•  

Orkaan Ophelia järelmats Eestis (18.10.2017 00:43)

Autor: Jüri Kamenik


Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon.
16. oktoober kell 18:38 ·
Täna siis möödus Iirimaad laastanud eks-orkaan Ophelia kese umbes 500 km kauguselt Exeterist läänepoolt. Seega saime servas ainult kergelt sasida umbes 20 m/s tuultes. Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis. / Eeria maritan light was the most impressive sign of the ex-hurricane Ophelia in Exeter today. No major damage.

Eestisse jõudsid orkaani Ophelia jäänused. Tugevas edalavoolus (jugavool) jõudis Eesti kohale õhumass, mis tõi siia Ophelia poolt atmosfääri paisatud Sahara kõrbete tolmu ja Portugali metsapõlengute suitsu ja tahma. Pärast keskpäeva saabusid Eestisse ja lõpuks ka Alatskivile madalad pilved, mis tõid kaasa erakordse hämaruse ja pimeduse.  Hakkas sadama vihma, millele järgnes hilise aja kohta väga tugev äike, mis sai alguse Läänemerelt, liikudes Loode -Eestisse ja hiljem üle Kesk-Eesti Peipsi äärde. Teine osa äikesefrondist liikus mööda põhjarannikut Kirde-Eesti poole. Tugeva äikesega kaasnes Alatskivil vihm, hooti paduvihm. Inimeste jutu järgi oli vesi must ja vahutas. Õhus oli tunda metsapõlengute suitsulõhna.
Pikemalt Opheliast: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/10/juri-kamenik-toimetas-ott-tuulberg.html ja noppeid tolmu, suitsu liikumisest Euroopas http://www.severe-weather.eu/news/north-central-europe-under-thick-smoke-from-fires-in-north-spain-and-portugal-today-oct-17-2017/, https://theconversation.com/explainer-what-dust-from-the-sahara-does-to-you-and-the-planet-57373 ja http://www.walesonline.co.uk/news/health/health-warning-after-storm-ophelia-13772265.
Tallinnas oli umbes keskpäevast alates olnud tavapäratult hämar. Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul on selline olukord tekkinud tormi Ophelia kaasabil, mis oli Läänemere äärde toonud sooja õhumassi ja ühes sellega ka niiskust: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/59e5fae714f0362bb0edbfd1.

Eelmised artiklid:

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!? (14.10.2017) Täiendatud 14. oktoobril! Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse.  Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017) (20.09.2017) Uuendatud 20. septembril. Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele. Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk (19.09.2017) Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

18. septembril toob tormi Thomas (2017) (17.09.2017) 18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

5. kategooria orkaan Irma (september 2017) (09.09.2017) Täiendatud! Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Südasuvine soojus septembris (2017) (07.09.2017) Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade. Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Öökülmaoht juulis (2017) (06.07.2017) Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust! Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle? (04.07.2017) Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). 3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! (17.06.2017) Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Lumesajud juuni alguses (02.06.2017) 2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon (29.04.2017) 29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Islandil oli eile 19 kraadi sooja (13.02.2017) Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves (11.10.2016) Inversioonipilved 11.10.2016 Tallinnas

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video (30.09.2016) Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Suvi veel kestab... (10.09.2016) Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Lainelised pilved Tallinna kohal (18.02.2016) Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13 18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Idatsüklonite võidukäik (03.01.2016) Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid.  Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks (27.12.2015) Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike (26.12.2015) Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha Foto: Jüri Voit Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Tulemas on soojarekordeid (17.12.2015) Näsiniin õitseb detsembris. 13.12.2015, Veskimetsa Foto: Merike Valdlo Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.  

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada! (02.10.2015) WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada! Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015) Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust! Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Äikese jälgimise ja seletuste abilehekülg (27.04.2015) Foto: Sten Lauba 28. aprillil on äikesevõimalus. Ilm.ee menüüpunkti "ilmateave" alt leiab ka abilehekülje ilm.ee/pikne äikese jälgimiseks. Sellel leheküljel on kaks osa: esimeses osas on andmed ja prognoosid, mis pakuvad esmast huvi, teises aga täiendavad selgitused, mida üks või teine nähtus endast kujutab või mõiste tähendab.

24. aprillil 2000. aastal mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! (24.04.2015) 24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Kuuhalode aeg (05.02.2015)   Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam