•  

Teadus koguneb Käsmu. Veel on kohti huvilistele  (09.08.2012 13:37)

Nõnda nagu eelmisel seitsmel aastal, koguneb teadus.ee suvekooli teadlasi, heliloojaid, kirjanikke, teadushuvilisi. Teadus.ee korraldab oma kaheksanda suvekooli Käsmu Meremuuseumis 24.–26. augustil.
Erakorraliselt on seda puhku suvekooli keeleks keel ise. Täpsemalt teaduse keel.

Keelt käsitletakse erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast – millist keelt näitab teadus?
Suvekooli idee ongi teadlaste ja teadushuvilist kohtumine ja ettevõetud teema üle kõnelemine ja arutlemine erinevate teaduste ja kunstide vaatemättalt.

Kõnelevad akadeemik Tarmo Soomere mere keelest, ajaloolane David Vseviov ajaloo keelest, helilooja Urmas Sisask atmosfäärimuusika keelest, vulkanoloog Heidi Soosalu Maa keelest, keeletehnoloog Arvi Tavast eesti keele õpetamisest arvutile, geenitehnoloog Erkki Truve geenide keelest, putukateadlane Urmas Tartes putukapiltide keelest, arvutusmatemaatik Margus Niitsoo salakeelest, füüsik Laur Järv kvantkeelest, teaduse populariseerija Aare Baumer Victor Vasarely pildi- ja helikeelest, teaduskirjanik Tiit Kändler teaduskeele taustast, füüsik Aigar Vaigu näitab katsete keelt. Külaline Soomest Hannu Salmi on Heureka teaduskeskuse teadus- ja arendusjuht ning oma doktoritöö teinud teaduse esitamise alal laiale publikule; meile kõneleb ta juhuslikest avastustest teaduses.
Lähemalt vt www.teadus.ee

Eelmised artiklid:

teadus.ee: vanadel roomlastel oli praegusest soojem (10.07.2012)  Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr. Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.

Õueonu päevaraamat: suvekool (10.07.2012)

Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl (30.05.2012) NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!  

Õueonu päevaraamat. Mai (30.05.2012) Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks.

teadus.ee uusaastaõnnitlus rahvale (29.12.2011) Head uut ja vana!Elu võib luuleline olla või mitte olla, kuid riim peab olema!Õuevana  

Õueonu päevaraamat. Detsember (09.12.2011) 02. detsemberÕu on meeldivüllataval kombel veel üsna soe. Sestap on soe majagi, ehkki Õueonu ei viitsi seda eriti kütta. Kuid ettevaatust! – juba piirab õue talve kontkülm käsi. Selle vastu ei aita korralik taragi. Ehkki tundub, et eestlane arvab vastupidist. Miks siis muidu näeme, et meie õuede ümber on ehitatud nõnda vastupandamatuid tarasid – olgu õued ise kuitahes korratud.

Teaduskabaree sukeldub Universumisse (24.11.2011) Foto: Meelis Suurkaev Teaduskabaree nr.3 toimub neljapäeval, 24. novembril seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.

teadus.ee: vahel on vähem infot parem (17.11.2011) Foto: Jüri Talts Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.

Õueonu päevaraamat (17.11.2011)

teadus.ee: Aroomiteraapia võib vallandada ohtlikke gaase (22.10.2011) RoosFoto: Peep Loorits Kui spaades kasutatakse massaažis meeldivalõhnalisi eeterlikke õlisid, mida kutsutakse aroomiteraapiaks, võivad vallanduda võimalik et ohtlikud õhusaasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid ja imepeened osakesed. Nõnda väidab Taiwani teadlane Der Jen Hsu ja tema kolleegid asjakirjas Environmental Engineering Science.

Toimub teadus.kabaree nr 2 (21.10.2011) Teema: „Maavarakas või maavaratu Eesti? Neljapäeval, 27. oktoobril 2011 kell 19Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

teadus.ee: Suvekoolini 10 päeva. Tähelepanu, valmis olla … (16.08.2011) teadus.ee suvekoolini on jäänud kümmepäevak. Kindlaid osavõtjaid, esinejaid ja korraldajaid on kokku 99 inimest. Kõlab nagu arv kaupluse hinnasildil.

teadus.ee: Kass hulgub nagu jaaguar (26.07.2011) Foto: Lea Marmor Kodused kassid veedavad 80 protsenti oma ajast puhates. 17 protsenti ajast tegelevad nad enda eest hoolitsemise ja muu sellisega. Ning vaid 3 protsenti ajast läheb jahipidamiseks.

Õueonu päevik: Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja (26.07.2011) Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja. Meri ent toob meid jälle tagasi maa peale, õuealale, näidates oma mitmekihilisust. Päike petab, küpsetades taevast kuumalt, ja pilvedki on avanud oma näo, piiludes kusagilt horisondi äärelt. Meri toob meid maa peale oma tõelise temperatuuriga.

teadus.ee: Jaaniuudised teadlastelt (22.06.2011)

teadus.ee: Parandatakse maailma maitsvamat taime (27.04.2011) Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi. Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik.

teadus.ee: Linnud edendasid dinosauruste lõhnameelt (15.04.2011) Priske pardiprouaFoto: Liina Maldre Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

teadus.ee: Jaapanlaste kiirendi jäi terveks (23.03.2011) 11. märtsi maavärina ja sellele järgnenud tsunami elasid Jaapani tuumafüüsikute katseseadmed üle – erinevalt tuumajaamadest.

teadus.ee: Kivinoad või geenid – selles on küsimus (29.01.2011) Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.

teadus.ee: sööge rohkem putukaid! (19.01.2011) Foto: Peep Loorits Putukad toodavad kilogrammi liha kohta vähem kasvuhoonegaase kui toodetakse kilo sealiha  või loomaliha kasvatamisel.

Õueonu päevik. Jaanuar (08.01.2011) Naturaalsusest ja orgaanilisusestAjalooteaduse radadeltKaelapidi koos

teadus.ee: Suvekool andis energiat (08.09.2010)  Foto: Tiit Hunt Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.

teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.

teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.

teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.

teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis  annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.

teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.

teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.

teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.

teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam