•  

Keskkonnaminister: veekogude kallastel ei saa uisa-päisa loomi karjatada (12.04.2016 16:01)

Autor: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles siseveekogude kallastel karjatamise teemal rääkides, et see on võimalik, kuid seda tuleb teha õigel ajal ja õiges kohas ning veekogu peavad saama kasutada ka teised inimesed.

Alpaka
Foto: Peep Loorits

"Erinevalt ajakirjanduses väidetust kehtib veekaitsevööndis majandustegevuse ehk siis ka karjatamise keeld juba pikka aega. See keeld ei ole mitte niisama, vaid kaitseks koormuse eest, mis loomade karjatamisega kaasneb. Kui tahame veekogude kallastel karjatamise piiranguid aga leevendada, saab seda teha ainult kindlatel tingimustel, et veekeskkond oleks jätkuvalt kaitstud reostuse ja veekogu kaldad erosiooni eest," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kuna iga veekogu ääres on tingimused erinevad, peab karjatamise lubamiseks nõusoleku ja tingimused andma Keskkonnaamet, kusjuures karjatamine on välistatud riigi korrashoitavate maaparandussüsteemide eesvoolude veekaitsevööndis, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjas nimetatud oluliste allikate veekaitsevööndis ning siseveekogude veekaitsevööndi metsaribal.

Väga oluline aspekt karjatamise juures on aastaaeg, millal karjatamine toimub ja seda nii taimkatte olemasolu kui ööpäevase temperatuurirežiimi kontekstist lähtuvalt. Loomade juurdepääsu veekogudele ei tohiks lubada talvisel ajal, kui maapind on kaetud lumega või on külmunud ning kevadisel perioodil, kui pinnas veekogude kallastel on pehme ning taimestik väga tallamiseõrn.

"Karjatamise lubamisel tuleb veekogu põhiselt arvestada, et loomkoormus ei oleks liiga suur ja looma väljaheidetega vee äärde ja ka vette jäetav toitainete hulk ja ära trambitud kaldad ei tooks kaasa suuremat kahju kui karjatamisega kallaste hooldamisel saadud kasu. Mitmed analüüsid nii meil kui mujal on jõudnud tulemuseni, et pinnase erosioonile tundlikud veekogude kaldad ja veekogude nõlvad tuleb kindlasti piirata kas tara või elektrikarjusega. Seda praktikat on ju ka meil mitmel pool kasutatud," ütles Pomerants ja lisas, et karjatamisel peab säilima veekogu kasutamise võimalus ka teistele isikutele.

Pomerants märkis kokkuvõtteks, et veekogude juurdepääsu piiramine või lubamine peaks olema küllalt juhtumispetsiifiline ja kohalikest tingimustest lähtuv, mida üheselt tõlgendatavate ning kergelt kontrollitavate nõuetena on seetõttu keeruline määratleda.

Veekogude kallastel karjatamise teemat arutatakse täna Riigikogu Maaelukomisjonis toimuval kohtumisel.

Eelmised artiklid:

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu (07.04.2016) Ülelend 26. märts 2016 Stroomi Foto: Aime Vahur 26.-27 aprillil Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust - vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Rändlinnud vajavad puhkust ja rahu (06.04.2016) Rabahaned ja suur-laukhaned Foto: Villu Anvelt Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.

Tallinna Botaanikaaeda lillede pildistamist õppima! (31.03.2016) Fotograaf Jaak Kadak kutsub lillede pildistamist õppima ja praktiseerima seda Tallinna Botaanikaaias, kus köitvaid fotosid on võimalik teha kevadest sügiseni ja pildimaterjali on külluses.

Kaitsealad ootavad külastajaid (31.03.2016) Jõelähtme salajõe säng kaitsealusel Kostivere karstialal Foto: Ilme Parik Keskkonnaamet tuletab saabunud kevade puhul meelde kaitsealadel liikumise võimalusi ja igaüheõiguse reegleid.

Nädalavahetusel on lihavõtte linnuvaatluspäevad (24.03.2016) Hakk rannas Pirita tee 19.03.2016 Foto: Triinu Sarv 26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast. Neil päevil kutsume kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. 27. märtsil toimub vaatluspäevade raames ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus, kus selgub varakevade liigirikkaim Eesti linn. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad.

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2016) Foto: Kalmer Saar 23. märtsil on rahvusvaheline meteoroloogiapäev, mis tänavu kannab intrigeerivat alapealkirja „Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga“. Keskkonnaagentuuris peetaval seminaril avatakse, kuidas mõjutab meteoroloogia paljusid teisi eluvaldkondi, nt majandus, tervis jms.

Ära häiri pesitsevaid kotkaid ja kakkusid (23.03.2016) Händkakk Foto: Ülle Mürksepp Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.

Talv oli keskmisest soojem ja sajusem (11.03.2016) Ilmateenistuse koostatud talve ülevaade annab teada, et tänavune talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Päikesepaistet oli vaid mõned tunnid keskmisest vähem. Kuigi jaanuar oli normist külmem, siis detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid.

Talvisel aialinnuvaatlusel pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist (10.03.2016) Leevike Pisut arglik, et tulla toidumajja, aga vaesel ajal kõlbavad jasmiini seemned ka. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson 29.-31. jaanuaril toimunud seitsmendal talvisel aialinnuvaatlusel osales pea 2800 linnusõpra 2000 paigast üle Eesti. Kokku pandi kirja ligi 60 000 lindu 64 liigist. Kõige arvukam linnuliik oli seitsmendat aastat järjest tänavune aasta lind rasvatihane, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.

Uus veebirakendus allergikutele (09.03.2016) Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas ohuseire.ee/pollen.

Ootame videosid ja pilte jäitest ning jagame üleskutset (19.02.2016) Jäävihma tagajärjed Tallinnas Liiva jaamas 18. veebruaril 2016 Foto: Dmitri Djuženkov Eile segas jäide Tallinnas liiklust. Trollid-trammid-rongid kas seisid või sõitsid sädemetepilve saatel. Kui keegi juhtus seda filmima, siis oleks tore, kui video või link sellele saadetaks aadressile ilm@ilm.ee.Fotosid saab lisada veebruarikuu galeriisse.

Täna sadas jäävihma (18.02.2016) Jäide aknal ja aknalaual 18.02 Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma.

Talv jäi tulemata. Ülevaade veebruarikuu ilmadest 1939 (18.02.2016) Kui möödunud aasta detsembris veel lumeteed polnud, siis lohutati end sellega, et uue aasta esimene kuu teeb selle kuhjaga tasa, mida lahkuva aasta viimane võlgu jättis. On ju möödunud aastatel tihtipääle kujunenud olukord selliseks, et tõsitalv algas alles püüle kolmekuningat.

34=kraadiline pakane Eestis (16.02.2016) Järva teataja nr 13, 12. veebruar 1929 100 laewa jäähädas. Berliin pole 200 aasta jooksul nii kõwa külma näinud. Rumeenias tapab pakane inimesi. Siberis pani 50-kraadine, külm toiduainete weo seisma.

Vesine vastlapäev (09.02.2016) Vanarahvas ütles, et kui vastlapäev on soe, siis on soe ka kevad. Igatahes on ilmataat hoidnud praegu meie ilma neli ööpäeva soojana ning nähtavat lund sai täna (9.02) mõõta veel vaid Põhja-Eestis Kehras (2 cm) ning Eesti kagunurgas Tuulemäel (5 cm).

Kui vaid neid pilvi ees ei oleks! Tingimused on soodsad haruldaste pärlmutterpilvede nägemiseks (02.02.2016) Suurbritanna elanikel oli eile ja täna hommikul võimalus näha üliharuldasi polaarstratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi, teatab sealne  ilmateenistus Met Office. Tavaliselt on need nähtavad polaaraladel, kuid praegused atmosfääriolud on teinud nende nägemise võimalikuks ka kesklaiustel.

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused (01.02.2016) Rasvatihane Foto: Kristian Pikner Möödunud nädalavahetusel seitsmendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 2000 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1400 paigas üle Eesti.

Jaanuar oli keskmisest külmem ja päikeselisem (01.02.2016) Sillamäel 09.01.16 Foto: Sergei Perov Ilmateenistuse jaanaurikuu kokkuvõte näitab, et Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris -7,7 °C, mis on 4,2 °C normist madalam (paljuaastane keskmine -3,5 °C). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 35 tundi, mis on 116% normist (paljuaastane keskmine 30 tundi).

Soomaal algas viies aastaaeg (31.01.2016) Ligi nädal aega kestnud plusskraadidega ilmad on sulatanud peaaegu kogu lume ja Soomaale on saabunud viies aastaaeg, teatas sealne loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel. Veetõus Pärnu jõel on kiire - viimase ööpäevaga on veetase Riisa vaatluspostis tõusnud tervelt 80 cm.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (29.01.2016) Hallrästas üritas jääkuulideks külmunud õunu süüa, aga ei õnnestunud. Pettunult lendas oksale puhkama. Viljandimaa, 08.01.16 Foto: Gaida Jakson Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 29.-31. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Eeloleval nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus 2016 (27.01.2016) Põhjatihane teeb häält 24.01.2016 Foto: Ingrid Tiitre Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema talvisel aialinnuvaatlusel 2016, mis toimub juba käesoleva nädala lõpus 29.-31. jaanuaril. Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel - leia endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. 

MUPO hoiatab: olge linnas liigeldes eriliselt ettevaatlikud (26.01.2016) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet hoiatab, et kõnniteed on sulailma ja vihma tõttu muutunud äärmiselt libedateks ning katustelt võib alla sadada paakunud lumeklompe ja sulalund. Eriti ohtlik on olukord kitsastel vanalinna tänavatel ning kohtades, kus lumi on koristamata jäetud ja sisse on „sõtkutud“ jalakäijate teerajad. 

Lumekoristuse ja jääpurikate eemaldamisega tegelevad ettevõtted Tallinnas (25.01.2016) Foto: Taisi Valdlo Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad ning tagama koristustööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise.

Tallinna linnavalitsus soovitab turvalisuse huvides tellida katuse puhastamist sellega tegelevatelt ettevõtetelt (19.01.2016) Foto: Avo Soidla Tallinna Linnavalitsus tuletab kinnistute või ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb katustelt lumi ja jääpurikad eemaldada, korraldada kõnniteede puhastamist lumest ja jääst ning teha libedusetõrjet. Jääpurikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude korral palutakse helistada Tallinna abitelefonile 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti  telefonile 14410.

Tallinna linnavalitsus tuletab meelde katuste lumest ja jääpurikatest puhastamise vajadust (18.01.2016) Foto: Leili Valdmets Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt  on kinnistu või ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad, teatab Raepress. Katuste puhastamise ajal tuleb tänavatel ja kõnniteedel tagada ohutu liikumine.

Tänavune äikesehooaeg on avatud (16.01.2016) 16.01.2016 kell 00.10 Õismäel. Natuke enne keskööd oli äkki välgusähvatus akna taga ja sellele järgnes kohe müristamine. Siis hakkas tihe lumesadu ja rohkem välku ega müristamist ei tulnud. Pildi tegin kell 00.10, kogu ümbrus oli roosakas ja oli tihe lumesadu. Kaua see kestis, ei jälginud. Aga kogu öö oli imelik roosakas valgus väljas, öö kohta ebatavaline. Hommikuks oli lumesadu lakanud. Foto: Reet Sepp

Ülevaade jääoludest (14.01.2016) Pildistatud 10.01 Ida-Virumaal Uljaste järvel. Auto termomeeter näitas kell 13.00 -23 Foto: Signe Nõmmik Külm kaanetab veekogusid üsna jõudsalt ja avatud on ka esimene jäätee. Mitmetele järvedele võib teatud piirkondades minna nii jalgsi kui mootorkelkude ja ATV-dega, autode ja traktorite jaoks pole jääl veel piisavalt kandejõudu.

Liiklejatel tuleb arvestada talviste teeoludega (13.01.2016) Maanteeinfokeskus teatab, et jätkuva lumesaju ja tuisu tõttu on sõiduolud muutlikud üle Eesti. Põhja-ja Lääne-Eestis võivad teeolud olla raskendatud. Vaatamata hooldetöödele tuleb arvestada nii lumiste kui libedate lõikudega pea kõikjal.

