•  

Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem (08.06.2018 12:47)

Autor: Keskkonnaministeerium

Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Fotol on Pärnu jõest püütud emane mõrukas. Foto: Eesti Loodushoiu Keskus

Eestis esimesena mõrukat näinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et mõrukat võib meie vetes esineda. Teda polnud siiski leitud, kuni Põlme nädal tagasi märkas Pärnu jões sukeldudes mõrukat meenutavat kala. Et nähtule käega katsutavaid tõendeid saada,  kutsus ta Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlased appi.

5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

Tambetsi sõnul on uus kalaliik õige magus leid: mõrukale on jahti peetud juba viimased 15 aastat. "Me küll lootsime, et ta siin kusagil on, kuid kui pole tõestust, siis ei saa teda ka uue liigina andmebaasi kanda. Nüüd saab. Ühtlasi tuleb täpsemini kontrollida selle liigi leviala Eestis, tema siia jõudmise lugu ja sugulust Läti mõrukatega."

"Meie liigiline mitmekesisus on suurenenud ja vee-elustik rikastunud vaid peopessa mahtuva kala võrra," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Omamoodi märkimisväärne on ka see, et kauaoodatud kala näitas end just Eesti sajanda sünnipäeva aastal. Justkui juubelikingitus lõunanaabritelt," muigas minister.

Mõrukas on karpkalaline, keda esineb paljude Euroopa maade vetes. Mõruka teeb eriliseks see, et ta koeb jõekarpidesse, kus vastsed arenevad. Eluiga on tal lühike, ulatudes kuni viie aastani. Mõõtmetelt on mõrukas väike, tema maksimaalne pikkus on 10 cm. Kudemisperioodil on isaskalad väga kirkvärvilised. Mõrukas toitub vetikatest, selgrootutest loomadest jms. Nagu nimigi aimu annab, siis maitselt on ta mõru ning selle ja ka oma väiksuse tõttu ta söögikalaks ei passi.

 

Eelmised artiklid:

Mis ilmaga juhtus? (25.05.2018) Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10°C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni.

Pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine (23.05.2018) Ööbik Foto: Koidula Kliimann Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Uus 14. mai soojarekord on 30,5 °C (16.05.2018) Foto: Eve Kõrts Maksimaalseimaks õhutemperatuuriks, ajavahemikul 12.–15. mai, mõõdeti 14. mail 30,5 °C. Varem pole maksimaalne õhutemperatuur 14. mail nii kõrgele tõusnud. Eelmine rekordiline soojus 28,1 °C, mis mõõdeti Pärnus 2010. aastal. Uus päevane soojarekord sündis ka 15. mail, kui Kuusiku meteoroloogiajaamas tõusis maksimaalne õhutemperatuur 29,2 °C-ni. Eelmine soojarekord oli 28,5 °C, mis mõõdeti Tõraveres 1975. aastal.

Kuremaa järve veetemperatuur oli eile 19 kraadi, ka merevesi soojeneb jõudsalt (15.05.2018) Suviselt soojad ilmad on siseveekogude vee juba päris soojaks kütnud. Kuremaa rannas mõõdeti eile veetemperatuuriks 19 kraadi, ilmateenistuse andmetel oli eile ja on ka täna hommikul Emajões Tartu-Kvissentali mõõtmispunktis veetemperatuur 18 kraadi.

Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku (15.05.2018) Saadjärv Foto: Krister Rajandu Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.

Märka kasetriibikut ja anna temast teada! (14.05.2018) Kasetriibik Foto: Uudo Timm Värskest kasetriibiku leviku täpsustamise uuringust selgus, et kaitsealust närilist leidub meie looduses oodatust rohkem, leiukohtade kaardistamiseks on oodatud info tema märkamisest.

Suviste (s)ilmadega kevad (07.05.2018) Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.-.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2..9°C)

Reaalajas ilmaandmete edastamine on häiritud (19.04.2018) Seoses põlenguga keskkonnaministeeriumi serveris ei jõua ka ilm.ee lehele paljud reaalajas ilmateenistuse poolt mõõdetud ilmaandmed, mida vahendame. Loodetavasti taastatakse andmevood peatselt!

Hoia enda tervist – jäta prügilõke tegemata! (18.04.2018) Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Nüüd on kindel – kevad murrab läbi! (13.04.2018) Aprilli keskpaik on käes ning kevad võtab ilmet. Mitu päeva on Läänemere ääres ilma teinud kuiv ja karge kõrgrõhuala MARTIN, mis oma jõude vähehaaval kagu suunas Venemaale koondab. Taanduva kõrgrõhkkonna järel pöördub õhuvool järk-järgult lõunasse, aitab sooja tulekule kaasa ning öiseid ja varahommikusi miinuskraade jääb vähemaks.

Eile sündisid uued 9. aprilli soojarekordid (10.04.2018) Selle aasta esimene. 9.04.2018 Võhma linn Foto: kirsisaara Esmaspäeval, 9. aprillil õhusoojus küll uusi kuu soojarekordeid ei toonud, kuid enamikes ilmajaamades sündisid 9. aprilli soojarekordid.

Fotokursus lastele! (09.04.2018) Fotokursus lastele (vanusele 8-14 aastat) toimub kolmel korral Tatari 64 asuvas fotokooli (koolitusluba/õppekava kood 84905, majandustegevusteade nr 150737) koolitusklassis/stuudios ja hoone juures vabas õhus.

Kingime Eesti Vabariigile 100 loodusvaatlust! (09.04.2018) Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad Eesti elanikke tähistama Vabariigi 100 juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega.

Metsisekaamera vahendusel saab jälgida salapärast metsisemängu (28.03.2018) Tänavuse aasta linnu - metsise -  kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa. Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.

Ilmateenistuses tähistati meteoroloogiapäeva konverentsiga (23.03.2018) Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamiskoosolek 23. märts on rahvusvaheline meteoroloogiapäev ja nagu alati, tähistas Keskkonnaagentuur seda Tallinnas konverentsiga, mille tänavune teema oli "Valmis igaks ilmaks".

Anna teada esimestest saabunud rändlindudest! (22.03.2018) Kurg seisis algul üsna nõutult, tiivad sorakil ja imestas, kuhu ta küll sattunud oli 13.04.2013 Viljandimaal. Foto: Ülle Mürksepp Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Andmeid kogutakse EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti raames, kus jälgitakse 35 tavalisema linnuliigi kevadisi saabumisaegu. Varajastest saabujatest on oodatud näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja metsvindi vaatlused.

Pühapäeval selgub Eesti linnurikkaim linn (21.03.2018) Merike Valdlo Roohabekas, isaslind 11.02.2018, Tallinn Eeloleval pühapäeval, 25. märtsil korraldab Eesti Ornitoloogiaühing linnade linnuvaatluspäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele. Möödunud aastal võtsid linnuvaatluspäevast osa 24 Eestimaa linna ning linnade peale kokku kohati koguni 111 erinevat linnuliiki.

Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale (09.03.2018) Võsavillem Foto: Janek Joab Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid lükkavad ümber viimastel päevadel meedia vahendusel avalikustatud väited, justkui hundid kipuvad küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad ulukiuurijad, et inimeste kallale hundid ei kipu.

Põllumeeste ilm (09.03.2018) 2.03.3018 Kesk-Eesti Foto: Eve Kõrts Talv hakkab läbi saama ja põllumeestel aeg hakata atra seadma. Koostöös BASF Agroga tegime põllumeestele oma ilmakeskkonna ilm.ee/agro, kus edastame mullatemperatuuri ja -niiskuse mudelproognoose, lisaks radarid sademete jälgimiseks, ilmaprognoosid, agrometeoroloogilised ülevaated ja...

Aiapidajad saavad aidata aialindude käekäiku jälgida (09.03.2018) Linavästrik - autor Tiit Külaots Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg.

Karm ilm (27.02.2018) Loodus nõuab oma. 27.02.2018 Võhma linn Foto: kirsisaara Põhja-Euroopa kohal valitseb võimas kõrgrõhuala, ulatub Läänemere äärde. Kõrgrõhkkonna serva mööda kandub kirdevoolus Siberi arktilistelt aladelt pärit jäine õhumass Balti riikidesse ning edasi Lääne-ja Kesk-Euroopa poole.

Juubeliilm! (24.02.2018) 24. veebruar 2018. a.13:13 Hiiumaa Kärdla .AM foto Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu, on märkimist väärt ka juubeliilm, mis teatab, et väljas on päris talv.

Arktiline külm plaanib kolida mõneks ajaks Euroopasse (20.02.2018) Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas.

