Jüripäevast edasi muutub muld soojaks ja lahkeks. Enam ei tule karta maa viha, mis enne jüripäeva paljajalu astujat või maa peale istujat ohustas.
Jüri nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast Georg, mis tähendab maameest.
Jüripäevast edasi muutub maa januseks. Soojenenud mullast puhkevad taimede võrsed, ja lehed joovad maa lumesulaveest kiiresti kuivaks.
Üksteise võidu õhinal kasvamine jätkub jüripäevast jaanipäevani. Kõik areneb ja õitseb. Puudele kasvavad röövikute söödud lehtede asemele lehekaenlas olnud pungaalgetest kohe uued. Linnud taastavad rüüstatud pesad ja munevad uued munad.
Nii jätkub jaanipäevani. Jaanituli on suure kasvamisaja lõpu märgutuli. Sealt edasi algab looduses valmistumine pimenevaks ja jahenevaks ajaks.
Pungad ja seemned peidavad elamisejanu sügavale sisemusse, kuni hingedeaja pikad pimedad ja külmad ööd äratavad neis puhkamistahte.
Nii avaneb sügisesel hingedeajal, mardi- ning kadripäeval allikanirena eluvool, mis jüripäevast jaanipäevani tulvab läbi looduse võimsa pidurdamatu jõena.
Regilaul Järvamaalt võtab selle taipamise kokku järgmiste värsiridadega:
Mööda läen Jüri jõesta,
astun Mardi allikasta.
Jüri joob, Jüri jorutab,
Jüri annab teistelegi,
kingib kihelkonnalegi.
Jüril taskus taevavõtmed,
Jüril põues põrguvõtmed.
Jüri tahtis taeva minna,
pidi aga põrgusse pugema.
ÕUEMINEK (15.04.2004) Eile oli Õuesõppimise päev. Eestis tähistati 14. aprilli selle nime all esmakordselt. 14. aprill on rahvakalendris künnipäev, kus tuli põllule minna ja kasvõi lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.
PÄEV LÄKS ISE, ILLUKENE… (08.04.2004) ...mööda teeda, tillukene, mööda vetta väikene, mööda maad madalukene, mööda kallast kaunikene. Nendes regilauluridades on kirjas meie oma maarahva passioon, Päikese kannatamise ja ülestõusmise lugu. Päike ehk Päev, kõige elustaja ja soojendaja ei raatsi looja minna – ta kammib karjalaste päid ja soeb sulaste päid, laamib neiu lakkasid, harib päid armetutel. Ometi kukub suga ta käest merre, hari külma allikasse ja kamm suurde kaldasse.
KARJALASKEPÄEV (01.04.2004) Teine kevadekuu, aprill, algab karjalaskepäevaga. Aprill on kummaline ja heitlik kuu. Talvekülm on jäädavalt möödas, kuid jääd ja lund on varjulisemates kohtades küllaga. Lund võib tulla taevastki lisaks, kuigi seal on tegelik võim juba valguse ja soojuse kätte läinud.
MAAEMA PÄEV (25.03.2004) Täna on Maaema päev. Maaema päev on olnud üks aasta suurimaid pühasid. 1691. aastani algas aasta Maaema päeval. Kristlikus kalendris on Maaema päeva nimeks Maarja kuulutamise päev.
LENDAMISE IME (17.03.2004) Imestamisevajadus on üks ellujäämiseks hädavajalikke vajadusi kõigil imetajatel, küllap ka teistel elusolenditel. Uus hääl, liikumine, valgus paneb meid kõiki pead pöörama ja kõrvu kikitama. Me otsime imestamisväärset, nagu vastsündinu emarinda. Küllap on imestamisvajadus omamoodi jätkuks lapseea imemisvajadusele.
Maa ja metsa kuulamine (04.03.2004) Maa ja mets kuulevad ning kuulavad huviga meie olemist ja mõtteid. Eriti teravaks muutub kuulamine kevadel, kui urvad puhkevad ja lehed-kõrred tärkavad.