Jätkuv tuisk! (13.01.2016) Eesti on täna piki Lääne-Venemaad liikuva aktiivse pilvepöörise servas, kus sajab lund ja rannikualadel tuiskab. Täna hommikul mõõdeti Tallinna Harku jaamas lund 24 cm, eilsega võrreldes oli seda 13 cm rohkem. Harjumaa idaservas Vanaküla jaamas oli lund 40 cm ning lisandus 22 cm. Lõuna pool suurenes lumikate ööpäevaga tunduvalt vähem: 2 kuni 6 cm võrra.

Lumesadu ja tuisk 12.-13.01.2016 (11.01.2016) Tuisune Pildistatud 11.01. Väikese väina tammil Foto: Kalmer Saar Põhja-Euroopat katva külma arktilise õhumassi ja Atlandilt pärit sooja suureneva vastasseisu tingimustes tekib täna (11.01) hilisõhtul Kesk-Euroopas Tatrate kohal uus osatsüklon ning laieneb edasi Läänemere ümbrusse.

Hoiatus (11.01.2016) Foto: Leili Valdmets Ilmateenistus väljastas tänavuse esimese hoiatuse terve Eesti kohta: Eeloleval ööl (12.01.) sajab lund ja tuiskab. Homme hommikuks lisandub 4-7 cm lund.   Ida- ja kagutuul ulatub kuni 12, rannikul puhanguti 15-18 m/s.

Tallinna suusarajad on avatud (08.01.2016) Pirita ja Nõmme Spordikeskused kutsuvad suusasõpru valgustatud, looduslikule lumele sisse aetud suusaradadele. Järk-järgult valmivad ka kunstlumerajad.

Meri põleb! (08.01.2016) Kuvatõmmis Käsmu veebikaamerast See põlemine ehk auramine katab mitmeks päevaks kõik kaldaäärsed puud paksu härmatisega. Paanikaks põhjust ei ole, lihtsalt külm alustas jääkaane loomist.

Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid (06.01.2016) 2.12.2015 Adavere Foto: Eve Kõrts Detsember oli viimase poole sajandi üks soojemaid, seda vaatamata aasta viimastel päevadel saabunud külmadele ilmadele – eriti soojad olid, sarnaselt novembrile, jõulukuu kaks esimest kolmandikku.

Algab viiekümnes kesktalvine veelinnuloendus (05.01.2016) Linnuvaatleja Foto: Leho Luigujõe Jaanuaris toimub viiekümnendat aastat rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, mille algatamisel osales ka Eesti. Selle loendusega kogutakse teavet veelindude talvitusalade kohta ning jälgitakse liikide arvukuse muutusi ja seisundit.

MUPO tuletab tallinlastest kinnisvaraomanikele meelde lumekoristust ja libedustõrjet (05.01.2016) Lume koristamine täies hoos Nõmme 03.01.2016 Foto: Triinu Sarv MUPO: vajadusel tuleb lund koristada ja libedusetõrjet teha lisaks hommikule ka päeva jooksul

Aasta 2015 oli eriliselt soe (04.01.2016) Aasta 2015 oli viimase ligi poole sajandi kõige soojem. Eesti aasta keskmine õhutemperatuur 7,6 °C (norm 6,0 °C). Peaaegu sama soe aasta on olnud 2008. aasta, mil Eesti aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Alates 1961. aastast kõige jahedam on olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C.

Aasta lind 2016 on rasvatihane (30.12.2015) Foto: Liina Maldre Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.

Ballaad – Mustad jõulud (24.12.2015) Foto: Aime Vahur On tubades helisemas laulud ja väljas on mustad jõulud. Oleks ometi kedagi süüdistada, et täna ei saagi suusatada!

Eriliselt soe nädalavahetus (21.12.2015) 20.12.15 Loo lähistel Harjumaal kell 13.49 Foto: Ilme Parik Eriliselt soe nädalavahetus (19.-20. detsember) tõi mõne vaatlusjaama jaoks kaasa uued detsembrikuu maksimaalsed õhutemperatuurid ning ühes ilmajaamas kordas senini kehtivat soojarekordit.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam