•  

Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019 12:24)

Autor: Aednik24.ee

Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.

Mis parata, kui tuleb üles võtta veel täiesti ilusad elujõulised taimed. Oktoobri lõpus võib vabalt lumi ootamatult maha sadada nagu on varemgi juhtunud. Lume alt on üsna keerukas muguljuuri välja kaevata. Veel hullem olukord on siis, kui läheb äkki külmaks ja maapind külmub. Siis on jorjenimugulaid juba võimatu kätte saada ja nad võivad täielikult hävineda.
Kiirelt tuleb tegutseda ka pärast esimest suuremat öökülma, kuigi sellele võib järgneda soe sügispäev. Miinuskraadid kahjustavad pealseid ning taimed hakkavad neid kiirelt taastama, see nõrgestab aga juurmugulaid ja need säilivad halvemini.
Seega – kui lähiajal tuleb mõni kuiv päev, siis kaeva jorjenid välja ja vii talveks hoiule.

Kaevamise nipid
Kui tugikepid ja -nöörid on puhmikutelt eemaldatud, lõika varred terava noa või aiakääridega 10–15 cm kõrguselt maha.
Kui varred on lõigatud, saab hakata mugulaid üles kaevama. Ka selle tegevuse lihtsustamiseks on oma nipid.
Vajuta labidas või kaevamishark umbes 30 cm kaugusel varretüügastest sügavale mulda ja kergita natuke. Samamoodi tee taime vastaspoolel. Seejärel püüa hästi ettevaatlikult mugulakogumikku välja tõsta.
Kui juurmugulad on suured, ei pruugi see alati kohe õnnestuda. Siis tuleb neid labidaga kergitada veel mitmelt poolt, kuni saab kogumiku lõpuks välja.
Ära kanguta mugulaid jõuga üles, kuna nad on väga haprad ning võivad juurekaelalt ja mujaltki katkeda. Need osad on juba kõlbmatud.
Kergelt rebenenud mugulaid saab tsüanoakrülaati sisaldava liimiga (nt Super Glue) parandada, pooleks murdunud mugulatega pole aga enam midagi teha.

Puhasta ja desinfitseeri
Puhasta väljakaevatud mugulad mullast. Kui ettevaatlikust raputamisest ei piisa ning märg või savikas muld on tihedalt mugulate külge kleepunud, tuleb nad veega puhtaks pesta. Seda on hea teha õues veevoolikuga. Suures kausis või vannis pestes võta varretüükast kinni ning liiguta kogumikku ettevaatlikult üles-alla.
Hoiule panemiseks lõika mugulatelt varretüükad. Lõika vahetult enne juurekaelal asetsevaid pungi või siis vähemalt rohelise varreosa ulatuses. Allesjäänud osast urgitse välja mahlane säsi. Seda on väga oluline teha sellepärast, et vartes sisalduv mahlane säsi hakkab riknema juba 5–10 päeva pärast ja soodustab hallituse levikut. Tüügastega säilitamine on üks peamisi põhjusi, miks daaliamugulad ei säili.
Eemalda ka peened narmasjuured.
Nüüd tuleb mugulad desinfitseerida haigustekitajate hävitamiseks. Lahuse võid valmistada mõnest seenhaiguste tõrje vahendist ehk fungitsiidist, aga sobib ka kaaliumpermanganaat. Mugulaid tuleks lahuses hoida paar tundi, seejärel lasta 1–2 päeva kuivada.
Kõik lõikekohad tuleb üle hõõruda puutuha või aiandusliku väävlipulbriga.


Millistes tingimustes säilitada
Kõige paremini säilivad mugulad siis, kus õhusooja on 1–5° ning õhuniiskust 80–90%. Siis võib neid hoida ilma katmata väiksemates kastides.
Kui ideaalseid tingimusi majapidamises ei leidu, saab mugulaid talvitada ka veidi soojemas ja kuivema õhuga ruumis. Selleks tuleb nad katta: sobib kuiv freesturvas,  okaspuu-saepuru, perliit, vermikuliit.
Kui hoiukoht on väga kuiva õhuga, hoia mugulaid pooleldi avatud kilekottides freesturba sees.
Osa daaliasõpru kastab mugulad hoiule panemiseks parafiini sisse, osa keerab toidukile sisse. Aga kui kogemusi on veel vähe, võib sel moel hoiustamine ebaõnnestuda.
 
Paar korda kuus ülevaatus

Säilitusruumis ei tohi temperatuur mitte mingil juhul langeda alla nulli ning ruumi ei tohi pääseda hiired-rotid.
Vähemalt paar korda kuus vaata kõik juurmugulad üle. Võta kohe välja need, mis on täiesti riknenud. Osaliselt riknenud mugulal lõika ära kahjustunud osad, lõikekohti hõõru puutuha või väävlipulbriga.
Kui katmiseks kasutatud freesturvas või saepuru on muutunud liiga vettinud, asenda see uuega.

Mida teha, et sordid ei läheks segi?
Kui sorte on palju, võivad nad pärast pealsete eemaldamist ja mugulate puhastamise-desinfitseerimise käigus kergesti segi minna.
Segadust ei teki, kui seod juba enne pealsete mahalõikamist taimede külge lipikud sordinimega. Kinnita lipik varre külge võimalikult maapinna lähedale. Pärast pesemist, aga enne varretüügaste eemaldamist ja desinfitseerimist on üheks lahenduseks sordi kirjutamine otse mugulale keemilise tindipliiatsiga.
 
Tee peenar hoolikalt puhtaks

Kui sa kasvatad daaliaid pidevalt ühel ja samal kohal, siis tuleb peenralt hoolikalt ära koristada kõik maha kukkunud lehed, varred ja muud taimejäänused. See on oluline, sest koos jäätmetega viid ära ka haigustekitajad. Kui need jäävad peenrale talvituma, on nad kevadel kohe valmis taimi nakatama.
Daaliate varred on poolpuitunud, nende komposteerumine võtab aega mitu aastat. Hea mõte on tükeldada komposti viidud varred peenemaks, et need kiiremini laguneks.

Eelmised artiklid:

Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.

Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)

Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.

Kevadised murutööd (06.05.2019)

Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.

Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!

Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.

Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.

Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.

Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.

Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.

Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.

Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.

Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.

Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?

Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam