Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Suvelilled ehk teise sõnaga suvikud on taimed, mis õitsevad ainult ühe, külvijärgse suve. Kõige populaarsemad neist on petuuniad, peiulilled, lobeeliad, virk-liisud ehk sultan-lemmaltsad, begooniad, aedastrid, lõvilõuad jne.
Lisaks on terve hulk erinevaid eksootilisemaid liike, mis soojal suvel oma põnevate õitega meid rõõmustavad, näiteks mehhiko vanikkuljus, tume purpurvanik, ämbliklill või särav gasaania.
Millest sõltub külviaeg?
Kui külvamiseks köetavat kasvuhoonet pole, saab hakkama ka päikesepoolse aknalauaga.
Millal täpselt mingi liik kasvama panna, sõltub ajast, mis kulub külvist esimeste õite avanemiseni. Seemnepakendil on külviaeg alati kirjas.
Kui külvist õitsemiseni kulub umbes kolm kuud, peab seeme mulda panema märtsi esimesel poolel. Varakult tuleb külvata alatiõitsev begoonia, värd-kirinõges, harilik heliotroop, sultan-lemmalts, sinilobeelia, aed-raudürt, mehhiko vanikkuljus, hübriidpetuunia, leeksalvei jt.
Külvikonveier hakkab pihta märtsis ja aprillis vastavalt sellele, millal on otstarbekas mingi liigi ettekasvatust alustada. Kiirekasvuliste suvikute seemne saab tippida mais või juuni algul aga juba otse peenrasse.
Näpunäiteid külvajale
* Külvamiseks kasuta spetsiaalset külvimulda, sest see on haiguse- ja umbrohuvaba. Sinna on lisatud ka veidi väetist või komposti, et rahuldada tärganud taimehakatiste esmane toitainevajadus.
* Kui seemned on väiksed, külva need karpi, topsi vm sobivasse anumasse.
* Kui seeme on nii suur, et seda saab näpu vahelt ühe kaupa külvata, kasuta plastist või turbast kassetti, sest siis jääb ära tülikas pikeerimine. Kassetipesas moodustunud juurepalliga istiku saab hiljem hõlpsalt suuremasse potti ümber tõsta.
* Enne külvianuma täitmist sõelu külvimuld läbi, et eraldada suuremad tükid. Nendest ei suuda väikeste taimekeste õrnad juured läbi kasvada.
* Külvikassetis saad mulla tihedamaks nii, kui õrnalt kukutad kassetti paar korda mõne cm kõrguselt lauale.
* Külvikarbis tihenda kindlasti ära servad ja nurgad, et sinna ei jääks õhuvahet. Ära liiga tugevalt suru, sest siis muutub muld õhuvaeseks. Tihenda kergelt kogu pind ja silu pealt ühtlaseks.
* Külvikarpi ei tasu ääreni täita, servast allapoole peab jääma u 2 cm tühjaks. Siis jääb piisavalt ruumi ka seemneid katvale õhukesele mullakihile ja on parem kasta.
* Enne kui asud külvama, kasta kogu substraat korralikult märjaks, nii et vesi anuma põhjal olevatest avaustest välja voolab. Alles siis raputa seeme ja kata õhukese mullakihiga.
* Värske seeme külva karpi hõredalt, vanem aga tihedamalt, sest aastatega idanevus väheneb ja taimi tärkab vähem.
* Kassetis vajuta jämeda grilltikuga igasse pessa seemne jaoks süvend, sobiv sügavus on kolmekordne seemne suurus.
* Lõpuks piserda külv veel kord üle ja kata niiskuse hoidmiseks. Selleks sobib kasvõi paksem paber või papitükk.
Valgusidanejaid ära kata
Neid liike, mille seeme on imetilluke või vajab idanemiseks valgust, ei kaeta külvimullaga. Mullaga ära kata järgmiseid taimi: alatiõitsev begoonia, lemmaltsad, lilltubakas, sinilobeelia, lõvilõuad, mätasharjad, petuuniad, päsmaslilled, raudürdid, pärdiklilled, leeksalveid.
Raputa selline seeme külvimullale ja vajuta lauajupi või mõne muu sobiva vahendiga kasvusubtraadi sisse, et seeme saaks sellega hea kontakti.
Valgusidanejate külvianumale pane niiskuse hoidmiseks peale kile või klaas.
Liigid, mis võivad kergesti nakatuda tõusmepõletikku – nt aedkohhia, lõvilõug, suvilevkoi, sametlill – on soovitatav katta peene liivaga. Tõusmepõletiku tunnuseks on varre alumise osa peenenemine ja tumenemine. Kõik kahjustatud tõusmed hukkuvad.
Idanemisest tõusmeteni
Idanemise ajaks tõsta külvianum sooja kohta, sobiv temperatuur on +20…25°. Jahedas, alla 10° seeme ei idane.
Külv ei tohi mitte mingil juhul läbi kuivada, sest siis idanemine katkeb ja kõik on mokas. Kõige mugavam on külvi piserdada.
Kui märkad esimesi tõusmeid, võta anumalt kate ja tõsta külv valguse kätte. Tärganud taimed tahavad olla veidi jahedamas, +18…20° juures.
Jälgi külve hoolikalt, et nad ei saaks kuivaks. Õrnu taimekesi piserda. Kastekannu ära alguses kasuta, sest tugev veejuga surub nad pikali. Kasuta vaid toasooja vett.
Kui idulehtede vahelt hakkavad paistma pärislehed, on aeg pikeerida külvikarbis sirguvad taimehakatised eraldi potikestesse. Sellega ei maksa eriti venitada, sest istikud venivad välja ja kasvavad nõrgad taimed.
Begoonia ja lobeelia tõusmed on nii väikesed, et neid tuleb pikeerida mitu korda. Esimene kord istuta nad ümber mitme kaupa koos, sest pisikesi taimehakatisi on algul raske lahutada.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
