Päike lõõskab ja tulemuseks on kas kiiresti sulav jäätis, soojenev joogipoolis või riknev toit. See on kuuma suve puhul üsna tavaline ja igapäevane. Veidi võõrastav on ehk kuulda aga sellist väljendit - kiiresti riknev ilmaprognoos. Mida see tähendab?
Tumedad pilvetupsud ilmusid kiiresti veel mõni minut selgesse taevasse ning kadusid sealt sama äkki
Foto: Ülle Mürksepp
Olenemata väljas valitsevast õhutemperatuurist, on ilmaprognoos alati kiiresti riknev ja selle kõlblik kuni on enamasti 24 tundi. Maailma ühed võimsamad arvutid on pidevalt töös, et võtta vastu üha uusi ja uusi andmeid, mis kirjeldavad ilma hetkeseisu ja arenguid. Sealjuures laekub andmeid nii maalt, merelt kui ka kaugel kosmoses rändavatelt satelliitidelt. Need töödeldakse läbi keeruliste matemaatiliste arvutuste tulevikupildiks. Edasi vormitakse saadud tulevikupilt erinevate ilmateenistuste abil inimkonnale võimalikult arusaadavaks ning serveeritakse läbi meedia- ja/või veebikanalite koju kätte. Lihtne? Ei ole lihtne. Arvutid on küll suured, võimsad ja kiired, kuid Maad ümbritsev õhuookean on kordades suurem, võimsam ja kiirem ning seetõttu alati sammuvõrra ees. Samas teeb arvuti vaid kuiva arveldust, ent igas kohalikus ilmas on ka palju nüansse, mida tabab vaid õppinud ja kogenud inimsilm. Seetõttu tulebki ilma 24/7 jälgida, iga hommik puhtalt lehelt alustada, ennustus värske pilguga üle vaadata ning vahepeal arengus toimunud pisimadki kõrvalekalded arvesse võtta. Mõnevõrra lihtsam on, kui ilmastik on stabiilsem, siis on ka muutused prognoosides väiksemad. Kiirete ilmamuutuste korral ja ka ebamääraste olukordade puhul võib aga lähipäevade ilmaprognoos üsna palju varieeruda ning kogenud meteoroloogilegi kõvasti peavalu teha.
Homme on Päike kõige kõrgemal, pühapäeval Kuu kõige lähemal... (20.06.2013) Üü Helkivad ööpilved 16.06.2013 Võrumaal Vastsekivil Foto Pilvejahi konkursilt, autor Janek Joab Homme kell 08.04 on Päike seniidis põhjapöörijoone kohal ja põhjapoolkeral algab suvi. Päev tuleb aasta kõige pikem ja öö kõige lühem. See pole aga lähipäevil ainuke tähelepanuväärne taevane sündmus - pühapäeval kell 14. 32 on täiskuu superkuu ehk kõige lähemas punktis Maale..
Pilvemeri (14.06.2013) Foto: Gaida Jakson Neid, kes puhtalt hobikorras pilvi tähelepanelikult jälgivad, ei ole tõenäoliselt väga suur hulk. Enamasti heidetakse kiire pilk taevasse, et teada kas on piisavalt päikest või mitte. Ühtlaselt hall taevas viib mõtted sageli vihmale ja hajali tiirutavad pilverüngad panevad küsimärgi alla ilma edaspidise arengu. Küll on aga pilved sageli modellideks fotograafidele ja pingsamalt jälgivad neid ka inimesed, kelle töökorraldus on tihedalt seotud ilmataadi omaga.
Homme algab rannahooaeg (31.05.2013) G4S teatel alustab G4S Rannavalve 1. juunil veeohutuse tagamist enamikes menukamatest Eesti randadest. Punavalges vormis G4Si rannavalvurid hoolitsevad suvitajate ohutuse eest 15 suuremas suplusrannas Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Otepääl, Elvas, Türil, Paides ja Narvas.
Helkivate ööpilvede hooaeg algas tänavu erakordselt vara (28.05.2013) Foto: Silvar Mehik Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved ilmuvad põhjapoolkeral taevasse tavaliselt suvise pööripäeva paiku. Tänavu saabus aga maikuu galeriisse esimene helkivate ööpilvede foto juba 25. mail:
Looduse jõud (24.05.2013) Foto: yoanna Tornaado Haapsalu lähistel, 21.07.2012 kella 6 ajal Maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, üleujutused, orkaanid, tornaadod ja palju muud – looduse hävitav jõud on ääretu ja sellega kaasnev õud sageli verdtarretav. Aeg-ajalt saabub maailma erinevatest paikadest teateid ühest või teisest nähtusest, justkui inimestele meelde tuletades, kes siin planeedil tegelikult peremees on.
EMHI + Keskkonnateabe Keskus = Keskkonnaagentuur (23.05.2013) Foto: Kristjan Lust Keskkonnaagentuur alustab tööd 1. juunist, teatab Keskkonnaministeerium Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas käskkirja, mille kohaselt alustab 1. juunil tööd Eesti Keskkonnaagentuur. Tegu on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Keskkonnateabe Keskus liitmise tulemusel moodustatava asutusega.
Palju õnne, Gennadi! (10.05.2013) Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnov sai täna aasta kõige tähtsama, Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Võrdle omavahel erinevaid ilmaprognoose ja nende vastavust tegelikkusele! (08.05.2013) Ilm.ee linnade lehekülgedel saab nüüd vaadata ilmaprognoosi kolmest erinevast allikast. Graafikul on helesinine temperatuurikõver Ameerika Ühendriikide ilmateenistuse (NOAA) mudelprognoosist , sinepikollane Norra ilmateenistuselt (YR.NO) ja lilla Weather Undergroundilt - maailma esimeselt ilmaleheküljelt internetis. Tumesinine joon näitab aga seda, millised temperatuurid on tegelikult Eesti ilmateenistuse EMHI vaatlusandmete põhjal olnud.
EUMETSATiga liitumine võimaldab paremini ilma ennustada (08.05.2013) Riigikogus läbis esimese lugemise Euroopa Meteorologiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimine, mille heakskiitmisel saab Eestist EUMETSATi täisliige.
Suvi algab roheliste rattaretkega (03.05.2013) Pikajärve mõis Foto 2005.a. rattaretkelt Autor: evka Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Pandivere?" toimub 10.-12. mail 2013.
Suurvesi on taganemas (22.04.2013) Üleujutus Emajõe luhal 18.04.2013 Foto: Eve Kõrts 13.aprillil alanud suurvesi on taganemas. Enamikel Eesti jõgedel veetase langeb. Soomaal Riisa hüdromeetriajaamas on hetkel veetase 407 cm (22.04.2013, kl 7.00) üle jaama graafiku nulli, ning automaatjaamast saabuvad igatunnised andmed näitavad aeglast veetaseme langust. Maksimaalseks suurveetipuks 2013.a. kevadel jääb seega 409 cm.
Emajõe suurveeaegne tippveetase on veel tulemas (18.04.2013)
Üleujutuste tõttu on mitmed maanteed suletud (18.04.2013) Soomaale iseloomulik üleujutus on käes! Foto: Gaida Jakson
Jääminek Keila Joal. Fotod (16.04.2013) Harrastusfotograaf Reet Sepp oli eile Keila jõe ääres jäätunud juga imetlemas-pildistamas ja just samal ajal algas jääminek. Võimas looduse vaatemäng kestis vaid minuteid.
Tulemas on suurvesi ning kevadine jääminek jõgedel ja järvedel (15.04.2013) Karuskose veebikaamera Soomaal Õhutemperatuurifoon püsis kuni 10.04. keskmisest madalamana. Eesti rannikumeri ja siseveekogud olid jääga kaetud. Jõgede jää paksus varieerus väga palju (10-52 cm). Järvedel oli jääkiht paksem, Peipsi järvel mõõdeti Mustvees 10.aprillil 70 cm ja Võrtsjärvel 30. märtsil 57 cm. Veetase veekogudel püsis jääkaane all talvises madalseisus.
Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema, kogutud andmeid kasutatakse teadustöödes (25.03.2013) Saabuval kevadel on algamas juba kaheksas Eesti Äikesevaatlejate Võrgu (EÄV) vaatlushooaeg. Sel puhul on kohane teha väike kokkuvõtte eelnenud seitsme aasta jooksul kogutud andmetest ja nende kasutamisest. Koos kogutud andmete hulga kasvuga on muutunud võimalikuks nende laialdasem analüüs ning loodetavasti juba sel aastal ilmub esimene EÄV andmetel põhinev rahvusvaheline teadusartikkel.
Eesti Äikesevaatlejate Võrk kutsub ühinema (12.03.2013) Foto: Ülle Mürksepp Eesti Äikesevaatlejate Võrk jätkab vaatlustega ka tänavu ja kutsub ühinema uusi huvilisi. Vaatlejatelt ei eeldata erialaseid teadmisi meteoroloogiast või eelnevat ilmavaatluskogemust.
Teeolud on keerulised (08.03.2013) Kaader Maanteeameti Jüri teekaamerast Maanteeamet hoiatab, et Põhja-Eestisse jõudnud tihe lumesadu on muutnud Harju ja Lääne-Viru maakonnas sõiduolud kohati väga halvaks. Liiklejatel palume arvestada teedel sajust tingitud libedusega ning varuda sihtpunkti jõudmiseks lisaaega. Prognoositavalt levib sajupilv Põhja-Eestist edasi Kesk-Eestisse.
Valgamaal ärkas karu talveunest. Foto tema jägedest lumel (08.03.2013) Ott läheb Sangastesse 08.03.2013 Tagula Valgamaa Suur karu on üles aetud, esikäpa pikkus 17cm Foto: Janek Joab
Talv ründab jälle (01.03.2013) Foto: Kersti Kaiv Reede pärastlõunal on lahkuva tsükloni järel põhjakaarest külm õhumass Eestisse sisse murdmas. Laupäeva öösel sajuhood taanduvad, pilved hõrenevad, tuul nõrgeneb ja termomeetrinäidud langevad hommikuks -9..-15°C-ni. Kiire külmenemisega kattuvad vesised teepinnad jääga ja seetõttu on libeduseoht suur!
Pühapäeval on kõik palutud jäädvustama Eesti ajalugu! (20.02.2013) 24. veebruaril kell 13.00 kuni kell 13.01 kutsuvad Eesti Pressifotograafide Liit ja Riigikantselei kõiki Eesti elanikke ja külalisi ühe minuti jooksul pildistama ümbritsevaid inimesi, meeleolusid, nähtusi või loodust.
Haapsalu lähedal toimus väike maavärin (07.02.2013) Esmaspäeva hilisõhtul, 4. veebruaril kell 22:17 toimus Haapsalu läheduses väike maavärin, mille magnituudiks määrati 1,0. Värin toimus maapinnale võrdlemisi lähedal, 4 km sügavusel.
Võimas madalrõhkkond toob lumesaju ja tuisu! (29.01.2013) Atlandilt on tulekul võimas madalrõhkkond. Kolmapäeva (30.01.) keskpäevaks jõuab tsüklon Norra edelarannikule. Madalrõhulohk tungib jõuliselt Läänemerele ja tõstab tuule tugevaks. Ennelõunal tugevneb Hiiumaal ja Saaremaal kagutuul 10-15, pärastlõunal puhanguti 20, õhtu poole 22 m/s. Sisemaal tugevneb kagutuul 7-12, pärastlõunal puhanguti 15 m/s. Õhtul pole välistatud, et puhangud tõusevad 18 m/s.
Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2013 (25.01.2013) Kuldkollased talvikesed Foto: Ülle Mürksepp Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26. ja 27. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus Eestis. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.
17. jaanuaril oli Eesti külmarekordi aastapäev! (18.01.2013)
Tsüklonaalsete tormide konverents (03.01.2013) 10. jaanuaril kell 14.00 toimub Tartus, Eesti Looduseuuriate Seltsi (ELUS) ruumides tsüklonaalsete tormide konverents.
Algas nurmkana aasta (02.01.2013) Foto: Remo Savisaar Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.
EMHI erakorraline teave: oodata on väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku (14.12.2012) Foto: Riin Mandel Nädalavahetusel (15.12; 16.12.) on Eestis oodata väga tugevat kagutuult ja pinnatuisku. Liiklustingimused halvenevad teedele kuhjuvate lumevaalude ja piiratud nähtavuse tõttu. Õhutemperatuur on valdavalt -5..-10ºC piires, kuid väga tugeval tuulel on erakordselt suur jahutav mõju!
Järve-efekti lumi (06.12.2012) Foto: Lea Marmor Tänavu sai paksu lumevaiba vaid Põhja-Eesti, samal ajal kui lõuna pool püsivad väljad alles lumeta või õhukese kirme all. Põhjuseks oli seekord järve-efekti nimeline ilmanähtus, mis avaldub hilissügiseti või talvehakul.
Möödunud sügis oli soe ja sajune (05.12.2012) Foto: Aigar Kull Sügise alguseks loetakse õhutemperatuuri püsivat langust alla 13 °C. Sel aastal toimus see Mandri-Eestis 6.-7. septembril, rannikualadel ja saartel 20.-23. septembril. Eesti keskmisena langes õhutemperatuur püsivalt alla 13 °C 7. septembril (2011. a. 15. septembril).
Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks (28.11.2012) Foto: Leili Valdmets Madalrõhkkonna põhjaserv kattis Eesti lumega. Tasapisi lisandub lund juurde ka ööl vastu neljapäeva. Neljapäeval muutub madalrõhkkond ägedamaks.
Tallinna teletorni veebikaamerapilt on nüüdsest leitav ka ilm.ee keskkonnast (26.11.2012) Vaade Teletorni veebikaamerast 26. novembri keskpäeval Ilm. ee avalehele lisandus roheline mehike, Tallinna Teletorni maskott ja veebikaamerate nimekirja sealne kaamera.
12 kalendrikuu pildiks valitud fotot lähevad Tallinna Teletorni näitusele (23.11.2012) Üks näitusel eksponeeritavatest fotodest. Veebruar 2012 "Elan muinasjutus" Autor Maire Ilves Tallinna Teletornis saab 29. novembril avatuks fotonäitus "Kaksteist kuud Tallinna Teletornis". See on ülevaade Eesti ilma aastaringist, kus tuleb eksponeerimisele kaksteist loodusfotot, iga kalendrikuu kohta üks just selles kuus tehtud pilt.
Eesti rannikul jäid pildile haruldased haldjavälgud, spraidid (21.11.2012) Radari poolt salvestatud sajualad 25.10.12 kell 00:45 ja äike kell 00:46:30 Soome ilmateenistuse FMI teatel jäädvustas FMI uurija Panu Lahtinen 25.10 kell 00:46 Eesti rannikul haldjavälgud ehk spraidid.
23. novembril 2008. aastal oli suur lumetorm (20.11.2012) 23.11.2008 Foto: Anna Petrova 23.11.2008 jääb Eesti ilmalukku erakordse novembri lumetormiga. See oli kindlasti viimaste aastakümnete üks suursündmusi näiteks 1967. a. augustitormi või 2001. a. inimelusid nõudnud suvetormide kõrval.
NASA uuringust selgub, et õhk Eesti kohal on küllaltki puhas (16.11.2012) USA kosmoseagantuuri NASA superarvuti koostas kõrge resolutsiooniga pildi sellest, millisel määral ja millega on saastunud meie atmosfäär.
EMHI erakorraline teave: Liiklusolud muutuvad väga keeruliseks! (25.10.2012) Tormi kiuste Foto: Leili Valdmets 25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse.
Arktiline külm tungib peale (24.10.2012) Foto: Leili Valdmets Arktiline külm on pealetungile asunud. Õhuvool on loodesse pöördunud ja külm saab vabalt Gröönimaalt Põhja-Euroopasse voolata. Kuna blokeerivat kõrgrõhkkonda ees ei ole, siis jätkub külma edasine vool Kesk- ja Ida-Euroopasse.
Ilm on hüppelaud karjääriredelil (09.10.2012)
Miks oli eilne äikesetorm nii tugev? (28.09.2012) Miks siis olid 27. septembri õhtul nii hullud äikesed? Skandinaaviasse jõudis ulatuslik täituv tsüklon, mille idaservas jõudis väiksematelt laiustelt väga soe õhumass (1,5 km kõrgusel isegi üle 10°C) Eestini. Samal ajal oli õhumass ka niiske, kastepunkt enamasti üle 10°C, õhtul isegi üle 15°C.
