Mustpeanälkjas
Foto: Allar Liiv
Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema invasiivse liigi leviku kohta, palub Keskkonnaamet võõrnälkja leidudest Teokaardi rakenduse kaudu teada anda. Et ennetada uute võõrnälkjate massilist levikut, on teokaardile oodatud ka tundmatute nälkjate pildid.
„Mida rohkem me võõrnälkjate levikust Eestis teame, seda suurem võimalus on neid mõjusamalt ühtsete piirkondade kaupa tõrjuma hakata,“ selgitas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd. Teokaart on kättesaadav veebiaadressil teokaart.keskkonnaamet.ee ning sinna tuleks kanda leiu võimalikult täpne asukoht koos märgatud nälkja fotoga.
Möödunud aastal kogunes Teokaardile ligi viis tuhat teadet, kuid fotoga varustatud teadete hulgas oli murettekitavalt palju niisuguseid, kus pildil hoopis mõni kohalik nälkjas, näiteks must- või suur-seatigu või hoopis kollane teetigu. „Et Teokaart oleks võimalikult täpne ja kirjeldaks just võõrliikide levikut, ongi väga oluline roll fotol, sest pildi abil saame liigi üle kontrollida. Kui lisatakse võõrnälkjate hirmus ka kohalike liikide pilte, täienevad meie teadmised lisaks ka kohalike liikide levikust,“ rääkis Eike Tammekänd.
Et Teokaardist nälkjaleviku kaardistamisel võimalikult suur abi oleks, võiks nälkjat pildistada küljelt, sest nii on näha võimalikult palju tunnuseid. Lisada võib ka mitu eri nurkade alt tehtud pilti. Võõrliigi märkaja saab teokaardile jätta ka oma kontaktandmed, nii saavad spetsialistid vajadusel vaatlejaga ühendust võtta ja lisainfot küsida. Kontaktandmeid avalikult ei kuvata ega levitata.
Äsja uuenenud teokaardilt leiab kasutaja nii eesti, vene kui inglisekeelsed abimaterjalid Hispaania teeteo ja mustpeanälkja, aga ka paari kodumaise liigi äratundmiseks. Kogutud infot kasutatakse võõrliikide riikliku ohjamiskava täiustamiseks ning avalikkuse teavitamiseks.
„Teadmised nende võõrliikide leviku ja tõrjevõimaluste kohta paranevad, aga oleme praegu selles võidujooksus veel nälkjatest maas. Seni on meie soovitus teha kogukonnas võimalikult palju koostööd: koguda naabruskonnas järjepidevalt kokku võimalikult palju võõrnälkjaid ja need keeva veega hävitada. Iga hävitatud täiskasvanud isend säästab meid järgmisel aastal 100-400 uuest nälkjast,“ rääkis Eike Tammekänd.
„Eestis sisse seadnud Hispaania teeteost ja mustpeanälkjast meil tõenäoliselt vabaneda ei õnnestu, kuid väga oluline on nende leviku peatamine ja arvukuse ohjamine. Seda saab teha ainult koostöös,“ rõhutas Tammekänd.
Enne nälkjate hävitamist tuleks veenduda, et tegu pole meie oma kohalike liikidega, näiteks mõne seateo liigiga. Kohalikud liigid võivad võõrnälkjate ohjamisele hoopis aidata, süües nende mune. Lisaks ei ole kohalikud liigid kunagi massilised, toituvad aiasaaduste asemel peamiselt kõdukihist ja toodavad väga vajalikku huumust.
Niiske ilmaga ning õhtupoolikul on nälkjaid rohkem liikvel ja lihtsam märgata, kuiva ja kuumaga on nälkjad peidus näiteks lauajupi, peenravaiba või lehtede all. Sellesuvine suur kuumus hoidis arvukust loodetavasti vaos, kuid kadunud ei ole võõrnälkjad kuhugi ja vihmaste ilmadega tulevad nad rohkem nähtavale.
Eestis kuulub siseriiklikku võõrliikide nimekirja kokku 40 looma, lindu või taime, Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja lisaks veel 54 liiki. Looduskaitseseadus keelab võõrliikide loodusesse laskmise, istutamise või külvamise, sest need ohustavad teisi liike, muudavad elupaiku ja rikuvad loodusliku tasakaalu. Kiirelt levides põhjustavad võõrliigid kahju nii majandusele kui keskkonnale.
Ilmastikukindel aiamööbel – materjalid ja hooldamine (21.05.2021) Aiamööbel peab toime tulema paljuga, mida teised mööblitükid isegi karta ei oska: pleegitav päike, lõõskav kuumus, ootamatud vihmatormid või valus rahe, krõbe külm ja pidev niiskus. Välimööbel, isegi kui see ei ole õues aasta läbi, peab selgelt olema vastupidav.
Verev lemmmalts hõivab kodumaiste taimede kasvukohad (28.08.2020) Verev lemmmalts Foto: Eike Tammekänd Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.
Keskkonnaamet kogub teavet kahjuliku teoliigi leviku kohta (21.07.2020) Lusitaania teetigu Foto: Uudo Timm Keskkonnaametil valmis nutirakendus teokaart.keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.
Keskkonnaamet: elurikkuse päeval märka enda rolli looduse hoidmisel (22.05.2020) Täna, 22. mail tähistatakse üle maailma elurikkuse päeva. Selle aasta juhtmõte „Meie lahendused on looduses“ rõhutab, et hoolimata tehnoloogia arengust sõltub inimkonna heaolu tervest ja toimivast loodusest. Keskkonnaamet meenutab, et elurikkuse hoidmiseks on lahendused meis endis.
Viimased tööd enne pikka talve (07.12.2019) Kas aed on valmis talvele turvaliselt vastu minema? Võib-olla peaks veel ümber puude sättima turvavõrgud metsloomade kaitseks ja siduma kokku okaspuude võrad, et lumi oksi laiali ei suruks.
Millal ja miks läheb vaja varjutuskangast? (06.12.2019) Päike võib õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletada isegi juba jaanuaris. Ole valmis oma taimi kaitsma! Sügisel, kui maa pole veel külmunud, on paras aeg torgata ümber põletushellade puude ja põõsaste püstkojana tugikepid. Neile on talve edenedes ja kevade lähenedes hea kinnitada varjutuskangas.
Aeg avada linnusööklad (15.11.2019) Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.
Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019) Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.
Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.
Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.
Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.
Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.
Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.
Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
