Eile oli Õuesõppimise päev. Eestis tähistati 14. aprilli selle nime all esmakordselt. 14. aprill on rahvakalendris künnipäev, kus tuli põllule minna ja kasvõi lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.
Sõnad haridus ja kultuur tulenevad põlluviljelusest. Põldu haritakse ja loodetakse saada head saaki. Samamoodi küntakse vagusid haridus- ja kultuuripõllul. Võrdpildiga edasi minnes on küll raske öelda, kes on kündja, kes põllul kasvaja, kes umbrohi või muu põllukahjur.
Võrdpildi lähtekohaks on alemaa raadamine, kus piiratud alal luuakse eelistingimused soovitud taimede kasvamiseks. Samamoodi puhastab õppija oma meele segastest soovidest ja keskendub ühe oskuse või teadmise õppimisele, künnab esimese vao.
Samas on head saaki loota vaid siis, kui haritav maa on rikas ja puhanud. Suurima saagi saab see, kes oskab leida hea kooskõla kõigi kasvajatega. Tema jaoks pole ei umbrohtusid ega kahjureid. Kõigil on oma osa terviku, tasakaalu ja kasvuvõimaluste loomisel.
Nõnda on ka õppimisega. Parim õppija on see, kes on kindel oma õppimissoovis ja suunas, kuid suudab samal ajal olla kooskõlas kõigega, mis talle õppimise teel vastu tuleb.
Põlluvili jääb kiduma, kui aastast aastasse samas paigas sama vilja kasvatada. Samuti jääb kiduma õppimine ja kultuur, kui toimitakse suletud ruumis.
Loodus pakub meile igal aastal uskumatult mitmekesise elude arengu paleti. Ükski aasta ei tule samasugusena tagasi. See mis jääb nüüd õppimata, jääb nõnda alatiseks.
Õnneks on võimalus end igal hetkel tubade, telerite ja arvutite ahelaist lahti teha ja minna lihtsalt õue, metsa, mereranda. Kõige parem on seda teha koos kõigi teiste õuetulijatega – puhkevate urbade, tärkavate taimede, saabuvate rändlindude ning talveunest tõusvate loomade ning putukatega.
Õues õppimise päev tuletab meelde, et käes on imeline, kõigi elusolendite üksteiselt õppimise aeg. See kestab 14. aprillist kuni 14. oktoobrini. Siis pöörab ilm pimedaks ja põnevat õppimist jääb õues väheks. Talveööde ja toas õppimise aeg 14. oktoobrist 14. aprillini tuleval aastal kulub õpitu läbiseedimiseks ja sügavamaks taipamiseks.
PÄEV LÄKS ISE, ILLUKENE… (08.04.2004) ...mööda teeda, tillukene, mööda vetta väikene, mööda maad madalukene, mööda kallast kaunikene. Nendes regilauluridades on kirjas meie oma maarahva passioon, Päikese kannatamise ja ülestõusmise lugu. Päike ehk Päev, kõige elustaja ja soojendaja ei raatsi looja minna – ta kammib karjalaste päid ja soeb sulaste päid, laamib neiu lakkasid, harib päid armetutel. Ometi kukub suga ta käest merre, hari külma allikasse ja kamm suurde kaldasse.
KARJALASKEPÄEV (01.04.2004) Teine kevadekuu, aprill, algab karjalaskepäevaga. Aprill on kummaline ja heitlik kuu. Talvekülm on jäädavalt möödas, kuid jääd ja lund on varjulisemates kohtades küllaga. Lund võib tulla taevastki lisaks, kuigi seal on tegelik võim juba valguse ja soojuse kätte läinud.
MAAEMA PÄEV (25.03.2004) Täna on Maaema päev. Maaema päev on olnud üks aasta suurimaid pühasid. 1691. aastani algas aasta Maaema päeval. Kristlikus kalendris on Maaema päeva nimeks Maarja kuulutamise päev.
LENDAMISE IME (17.03.2004) Imestamisevajadus on üks ellujäämiseks hädavajalikke vajadusi kõigil imetajatel, küllap ka teistel elusolenditel. Uus hääl, liikumine, valgus paneb meid kõiki pead pöörama ja kõrvu kikitama. Me otsime imestamisväärset, nagu vastsündinu emarinda. Küllap on imestamisvajadus omamoodi jätkuks lapseea imemisvajadusele.
Maa ja metsa kuulamine (04.03.2004) Maa ja mets kuulevad ning kuulavad huviga meie olemist ja mõtteid. Eriti teravaks muutub kuulamine kevadel, kui urvad puhkevad ja lehed-kõrred tärkavad.
