Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Vahel tuleb ikka ette, et aiaomanik ei tea, mis liiki ilupõõsad tema aeda kaunistavad. Põõsa liigi tuvastamine on esimene asi, mis tuleb selgeks teha, vastasel juhul ei tule lõikamisest midagi välja ja targem on kutsuda mõni kogenud aednik või aiahooldusfirma seda tööd tegema.
Õnneks aiapidajad siiski enamasti teavad, mis põõsad neil aias kasvab. Nüüd tuleb iga liigi-sordi kohta selgeks teha selle lõikamise põhitõed ja edaspidi edeneb töö juba päris libedalt.
Miks on vaja üldse põõsaid lõigata?
Regulaarne lõikamine on justkui põõsa noorendamine. Vanade ja väsinud okste asemele, mis eemaldati, kasvavad terved ja tugevad noored võrsed, mis kannavad rohkem õisi ja on erksama lehevärviga.
Lõikamine teeb põõsa hõredamaks, allesjäänud oksad saavad rohkem valgust ning seega tunnevad end paremini. Lisaks on ka põõsa sees parem õhuvahetus, mis hoiab ära haiguste esinemist.
Õigesti lõigates koosneb põõsas suures osas just õisi kandvatest okstest. See ongi kõige olulisem asi nende põõsaste puhul, mida sa kasvatad eelkõige õite pärast (nt forsüütiad, mandlipuud, enelad, põõsasmaranad).
Tore on see, et põõsas ütleb oma õitsemise ajal sulle lausa ise, millel ta ootab oksakääre. Laias laastus on põhimõte järgmine.
Lõika varakevadel
Nendel põõsastel, mis õitsevad suve keskpaigast sügiseni, moodustuvad õied jooksval suvel. Õiepungad tekivad võrsete tippudesse või külgvõrsetele, mis kasvavad mitmeaastastele okstele.
Selliseid liigid on näiteks hortensiad, jaapani enela sordid, kaselehine enelas, arooniad, ebajasmiinid, kukerpuud, põõsasmaranad. Neid lõika varakevadel enne kasvuhooaja algust, see soodustab noorte samal aastal õitsvate võrsete kasvu.
Lõika pärast õitsemist
Neil põõsastel, mis õitsevad kevadel ja kevadsuvel, on õienupud moodustunud juba eelmisel aastal ning sellepärast nad ongi juba kevadel valmis õitsema. Sellised on forsüütiad, mandlipuud, ebaküdooniad, paljud enelad (tuhkur, nipponi, Van Houtte’i jt), sõstrad, viirpuud, sirelid jne.
Kui neid varakevadel lõigata, eemaldad hulgaliselt õiepungadega oksi ja õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Väga loogiline, eks ole.
Seega, mainitud liike lõika alles vahetult pärast õitsemist. Lõika välja ära õitsenud õisikutega oksad ja eemalda ka kõige vanemaid oksi. Nii tagad kasvuruumi noortele okstele, millel on rohkem õiepungi. Kohe pärast õitsemist lõigates jõuab põõsas kasvatada järgmiseks aastaks rohkelt uusi oksi, mis siis järgmisel kevadel rikkalikult õitsevad.
Forsüütia õitseb eriti vara, teda lõika kohe pärast õitsemist, aga enne lehtimist!
Mida tuleb kindlasti teha?
Isegi kui sa täpselt ei tea, kuidas oma põõsaid lõigata, siis midagi saad nende heaks ikkagi ära teha. Kindlasti tuleb eemaldada lume raskuse all murdunud, kuivanud ja haigutunnustega oksad. Samuti võib harvendada liiga tihedaid kohti, kus oksad on peenikesed ja nõrgad. Kui vähegi võimalik, lõika vigane oks maani maha, see soodustab uue noore võrse kasvu.
Levinud viga lõikamisel
Sageli kärbivad aiapidajaid oksi vaid ladvast. Ära seda mitte kunagi tee! Niimoodi lõigates kasvavad okste tippudesse tihedad lühikeste okste pahmakad, millel on nirud lehed ja vähe õisi. Sellised oksapusad rikuvad ka põõsa välimuse.
Aga on teinegi oht. Põõsast vaid veidi madalamaks kärpides eemaldad enamiku okstel olevatest õiepungadest.
Kuidas põõsast noorendada?
Kui põõsad on olnud aastaid hooldamata, siis nende ilme võib olla küllalt nukravõitu. Põõsas sees on palju kuivanud oksi, oksad on sammaldunud ja lamandunud ning põõsas õitseb kesiselt. Siis tuleb ette võtta tõsisem lõikamine.
Kõige lihtsam on kogu põõsas maani maha lõigata. Seda tuleb teha kahtlemata varakevadel enne kasvuperioodi algust. Selline lõikus sobib neile liikidele, mis annavad rohkelt noori külgvõrseid ning juure- ja kännuvõsu: nt ebajasmiinid, kontpuud, kukerpuud, lumimari, suve teisel poolel õitsevad enelad.
Teine võimalus on vahetada oksad välja tasapisi. Selleks lõika igal aastal välja mõned kõige vanemad oksad, kuni ring saab täis. Ühtlasi eemalda ka vigastatud, murdunud ja haigustunnustega oksad. Selliselt lõika kevadsuvel õitsevaid enelaid, põisenelaid, ebaküdooniaid, arooniaid, põõsasmaranaid, sireleid.
Kas lõikekohad vajavad haavamääret?
Iga väikest lõikekohta ei tasu ning isegi pole vajagi haavamäärdega üle võõbata, sest taim oskab end ka ise kaitsta. Madalatel ja keskmise kõrgusega põõsastel polegi nii jämedaid oksi, mille lõikekohad kaitset vajaksid.
Kindlasti tekib suuri lõikehaavu aga viljapuid lõigates, mis on praegu samuti aktuaalne aiatöö. Haavamäärdeid- ja peitse on mõtet kasutada siis, kui lõikekoha läbimõõt on 5 cm suurem. Kõige olulisem on katta lõikekoha keskel olev tume osa ehk lülipuit. Selles piirkonnas ei suuda puu end ise kaitsta ning puitu mädandavatel haigustekitajatel on lihtne sisse tungida.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
