Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Kõiki toalilli pole vaja igal aastal ümber istutada. Natuke suuremat potti ja värsket mulda vajavad igal kevadel noored rohtsed taimed ja kiirekasvulised liigid. Vanemad taimed tuleb istuta ümber vastavalt vajadusele 2–3 aasta tagant või harvemgi.
Kaktuseid ja teisi sukulente tasub samuti liigutada harvem. Õitsev taim istuta ümber alles pärast õitsemist. Õitsemisel juurdub taim väga kehvasti ja võib jääda kiratsema.
Hea indikaator, kuidas määrata ümberistutamise vajadus, on jälgida taimede juuri. Kui juured hakkavad poti põhjast välja pressima, siis on õige aeg panna taim suuremasse potti. Lausa ülim aeg ümberistutamiseks on siis, kui kastmise ajal jookseb vesi sirinal potist otse alusele – sellises potis pole enam peaaegu üldse mulda, juurepall on seest tühi ja juured keerutavad ruumipuuduse tõttu ringiratast mööda poti seinu.
Uus pott võta vaid veidi suurem: piisab, kui läbimõõt on 3–5 cm suurem (sõrm mahub vana ja uue poti serva vahele). Veel suuremad potid tekitavad taimel stressi.
Universaalne toalillemuld sobib peaaegu kõikidele õitsvatele ja lehtdekoratiivsetele taimedele. Spetsiaalsed mullasegud on müügil sõnajalgadele, kaktustele, tsitrustele, palmidele, orhideedele.
Kuidas istutada?
* Eelmisel päeval tasub kasta taime põhjalikult.
* Istutama asudes koputa õrnalt taim koos juurepalliga potist välja.
* Eemalda ettevaatlikult juurte ümbert nii palju vana mulda kui võimalik.
* Kui juured kasvavad ringiratast ja on tihedalt omavahel läbi põimunud, proovi neid õrnalt lahti harutada.
* Kuivanud, vigastatud ja haiged juured lõika kindlasti ära.
* Poti põhja pane kiht kergkruusa. See imab endasse liigse vee ja juured ei jää õhupuudusesse.
* Sega istutusmulda pikatoimelist väetist, siis pole taime vaja pool aastat väetada. Enne segamist tutvu mullakoostisega, sest paljudele toalillemuldadele on tootja juba selle lisanud.
* Pane poti põhjal olevale kergkruusale nii palju mulda, et taim jääks samale kõrgusele, nagu ta kasvas vanas potis.
* Nüüd võib juurepalli ümber mulda lisada. Pane seda väikestes kogustes, vahepeal tihenda kergelt. Potti võib ka raputada, et juurte vahele ei jääks tühje kohti.
* Mulla pind peab jääma poti servast 1–2 cm allapoole, et oleks ruumi kastmisveele.
* Lõpuks kasta taime põhjalikult, et vesi viiks mullaosakesed tihedalt juurte ümber.
* Ümberistutatud taime hoia nädal aega kohas, kuhu ei paista keskpäevane tugev päike.
* Kui sa ei seganud mulla sisse pikatoimelist väetist, siis hakka taime korrapäraselt väetama umbes kuu aja pärast, kui ta on korralikult juurdunud. Esimestel kordadel lisa kastmisveele väetist soovitatud kogusest veidi vähem.
Mõned nipid
Kui taime pole põhjust ümber istutada või ta on liiga suur ja raske, asenda pealmine mullakiht 2–3 cm sügavuselt värske mullaga. Isegi selline viis mõjub taimele kosutavalt.
Sõnajala kuivanud õhujuuri ära lõika ära, vaid keera ümber juurepalli. Surnud juured toimivad kui lisaväetis.
Taimi ümber istutades on õige hetk jagada ka liiga suureks kasvanud puhmikuid.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
