•  

Ärge tehke märkmeid läpakaga! (10.06.2014 12:58)

Autor: Tiit Kändler

 

Uued ajad, uued kombed – kuid alati pole need vanadest paremad.
Mida rohkem, seda uhkem – see lööklause ei kehti, kui teete loengu ajal märkmeid. Läpakas võimaldab õpilasel ja üliõpilasel, igal loengukuulajal kirjutada kiiremini ja seega üles märkida rohkem lektori sõnu.


Pilt: Tiit Kändler

Tundub, et sel moel saadakse paberile kirjutatud märkmete suhtes eelis. Kuid Pam Mueller, Daniel Oppenheimer ja nende kolleegid Princetoni ülikoolist uurisid asja sadadel vabatahtlikel katsealustel. Selgus, et üliõpilased, kes kirjutasid märkmeid käsitsi, õppisid tegelikult rohkem. Kolmes katses lasti tudengitel teha märkmeid ja seejärel testiti nende mälu faktide mällujätmise suhtes, põhimõtete mõistmist ja sünteesivõimet ning üldistamisvõimet.


Pooled tudengitest, kes kasutasid läpakat, tegid rohkem märkmeid. Need, kes kirjutasid üles käsitsi, said katsetes põhjal asjast paremini aru ja suutsid materjali eelnenud õpituga paremini seostada.

Mueller arvab, et käsitsi kirjutamine vajab enam tunnetuse eri tüüpe kui klahvidel toksimine. Iga sõna maha ei kirjutata, vaid tehakse valik, kuulates lektorit tähelepanelikumalt. Kuulates püütakse mõista ja öeldut kokku võtta. Aju töötab pidevalt kaasa ja surub infot sobivalt kokku. Klahvidel toksides kaldutakse aga kõike valimatult üles kirjutama.


Käsitlesid loengud siis närilisi või algoritme, usku või majandust, läpakatega üliõpilased märkisid üles arutul moel ja vähese analüüsi läbi juhuslikuvõitu tekstijuppe.
Ka loengust nädal hiljem tehtud mälutestid osutasid sama – kui katsealused said toetuda oma märkmetele, olid käsitsikirjutajad täpsemad ja põhjalikumad.


Muelleri katsetes olid läpakad internetist välja lülitatud, tavaliselt on aga loengutes need internetiga ühendatud. Nõnda raisatakse 40% loenguajast muudele tegevustel, ja 90% õpilastest suhtleb loengu ajal internetiga.


Mueller juhib tähelepanu, et isegi kui tehnika lubab teha rohkem vähema ajaga, ei tähenda see veel paremat õpitulemust, kirjutab ajakiri Scientific American.
Uutest ja vanadest aegadest tuleb juttu teadus.ee suvekoolis Käsmus 22.–24. augustini. Täpsemalt vt www.teadus.ee nupu Suvekool alt.

Eelmised artiklid:

Vaata ette, mida selga paned! (02.06.2014) Su aju on, mida sa kannad Rõivad mõjuvad meie vaimutegevusele ja meeltele ning võivad muuta meie meelt. Nõnda väidab Herfordshire’i Ülikooli psühholoogiaprofessor Karen Pine, kes palus üliõpilastel selga panna Supermani T-särk ja leidis seejärel, et nende enesehinnang muutus kindlamaks ja nad tundsid ennast füüsiliselt tugevamana – kujutasid ette, et suudavad tõsta suuremaid raskusi. Oma katsetes leitust kirjutas Pine raamatu „Mind What You Wear: The Psychology of Fashion“ („Pea silmas, mida seljas kannad“).

Suure Paugu leid kogub mulle (30.05.2014) Inflatsioonimudel ütleb, et kosmos paisus sekundi murdosa murdosa jooksul pärast Suurt Pauku valguse kiirusest kiiremini. Kui see on õige, siis pidanuks vallanduma gravitatsioonilained. 17. märtsil Harvard-Smithsoni Astrofüüsikakeskuses toimunud pressikonverentsil teatas uurijate rühm, et nad on tõepoolest gravitatsioonilained kinni püüdnud. Teade vallandas kui mitte suure paugu, siis plärtsatuse küll.

teadus.ee suvekool nr 10: "Aegumatu aeg" 2014 (19.05.2014)

Uus maitse Eesti kokakirjanduses! (23.04.2014)

Ernst Öpiku matemuusika (21.10.2013) Täna kell 18 Rahvusraamatukogu saalis Tiit Kändleri loeng: „Mis päästis Ernst Öpiku ja Eesti kultuuri?“

„Õueonu aasta“ raamat kukkus õuele (07.09.2013)

Tiit Kändler esitleb reedel uut raamatut (15.05.2013) Vaba esitus Vabaduse platsi ääres Wiiralti kohvikus Tallinnas Raamatu esitlus REEDEL 17. mail kell 17 Tiit Kändler Loll on targaks saada ehk Tark lits taskus

teadus.ee: Kändleri raamat Endel Lippmaast alustas oma elu (10.12.2012) 6. detsembril esitleti Tallinnas Teatri Puhvetis raamatut akadeemik Endel Lippmaast. Dokumentaalse teadusromaani „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga“ autor on Eesti Päevalehe teadustoimetaja, teadus.ee pidaja teaduskirjanik Tiit Kändler. Esitlus toimus ajaloolises paigas, kus 1960. – 1980. aastatel asus Lippmaa füüsikasektor, millest on lähtunud mitmed Eesti nüüdsed teadussuundumused. Tollestki ajast pajatab raamat, mille avaldas Ajakirjade Kirjastus, toimetas Anu Jõesaar ja kujundas Eerik Kändler.

Õueonu päevaraamat. August (09.08.2012) Seurasaari. Kaks korrustAutori fotod

Teadus koguneb Käsmu. Veel on kohti huvilistele (09.08.2012) Nõnda nagu eelmisel seitsmel aastal, koguneb teadus.ee suvekooli teadlasi, heliloojaid, kirjanikke, teadushuvilisi. Teadus.ee korraldab oma kaheksanda suvekooli Käsmu Meremuuseumis 24.–26. augustil. Erakorraliselt on seda puhku suvekooli keeleks keel ise. Täpsemalt teaduse keel.

teadus.ee: vanadel roomlastel oli praegusest soojem (10.07.2012)  Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr. Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.

Õueonu päevaraamat: suvekool (10.07.2012)

Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl (30.05.2012) NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!  

Õueonu päevaraamat. Mai (30.05.2012) Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks.

teadus.ee uusaastaõnnitlus rahvale (29.12.2011) Head uut ja vana!Elu võib luuleline olla või mitte olla, kuid riim peab olema!Õuevana  

Õueonu päevaraamat. Detsember (09.12.2011) 02. detsemberÕu on meeldivüllataval kombel veel üsna soe. Sestap on soe majagi, ehkki Õueonu ei viitsi seda eriti kütta. Kuid ettevaatust! – juba piirab õue talve kontkülm käsi. Selle vastu ei aita korralik taragi. Ehkki tundub, et eestlane arvab vastupidist. Miks siis muidu näeme, et meie õuede ümber on ehitatud nõnda vastupandamatuid tarasid – olgu õued ise kuitahes korratud.

Teaduskabaree sukeldub Universumisse (24.11.2011) Foto: Meelis Suurkaev Teaduskabaree nr.3 toimub neljapäeval, 24. novembril seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.

teadus.ee: vahel on vähem infot parem (17.11.2011) Foto: Jüri Talts Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.

Õueonu päevaraamat (17.11.2011)

teadus.ee: Aroomiteraapia võib vallandada ohtlikke gaase (22.10.2011) RoosFoto: Peep Loorits Kui spaades kasutatakse massaažis meeldivalõhnalisi eeterlikke õlisid, mida kutsutakse aroomiteraapiaks, võivad vallanduda võimalik et ohtlikud õhusaasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid ja imepeened osakesed. Nõnda väidab Taiwani teadlane Der Jen Hsu ja tema kolleegid asjakirjas Environmental Engineering Science.

Toimub teadus.kabaree nr 2 (21.10.2011) Teema: „Maavarakas või maavaratu Eesti? Neljapäeval, 27. oktoobril 2011 kell 19Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

teadus.ee: Suvekoolini 10 päeva. Tähelepanu, valmis olla … (16.08.2011) teadus.ee suvekoolini on jäänud kümmepäevak. Kindlaid osavõtjaid, esinejaid ja korraldajaid on kokku 99 inimest. Kõlab nagu arv kaupluse hinnasildil.

teadus.ee: Kass hulgub nagu jaaguar (26.07.2011) Foto: Lea Marmor Kodused kassid veedavad 80 protsenti oma ajast puhates. 17 protsenti ajast tegelevad nad enda eest hoolitsemise ja muu sellisega. Ning vaid 3 protsenti ajast läheb jahipidamiseks.

Õueonu päevik: Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja (26.07.2011) Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja. Meri ent toob meid jälle tagasi maa peale, õuealale, näidates oma mitmekihilisust. Päike petab, küpsetades taevast kuumalt, ja pilvedki on avanud oma näo, piiludes kusagilt horisondi äärelt. Meri toob meid maa peale oma tõelise temperatuuriga.

teadus.ee: Jaaniuudised teadlastelt (22.06.2011)

teadus.ee: Parandatakse maailma maitsvamat taime (27.04.2011) Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi. Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik.

teadus.ee: Linnud edendasid dinosauruste lõhnameelt (15.04.2011) Priske pardiprouaFoto: Liina Maldre Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

teadus.ee: Jaapanlaste kiirendi jäi terveks (23.03.2011) 11. märtsi maavärina ja sellele järgnenud tsunami elasid Jaapani tuumafüüsikute katseseadmed üle – erinevalt tuumajaamadest.

teadus.ee: Kivinoad või geenid – selles on küsimus (29.01.2011) Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.

teadus.ee: sööge rohkem putukaid! (19.01.2011) Foto: Peep Loorits Putukad toodavad kilogrammi liha kohta vähem kasvuhoonegaase kui toodetakse kilo sealiha  või loomaliha kasvatamisel.

Õueonu päevik. Jaanuar (08.01.2011) Naturaalsusest ja orgaanilisusestAjalooteaduse radadeltKaelapidi koos

teadus.ee: Suvekool andis energiat (08.09.2010)  Foto: Tiit Hunt Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.

teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.

teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.

teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam