•  

Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019 11:03)

Autor: Aednik24.ee

Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.

Meie laiuskraadil on päevad kõige lühemad novembrist veebruarini, talvise pööripäeva paiku on päevavalgust kõige napimalt – vaid kuus tundi. Kui taevas on pilves, on hämar kisegi neil vähestel tundidel. Enamik taimi vajab päevas aga 12-14 tundi valgust.
Vähene valgus on kurnav ja  muudab taime rääbakaks, paneb lehti ja õienuppe kukutama. Eriti piinarikas on olla soojas toas, sest soojus paneb taime kasvama, valguse vähesus aga pidurdab seda.

Talviste taimehädade kõige sagedasem põhjus ongi just valguse vähesus. Saad seda veidi leevendada, kui tõmbad päevaajaks kõik kardinad akna eest ära ja pesed ka klaasid puhtaks. Hea kui kõik taimed oleks tõestetud aknale nii lähedale kui võimalik. Aeg-ajalt tuleb pesta või pühkida taimed tolmust puhtaks, sest lehtedel olev tolmukiht takistab valgusenergia omastamist.

Sellest kõigest kahjuks ei piisa, kui aknad on väikesed ja/või avanevad põhja ning kui tegu on valgusnõudlikumate liikidega.

Valgusvajadus on erinev
On tehtud kindlaks, et mõõduka valgusvajadusega toataimed vajavad 12 tunni jooksul vähemalt 1000 luksi valgust, varjulembestele piisab 500-700 lx, valgusenõudlikud tahaksid saada aga vähemalt 1500 lx. Rohkem valgust vajavad ka kirjulehised taimed, sest neil on fotosünteesivat pinda vähem. Pilves ilmaga võib aknalauale langeda aga vaid 500 lx.
Õnneks pole enamik populaarsematest toataimedest nagu näiteks diifenbahhiad, draakonipuud, kummipuud, lehtliiliad, sõrmlehikud, tiigerlehikud, tsissused, tups-rohtliiliad, tõlvpuud jm eriti valgusnõudlikud. Lisavalgus hoiab neid talvel aga kindlasti paremini vormis.
Väga palju valgust vajavad kaktused ja muud sukulendid. Võimalusel vii nad parem valgesse ja jahedasse (5–10º) ruumi talvituma.

Tavaline hõõglamp on kasutu
Taimede kasvu ja ainevahetust soodustab kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii sinise-violetse (390-485 nm) kui ka oranži-punase (590-760 nm) lainepikkusega kiirgust. Spetsiaalselt taimedele mõeldud lampides ongi valgusspekter häälestatud taimekasvuks sobivaks.

Tavaline hõõglamp on taimede valgustamiseks ei sobi, kuna see annab piisavalt oranži ja punast valgust, kuid sinist peaaegu üldse mitte. Pealegi muutub lõviosa energiast soojuseks, tulikuum hõõgpirn kuivatab õhku ning võib liiga lähedal olevat taime kõrvetada.
Halogeenlambid ka ei sobi, sest need lähevad tulikuumaks.

Koduseid võimalusi
Valguse vähesust aitab leevendada tavaline säästupirn, kuna see on oma olemuselt luminofoorlamp. Säästupirn ei lähe kuumaks ja seetõttu ei ohusta taimi.. Säästulambi eeliseks on vähese elektri kulutamine, saab muretult kasutada võimsaid pirne, et anda taimedele võimalikult palju valgust. Näiteks annab üks 23W säästupirn sama palju valgust kui 120W hõõglamp. Ühest säästupirnist piisab ühele taimele või väiksele grupile.

Ka laualambina kasutatav kompaktluminofoorlamp aitab hädast välja. Ühe lambi valgusest piisab ühele-kahele taimele. Seda tüüpi lambid on valgusviljakad ega lähe kuumaks. Lampi on mugav kasutada: selle saab keerata klambriga aknalaua külge ning tänu liigendvarrele reguleerida kaugust. Taime ladva ja lambi vahele tuleb jätta umbes 20 cm.

Parima valguse annab spetsiaalne taimelamp
Hõõgniidiga taimevalguspirnide eelis on see, et neid saab keerata tavalisse valgustisse, lisaks on need odavad.
Sõbraliku hinnaga on ka sobiva spektriga valgustorud, kuid nende paigaldamise jaoks tuleb juurde osta raam.
Moodsad taimelambikomplektid on kena disainiga ja kaunistavad ruumi, kuid maksavad rohkem.
Inimeste valgusravis kasutatav loomulikku kirgast päevavalgust andev lamp turgutab suurepräaselt ka taimi.

Kuidas valgustada
* Lühikestel selgetel päevadel anna lisavalgust hommikul ja õhtul, nii et valget aega oleks kokku umbes 12 tundi.
* Sompus päeval lase lambil põleda kogu päev.
* Kindlasti oled märganud, kuidas toataimed pööravad oma lehed valguse poole, et moodustuda võimalikult suur pindala valgusenergia kogumiseks. Kunstvalgus peab langema samalt poolt kui päevavalgus, sest  muidu hakkab taim uue olukorraga kohanemiseks energiat kulutama.
* Lisavalgust tuleks anda päeval, mitte öösel, sest taimed on kohanenud kindla päevapikkusega. Pidev valgus mõjub taimedele kahjulikult, sest ka nemad tahavad ööpimeduses puhata.
 

Eelmised artiklid:

Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.

Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.

Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.

Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.

Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.

Kevadised murutööd (06.05.2019)

Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.

Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!

Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.

Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.

Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.

Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.

Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.

Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.

Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.

Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.

Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?

Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam