Seurasaari. Kaks korrust
Autori fotod
Augusti viimasel nädalavahetusel, alates reedest, 24. päevast, toimub Käsmus teadus.ee suvekool. Teemaks on teaduse keel. Õueonu söandab seal paljude tublide ja sõnakate teadlaste vahel välja tulla ka oma mõtetega. Meie õue keelest ja õue teadusest. Kel silmad, see näeb www.teadus.ee
1. august
Kui Õueonu Treppoja õu on lihtsalt üks väike õu, siis Helsingi on kokku üks suur õu. Kuhu sa ka ei läheks, ikka satud õue. Puunurgad, pargitükid, merejooned. Sel aastal on Helsingi maailma disaini pealinn. Nii tobe ja ebaõuelik kui see sõna ka ei tunduks, siis sisu annavad sellele Helsingi õued. Helsingi turuõu laiub linnavalitsuse ees, mitte kusagil jaama taga urkas. Helsingi platsid ja trotuaarid on tehtud jalakäijatele, needki on justkui õued, kus saab end hästi tunda. Ning neile õuedele ja turule on sisse disainitud sündmusi.
Tallinn on õuest üha enam ilma. Linnavalitsus on sulgenud end autoliikluse ja autoparkide taha, Vabaduse plats annab vabaduse vaid seal võimalikult kiiresti minema rühkijale. Pole vaba õue, kus vabalt olla.
2. august
Helsingis Seurasaari vabaõhumuuseumis on näha, kuidas vanad soomlased ehitasid oma talumaju kõrgustesse. Vähemalt poolteist korrust oli nende paari-kolmesaja aasta taguste elumajade, aitade, isegi hobusetallide loomulik kõrgus. Tõepoolet – kui juba kord katus ehitada, siis võib ju sinna alla teha ühe asemel kaks korrust. Üsna hiljuti üldlevinuks saanud elumaja korraldus, et tööruumid on all, magamistoad ülal, oli mõnesaja aasta taguses Soome külas üsna tavaline.
Kui kaugelt tulnud kirikulise hobune puhkab tallis, siis võib ju inimene ülemisel korrusel puhata. Mitmekorruseline lahendus, mis Eestile oli täiesti võõras.
7. august
Sääsed tunnevad end õuel kestvalt koduselt. On kurb kokkusattumus, et just siis, kui kantakse lühikeste vartega särke ja pükse, on ka sääskede tegutsemise aeg. Miks ei võiks nad askeldada siis, kui inimestel seljas pikad kasukad ja peas lontis kõrvadega mütsid? Miks ei võiks sääsed geneetiliselt ära muundada, nõnda et nad vaid talvel hammustaksid?
8. august
Kui sa reisid õuele, ja tahad kaasa osta suveniiri, nagu teed seda mõne kauge maa kauges linnas, siis mida on sul osta? Midagi pole osta. Õue saab järelikult defineerida nõnda: õu on paik, kust ei saa kaasa osta ühtki suveniiri. (Metsast saab kaasa osta palgi, aasalt liitri lehmapiima koos lehmaga või eraldi, rabast kilo jõhvikaid. Õuelt eimidagi.)
Puukraana
Teadus koguneb Käsmu. Veel on kohti huvilistele (09.08.2012) Nõnda nagu eelmisel seitsmel aastal, koguneb teadus.ee suvekooli teadlasi, heliloojaid, kirjanikke, teadushuvilisi. Teadus.ee korraldab oma kaheksanda suvekooli Käsmu Meremuuseumis 24.–26. augustil. Erakorraliselt on seda puhku suvekooli keeleks keel ise. Täpsemalt teaduse keel.
teadus.ee: vanadel roomlastel oli praegusest soojem (10.07.2012) Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr. Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.
Õueonu päevaraamat: suvekool (10.07.2012)
Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl (30.05.2012) NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!
Õueonu päevaraamat. Mai (30.05.2012) Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks.
teadus.ee uusaastaõnnitlus rahvale (29.12.2011) Head uut ja vana!Elu võib luuleline olla või mitte olla, kuid riim peab olema!Õuevana
Õueonu päevaraamat. Detsember (09.12.2011) 02. detsemberÕu on meeldivüllataval kombel veel üsna soe. Sestap on soe majagi, ehkki Õueonu ei viitsi seda eriti kütta. Kuid ettevaatust! – juba piirab õue talve kontkülm käsi. Selle vastu ei aita korralik taragi. Ehkki tundub, et eestlane arvab vastupidist. Miks siis muidu näeme, et meie õuede ümber on ehitatud nõnda vastupandamatuid tarasid – olgu õued ise kuitahes korratud.
Teaduskabaree sukeldub Universumisse (24.11.2011) Foto: Meelis Suurkaev Teaduskabaree nr.3 toimub neljapäeval, 24. novembril seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.
teadus.ee: vahel on vähem infot parem (17.11.2011) Foto: Jüri Talts Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.
Õueonu päevaraamat (17.11.2011)
teadus.ee: Aroomiteraapia võib vallandada ohtlikke gaase (22.10.2011) RoosFoto: Peep Loorits Kui spaades kasutatakse massaažis meeldivalõhnalisi eeterlikke õlisid, mida kutsutakse aroomiteraapiaks, võivad vallanduda võimalik et ohtlikud õhusaasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid ja imepeened osakesed. Nõnda väidab Taiwani teadlane Der Jen Hsu ja tema kolleegid asjakirjas Environmental Engineering Science.
Toimub teadus.kabaree nr 2 (21.10.2011) Teema: „Maavarakas või maavaratu Eesti? Neljapäeval, 27. oktoobril 2011 kell 19Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3
teadus.ee: Suvekoolini 10 päeva. Tähelepanu, valmis olla … (16.08.2011) teadus.ee suvekoolini on jäänud kümmepäevak. Kindlaid osavõtjaid, esinejaid ja korraldajaid on kokku 99 inimest. Kõlab nagu arv kaupluse hinnasildil.
teadus.ee: Kass hulgub nagu jaaguar (26.07.2011) Foto: Lea Marmor Kodused kassid veedavad 80 protsenti oma ajast puhates. 17 protsenti ajast tegelevad nad enda eest hoolitsemise ja muu sellisega. Ning vaid 3 protsenti ajast läheb jahipidamiseks.
Õueonu päevik: Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja (26.07.2011) Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja. Meri ent toob meid jälle tagasi maa peale, õuealale, näidates oma mitmekihilisust. Päike petab, küpsetades taevast kuumalt, ja pilvedki on avanud oma näo, piiludes kusagilt horisondi äärelt. Meri toob meid maa peale oma tõelise temperatuuriga.
teadus.ee: Jaaniuudised teadlastelt (22.06.2011)
teadus.ee: Parandatakse maailma maitsvamat taime (27.04.2011) Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi. Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik.
teadus.ee: Linnud edendasid dinosauruste lõhnameelt (15.04.2011) Priske pardiprouaFoto: Liina Maldre Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.
teadus.ee: Jaapanlaste kiirendi jäi terveks (23.03.2011) 11. märtsi maavärina ja sellele järgnenud tsunami elasid Jaapani tuumafüüsikute katseseadmed üle – erinevalt tuumajaamadest.
teadus.ee: Kivinoad või geenid – selles on küsimus (29.01.2011) Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.
teadus.ee: sööge rohkem putukaid! (19.01.2011) Foto: Peep Loorits Putukad toodavad kilogrammi liha kohta vähem kasvuhoonegaase kui toodetakse kilo sealiha või loomaliha kasvatamisel.
Õueonu päevik. Jaanuar (08.01.2011) Naturaalsusest ja orgaanilisusestAjalooteaduse radadeltKaelapidi koos
teadus.ee: Suvekool andis energiat (08.09.2010) Foto: Tiit Hunt Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.
teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.
teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.
teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.
teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.
teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)
teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.
teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.
teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.
teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.
teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.
teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.
teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.
teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.
teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.
teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.
teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.
teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