Vastlailm! (13.02.2018) Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!

DINO ja LOTTI - kaks kanget (04.02.2018) Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ning kaugemale sisemaale kandis.

Veebruari esimene päev toob keerulised ilmaolud (31.01.2018) Foto: Kalmer Saar Homme ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul lörtsi ja vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7-12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi joonest lääne pool 0..+2, ida pool -1..-5°C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0..-3°C.

Anna teada hullude metsiste vaatlustest! (31.01.2018) Foto: Tauri Pärna Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.

EOÜ: Nädalavahetusel loeti kokku üle 44 000 linnu (29.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini.

Tänasest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus 2018 (26.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.

Läheb tuisuks! (23.01.2018) 24.01. öösel tugevneb lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s. 24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.

Tormi järel tuleb lumi (16.01.2018) Foto: Ain Vindi Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.

Tuul paisub õhtul väga tugevaks (07.01.2018) Foto: Koidula Kliimann Ilmateenistus hoiatab: 7.01. õhtul tugevneb edela- ja läänetuul sisemaal puhanguti 15-20 m/s, rannikualadel 15-18, puhanguti 25-27 m/s. 8.01. öösel pöördub tuul loodesse ja püsib tugev.

Talvisem ilm tulekul (05.01.2018) Mõne ööpäeva Euroopat räsinud madalrõhkkonnad on jõudnud üksteise järel tunduvalt nõrgemana Läänemerele ning liiguvad siit edasi üle Soome põhja-kirde suunas. Pööriste järel on Atlandil tugevnemas  kõrgõhuala ning selle ees puhuva loode- ja põhjatuulega on saanud alguse pooluselt saabunud külmema õhu sissetung kõigepealt Briti saarte, seejärel Skandinaavia ja Balti riikide suunas.

2018. aasta lind on metsis (03.01.2018) Metsisekukk Foto: Jaanus Tanilsoo Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Mustvalged jõulud (24.12.2017) Jõuluilm 24.12.2012-24.12.2017 Pildistatud läbi aastate Väikese väina tammil. 24.12.2012-24.12.2017 Foto: Kalmer Saar Ilmavana sellel aastal lund ei jõudnud läände saata, samas Eesti idaosa sai talt uhke lumevaiba.

Täna on aasta lühim päev (21.12.2017) Talvepealinnas Otepääl tõusis päike täna kell 08.58 ja loojub 15.25. Päeva kestus on 6:26:35 Tänane talvine pööripäev on aasta lühim päev, mil päevavalgust jagub Eestis kuuest kuni kuue ja poole tunnini. Astronoomilise talve algus on kell 18.27.

Tihe lörtsi- ja lumesadu tulekul (30.11.2017) Foto: Evelin Nummert Tähelepanuks! Lähenev sadu muudab liiklustingimused halvaks! Tihedas sajus on nähtavus piiratud ja 0°C lähedase temperatuuri tõttu on libeduseoht suur.

Ilm kadripäeva ümber (24.11.2017) Foto: Anne Aaspõllu Õhtul, kui kadrisandid alustavad oma missiooni karjaõnne jagamise osas, pole neil varvaste külmetamist vaja karta, kuna õhutemperatuur püsib kindlalt plusspoolel. Mandrile on jäänud mõni üksik ja eksinud vihmapilv, saartel tuleb valmis olla uue sajuala tulekuks. Hilisõhtul levib tihe vihmasadu ka mandrile.

Ex-RINA jõuab Euroopasse (10.11.2017) Vaevalt kuu möödas, kui ex-okraan OPHELIA oktoobri keskel Euroopasse saabus ja Aafrikast kõrbetolmu ning Püreneelt metsatulekahjude tuhka tõi. Iirimaa lõunarannikul ulatusid tuuleiilid siis 40 m/s ning rohked elektrikatkestused ja tuulemurrud häirisid märkimisväärselt igapäevaelu: ka lapsed jäid ühest koolipäevast ilma. Meil Eestis oli 17.10. ilm hommikust peale pime ning mitmel pool äikeseline.

Täna on tuuline mardilaupäev (09.11.2017) Tänast (9.11) Eesti ilma kujundab Norra mere põhjaosas pöörlev võimas madalrõhuala Lemmy, mille idapoolne serv ulatub päeval üle Skadinaavia Läänemerele ning laieneb õhtuks Baltimaade ja Soome kohale.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam