Pikk nädalavahetus lubas seda suurepärast kevadilma tõeliselt nautida.
Malle Meius soovitas, et veetke nädalavahetus looduses ja seda ma just tegingi. Hommikukohvi jõin merevaatega verandal, päraslõuna veetsin aidatrepil, selg vastu ust ja nina taas päikesesse. Nina on nüüd küll kõrbenud, aga see tundub täiesti ebaoluline.
Sireli lehepungad on nii suured juba!
Leidsin puu, mis kihas punastest sipelgatest, sambla sees vaatasin vastu esimesed kohe-kohe avanevad nurmenukud, üks metsaalune lausa sinendas sinililledest. Maikellukeseväljal oli küll täielik tühjus, mitte üht lehepoegagi veel.
Jalus jooksvad uted oli hirmus armsad. Vee kohal ja kõrval lendavaid linde ma suuresti küll ära ei tundnud, aga ilusaid vaatepilte ja helisid pakkusid nemadki. Tedrekana oli täitsa autotee kõrval ja rebane jooksis paarkümmend meetrit eemal üle tee ning jäi siis tee kõrvale passima. Sisalikud olid end päikese kätte mõnulema sättinud.
Selline peabki üks nädalavahetus olema!
Kevadised hommikud (16.04.2014) Hommikul ärgates piilun esiteks, kas päike paistab.
Kevades on mustreid (14.04.2014) Isegi halli ilmaga on igal aastaajal oma mustrid ja värvid.
Kui seda tuult ei oleks... (10.04.2014) .. siis oleks õues veel mõnusam!
