
10.03. jõudis kohale ka lörtsi- ja vihmasadu. Enne sadu oli ilm sooja õhumassi ees udune. Lõunatuul tugevnes 8-13, rannikul 14-17 m/s. Öösel oli õhutemperatuur -4..+1, päeval +1..+4 °C.
11.03.2012. Rannamõisa pankrannik
Foto: Koidula Kliimann
11.03. liikus uus tsüklon Lõuna-Soomest üle Eesti kagusse ning pakkus lörtsi- ja vihmahooge. Tuul pöördus selle järel loodesse ning tugevnes iiliti 14-18, rannikul 23 m/s. Päeval levis üle Eesti kõrgrõhuhari: ilm selgines ja tuul nõrgenes. Öine õhutemperatuur oli -1..+1, päevane +1..+4 °C.
Rocca al Mares 14.03.2012 poole kaheteist paiku. Meri, lained, jääsupp ja lumi kaldal.
Foto: Reet Sepp
Järgnevatel päevadel (12.-14.03) kihutasid üle Eesti tugevas loodevoolus üksteise järel madalrõhulohud, mis itta lund ja lörtsi, läände lörtsi ja vihma pakkusid. Loodetuule iilid ulatusid 10-18, kohati 20-25 m/s. Öine õhutemperatuur oli -4..+3, päevane 0..+7 °C.
Talve taandumine
15.03.2012 Viljandimaal
Foto: Ülle Mürksepp
15.03. ööks puhastas taeva pilvedest kõrgrõhuhari, mis sisemaale kuni -7 °C külma tõi, päeval lähenes läänest niiskem madalrõhuala, mille ees lõunatuul soojemat õhku kandis ning udu tekke põhjustas. Õhutemperatuur oli -1..+4 °C. Paar järgnevat päeva liikusid üle Eesti läänest itta vihma-, mõnel pool ka lörtsipilvedest ümbritsetud madalrõhulohud, puhus mõõdukas lõuna- ja edelatuul ning õhk soojenes mõne kraadi võrra. 17.03. päeval oli Võrus sooja juba 8 °C.
Mustamäel, 19. märtsi hommikul
Foto: Merike Penter
19.03. taastus taas loodevool, mistõttu sajupilved värvusid valgemaks, sajuhulgad muutusid intensiivsemaks (ööpäevaga 10 mm jagu) ning tuul läks tugevamaks (rannikul tugevnesid iilid üle 20 m/s). Õhutemperatuur oli öösel -1..+3, päeval 0..+5 °C.
Esimene kevadpäev tegi otsa lahti, nüüd olen juba kolmel päeval rästikuid näinud, ikka mitu roomajat päevas. Tuleb nendega arvestada ja silmad hoolega lahti hoida, et kogemata peale ei astuks. 21.03
Foto: Leili Valdmets
21.03. päeval sirutus üle Eesti Kesk-Euroopast kõrgrõhuhari, mis õhu +2..+9 °C-ni soojendas, 22.03. päeval oli sisemaal sooja juba üle 10 °C. Kuu maksimum mõõdeti Türil: +11,1 °C.
Äsja Lõunamaalt saabunud koldnokk oli ilmselt sealsetelt lindudelt hääleseadet õppinud. Tema nokast ei kostnud meile tuttav vile, vaid mingi nurruv kurin, mis meenutas kangesti viirpapagoide häälitsust. Pilt on tehtud 23.03.2012 keskpäeval Rapla linnas.
Foto: Pirko Peterson
23.03. ehk Rahvusvahelisel Meteoroloogiapäeval tõi Norra looderannikult üle Soome kagusse leviv madalrõhulohk Eestisse taas tugeva loodetuulega (põhjarannikul kuni 20 m/s) külmema õhu.
Harku joastikul on tuurid üleval. 24.03
Foto: Ilme Parik
24.03. liikus Lõuna-Soomest süvenev tsüklon Venemaale ning kui esialgu oli ilm selle servas vihmane ja sombune, 25.03. tõi tugevnev põhjatuul (rannikul 21-26 m/s) täiendavat külma ning sadu värvus valgeks. Kuu maksimaalne ööpäevane saju hulk mõõdeti Harkus: 14 mm. Öine õhutemperatuur oli -2..+2, päevane -1..+4 °C.
Kevadised veed Keila-Joal 26.03.12
Foto: Jane Faizullin
26.-27.03. liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe ja Lõuna-Soome tsüklon Venemaale, mis Eestisse kõigepealt lörtsi ja vihma, 27.03. öösel ka lund pakkus. Tuul pöördus loodesse ja põhja ning tugevnes iiliti 15-20 m/s. Õhutemperatuur jõudis tõusta siiski +2..+9 °C-ni.
Märtsikellukesed Türil 28.03
28.03 jõudis aga Skandinaaviast saartele uus lohk, milles arenes osatsüklon. Pööris liikus 29.03. Liivi lahelt üle Läti Venemaale ning selle lähedal oli sajusem just Eesti lõunaosa (saju hulk üle 5 mm). Öine õhutemperatuur oli 0..+3 °C vahel, päeval tõusis +2..+6 °C-ni, 28.03. enne sadu Kesk- ja Lõuna-Eestis kuni +10 °C-ni.
30.03.2012 Kuldsed Krookused Kärdlas
Foto: Tiit Harjak
30.03.oli kujunenud Skandinaaviast üle Eesti Venemaani madalrõhuvöönd, mis 31.03. Valgevene ja Ukraina aladele taandus. Vihm asendus lörtsi ja lumega. Selgemaks läks ilm tsükloni järel vaid põhjarannikul. Põhja- ja kirdetuul tugevnes iiliti 17 m/s ning öine õhutemperatuur oli -4..0, päevane -1..+4 °C.
Lumeolud.
Kuu alguses ulatus lumekihi paksus paljudes kohtades poole meetrini. Kõige kõrgemad olid hanged Otepää kõrgustikul (53 cm), mujal mandril jäid maksimumid 25-45 cm vahele. Saaremaa idaosas oli lund kuni 34 c, läänes vaid paar cm, Hiiumaal ulatus lumekihi paksus 10-20 cm-ni.
Kuu keskpaigas saabunud soe õhumass kärpis lumikatet korralikult. Lõuna-Eesti kõrgustikel ulatus lumikatte paksus 34 cm-ni, Eesti kirdenurgas 28 cm-ni. Lääne-Eesti kõrgemad hanged ulatusid 20 cm-ni. Viljandist Peipsini oli lund 5 kuni 14 cm ning vähe oli lund ka Tallinna ümbruses (paar cm) ning Pärnumaa rannikul (5 cm). Saaremaa idaosas ulatus lumikatte paksus 9 cm-ni, lääneosas oli must maa, Hiiumaa idaosas oli lund 5 cm jagu, läänes samuti must maa.
Kuu viimastel päevadel külmenenud ilm tõi aga veidi katet juurde nii läände kui lõunasse. Maksimaalselt mõõdeti lund üle Eesti 10 kuni 16 cm, madalamates kohtades oli lund alla 5 cm, päris musta maad vaatlusjaamad ei näidanudki.
Veebruar 2012 oli mullusest (2011) leebem. (15.03.2012) Lea MarmorKülmapühad02 veebruari hommik Mustamäel, -24 külmakraadi Kuu keskmine temperatuur (-4,5 kuni -11,5 °C) oli paljuaastasest 3 kuni 5 °C külmem, kuid mullusest (2011.a) 1 kuni 2 °C soojem. Sadu registreeriti Ida-Eestis normi piires (23 mm), Lääne-Eestis normist poole rohkem (86 mm). Norm on 23 kuni 42 mm). Mullu sadas 10-15 mm selle aasta näitajatest vähem.
2012. aasta jaanuari alguses tegid ilma läänest saabuvad tormised tsüklonid, kuu lõpus saabus idast pakane. (29.02.2012) Lumises metsasHaiba, 01.01.2012Foto: Lee Nuutre
2011. aasta detsember oli tormine ja rekordiliste sajuhulkadega. (11.01.2012) Riin MandelKastepiiskades kurekaela õis1.detsember, Raplamaa Kuu keskmine õhutemperatuur (0,8..4,7 °C) oli paljuaastasest keskmisest (-3,9..+0,9 °C) oma 4..5 °C kõrgem, mullusest (2010) isegi 9 °C soojem.
November 2011 algas rahumeelselt, kuid lõppes tormiliselt. (11.01.2012)
Oktoober 2011 oli keskmisega võrreldes soe ja päikesepaisteline (15.11.2011) Kolm kaske 01.10.11 RaplamaalFoto: Evelin Nummert
September 2011: vihmased arginädalad vahetusid päikeseliste nädalavahetustega (12.10.2011) Hilissuvine õhtupoolik1. sept. NõmmeFoto: Lea Marmor Kuu keskmine õhutemperatuur (12,2 kuni 15,2 °C) oli paljuaastasest näitajast (9,7 kuni 12,6 °C) kõrgem ligi 3 ning eelmise aasta (2010) septembrist 2 °C.
2011. august oli keskmisest soojem, kuid mullusest (2011) kuivem ja jahedam (14.09.2011) Pildistatud 3.augustil HarjumaalFoto: Peeter Rokk
Juuli 2011 oli kuum ja äikesevihmadega (09.08.2011) Foto: AugustKuu keskmine temperatuur (19,1..21,1 °C) oli 3..4 °C normist kõrgem (16,2..17,5 °C). 2010. aasta juulist olid need numbrid 2 °C võrra madalamad. Vihma sadas Lõuna-Eestis kohati vähem normist (keskmine 52 mm, sadas 31 mm), Põhja-Eestis ületas saju hulk keskmise ligi poole võrra (kokku tuli vihma 160 mm, keskmine on 88 mm).
Juuni 2011: kuu algus ja lõpp kuumad ja äikeselised, jaaniaeg jahedam ja rannikul tormine (15.07.2011) Algab väga soe päev01.06.2011 TürilFoto: Maret Karu
Mai 2011. Talvisest lumesajust suvekuumuseni (14.06.2011) Lähenev lumepilv01.05.2011.kell 20.30.SimunasFoto: Janek Pärn
Aprill 2011: lumise märtsi järel oli aprill päikeselisem ja soojem. (10.05.2011) 01.04.2011 on Simunasse jõudnud ka esimene suurem vihmasadu. Siidisabad saavad nüüd pestud marju :)Foto: Janek Pärn
Märts 2011 püsis üsna talvine ning lumikate saavutas Ida-Eestis maksimumi (12.04.2011) Hommikutaevas4.03.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts
Veebruar 2011: väga heitlik ja ettearvamatu (15.03.2011) Foto: Evelin Nummert Kuu keskmine õhutemperatuur (-6,5..-12,2 °C) jäi 4..6 °C normist madalamale, vanade normide jägi 3..5 °C normist madalamale. Sadu oli kokkuvõttes vähe, kõige enam sadas Narva-Jõesuus: 34 mm, kõige vähem Sõrves: 16 mm. Norm oleks olnud 23 kuni 42 m. Sõltuvalt vähesest sajust oli selle eest päikest rohkem 50 kuni 90 tunni jagu: Sõrves 152 tundi, Jõgeval 122 tundi.
Jaanuar 2011: uute keskmiste järgi normis, vanade järgi soojem (13.02.2011) Foto: Marre Karu Nii maailmas kui Eesti võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).
2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.
2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)
Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts
September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).
August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson
Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.
Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.
Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.
Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
