•  

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.04.2004 (26.04.2004 16:58)

UUDISTAJA
27. aprill 2004

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Rattaretkelisel aeg velosipeedid üles otsida

Käes on viimane täisnädal Roheliste Rattaretkele registreerimiseks. Kuigi sel aastal on korraldajad tugevdanud nii tehnoabi stardipaigas kui arstiabi kogu distantsil, soovitab Uudistaja lahkelt, ent ometi tungivalt:

Otsige üles oma jalgratas. Laske see tehnohoolduses üle kontrollida. See pole kallis, võrreldes võimalike ebamugavustega reisil.

Minge ometi kord ja ostke endale üks tore ja mõnus jalgrattakiiver. Ning pistke see järgmisel reedel endale pähe ja ärge enne peast võtke, kui olete jälle tagasi peaga kodupadjal. Siis on kindel, et oletegi. Lisaks teeb kiiver teid hetkega kui mitte Erika Salumetsaks või Jaan Kirsipuuks, siis üheks mõnusaks tsirkusekaruks ometi.

Ja varuge endale üks suur tühi suhkrukott üllatusauhindade jaoks. Need loositakse välja retke lõpetamisel Mäetagusel. Aga võib-olla isegi veel mujal ka.
Jälgige suhkruhindu!
Jaksad vändata, jaksad ka hoolida!

http://www.roheline.ee
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12

Loodusajakiri, Eesti Roheline Liikumine

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Looduskaitseseadus vastu võetud

Riigikogu kiitis 21. aprillil heaks Looduskaitseseaduse, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad.

Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muu hulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest.

Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskatse korraldamiseks omavalitsuse tasandil.

Looduskaitseseadus loob uue leebe režiimiga kaitsealatüübi * hoiuala, mille eesmärk on säilitada alal olev väärtuslik elupaik. Senine loodust säästev elutegevus saab alal jätkuda.

Seadusega nimetatakse Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks.

Vaata ka Uudistaja kommentaare seaduseelnõule
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-15&t_id=3

Loodusajakiri/Keskkonnaministeerium


"Kerge elu" Heureka teaduskeskuses

Helsingi lähedal Vantaas asuv Soome teaduskeskus Heureka avas 20. märtsil originaalse näituse "Kerge elu". See valmis teaduskeskuse enda ja Soome Automatiseerimisühingu koostöös.
Kas vajame automaate? Väsimatu ja nägematu automaat teeb ära paljud mustad, ohtlikud, rasked ja täpsed tööd. "Näitus on eriliselt suunatud perekondadele ja koolilastele," ütleb Heureka teadusjuht Hannu Salmi. "Kerge elu" juhib meid ajaloost tänapäeva, võimatusest võimalikkusesse. Juhatab meie tähelepanu, mis meie elus ilma linnata ei toimi ja arutleb elu kvaliteedi üle. Siin saab uudistada nii vanu kui uusimaid automaate.
Näitus on avatud järgmise aasta 6. märtsini.

Vt: http://www.heureka.fi

Loodusajakiri


Juuksed puust ette

Teaduskeskus ja firma L'Oreal on teinud näituse juustest, mida praegu Heureka teaduskeskuses näidatakse. Saate matkata juukses, vaadata, kuidas ta kasvab ja elab, millest koosneb ning kuidas teda hooldada.

Vt: http://www.heureka.fi

Loodusajakiri


Kuidas tegutseda tervena

Elule aastaid ja aastaisse elu. Selle deviisi all toimub 2.-3. juunil Tallinnas Tehnikaülikoolis Rahvusvaheline ergonoomika- ja innovatsioonikonverents. Käsitletakse, kuidas parema elukeskkonna ja tegevuse kaudu lisada eluaastaid, tervist ja õnne. Paari aasta eest toimunud samalaadsel konverentsil osales sadakond asjatundjat meilt ja mujalt.

Vt: http://www.ergonomics.ttu.ee

Loodusajakiri


Balti informaatikaolümpiaadilt kolm medalit

Ventspilsis (Läti) peetud Balti informaatikaolümpiaadilt tõid meie poisid kuue peale koju kolm medalit.

Balti informaatikaolümpiaadil võistlevad kooliõpilased arvutiprogrammide koostamises. Võistlus toimub kahel päeval ja kummalgi päeval tuleb viie tunni jooksul koostada programmid kolme žürii poolt ette valmistatud ülesande lahendamiseks. Hinnatakse nii programmide korrektsust (s.t programmi leitud vastuste õigsust) kui ka efektiivsust (s.t programmi töötamise kiirust).

BOI toimus sel aastal kümnendat korda (traditsioonile panid aluse Eesti, Läti ja Leedu 1995. aastal Tartus), seekord osalesid 8 Läänemere-äärset maad: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Poola ja Saksamaa. Igast riigist kutsuti osalema kuus õpilast võistlejatena ja kaks juhendajat žürii liikmetena. Lisaks oli Lätil korraldajana väljas ka teine võistkond.

Eesti võistkonna liikmed olid:
Mattias Linnap (Tallinna 21. Kooli 11. klass)
Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Laur Tooming (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass)
Marius Andra (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gümnaasiumi 10. klass)
Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
Juhendajatena sõitsid meeskonnaga kaasa Eesti Informaatikaolümpiaadi žürii liikmed Ahto Truu ja Kristo Tammeoja. Sõitu finantseeris Eesti Haridusministeerium.

Meie parimana võitis Jaan hõbeda, Mattias ja Laur teenisid pronksi. Mäekõrgust üleolekut kõigist teistest demonstreerisid poolakad, kes võitsid viiest kuldmedalist neli ja lisaks veel kaks hõbedat. Ainus poolakatest üle jäänud kuldmedal läks Leetu.

Lähemat infot võistluse kohta saab ürituse veebilehelt http://www.boi2004.lv

Ahto Truu, EIO zhürii esimees


Leevre tamme talgude pildid internetis

Ajakirja Loodus talgusari alustas 17. aprillil Raplamaal Loodna vallas. Siin, Leevre maadel, kasvab metsaserval tore ja võimas tamm, keda küll ümbritseva võsa tõttu polnud välja nähagi.

Pärast laupäevast talgutööd paistab Leevre Hiietamm jälle kenasti välja. Tema all elutsev sipelgakogukond on saanud kaitseks aiakese, ja tamm enda kõrvale rohelise tammelehesildi. Talguliste seas oli ka palju kohalikku rahvast. Koduloolane Ilmar Jõesoo ja Lembitu Tarangu juhtimisel tutvuti lähikonna imedega, Leevre küla rahvas aga üllatas oma lõkke- ja puhkepaigaga. Talgufondi läheb ajakirja Loodus igalt ostetud numbrilt kroon. Leevre tammel hoitakse silma peal ka edaspidi, järgmised talgud suunduvad aga mõnda teise Raplamaa paika, mis veidi unustusse vajunud ja hoolt vajab.

Alates tänasest saab piltidega tutvuda
http://www.loodusajakiri.ee/leevre/index.htm

Loodusajakiri


ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Uudistaja on juba õige mitu nädalat küsinud eri ametkondadelt, mida nad arvavad majakavahi kadumisest Eestis. Ja et kas poleks mõistlik see amet ühitada loodus-, keskkonna- ja muinsuskaitselise tegevusega. Ühesõnaga - Hunt Kriimsilma kümme ametit. Eesmärgiks üksildaste paikade kaitse.

Vaata ka majakavahtide teema käsitlust 6., 13. ja 20. aprilli uudiskirjas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15


Meie küsimustele saadetud vastuseid kommenteerib psühholoog Heili Laido:

Meie teismelisse ikka jõudnud vabariigis on rohkesti veel ebaselgeid valdkondi. Ilmselt kehtib see ka majakavahtide puhul. Nende suhtes on kõik küsimused lahtised - kas ja milliste ülesannetega on neid vaja, kes otsustab, kes rahastab jne. Kokkuvõtvalt - väga tüüpiline bürokraatlik situatsioon, kus igal institutsioonil on teatud huvid, aga vastutav instants puudub.
Tegelikult on määratlemata eelkõige majakavahi tööülesanded. Nagu selgub, puudub arenenud mereriikides vajadus selle ameti järele.
Elutervelt lähenedes on väga positiivne, kui saar(t)el on polüfunktsionaalne peremees (tegelikult palgatöötaja), kes valvab majakat, hoiab loodust, on giidiks turistidele jne. Kuid selleks on vaja koolitatud inimest, kes, elades küll isoleeritult (koos perega?) peab elektrooniliselt suhtlema ja olema pädev erinevates valdkondades. Töö on siiski väga vastutusrikas.
Majakavahtidest on loodud teatud stereotüüp - kohusetundlik, ent vähese suhtlemisvajadusega, elab koos kaasa või koeraga eraldatult karmides tingimustes, olles vähestele turistidele-seiklejatele märkimist väärivaks toetajaks. See on küll omamoodi eksootiline, kuid mitte perspektiivikas.
Ilmselt on kaasajal vaja pigem loodushoidjat, kes kõigile lisaks kontrollib ka majaka tööd (tuulutab, annab vajaliku info Veeteede Ametile, jms).
Kuidas bürokraatiast läbi murda? Tavaliselt on efektiivseim meetod kõige rohkem huvitatud institutsiooni kannatlik, eesmärgistatud ja kompetentne tegevus.


KÜSIMUSED JA VASTUSED
--------------------------------------------------------------------------------

Miks on pükstel viigid?

Püksi viigid sümboliseerivad edasiminekut ja sihikindlust (suund ette - terav ja sirge).
Sümboliseerivad kandja korraarmastust ja täpsust.
Annavad pildi kandja jõukusest. Hea riie kortsub vähem.
Näitavad kätte edasimineku suuna.
Annavad tööd viikijatele ja triikmasinatööstusele.
Sunnivad pükse sagedamini vahetama.
Viigipüksid on sõnum: teen sulle ära.
Nõnda on viigita püksid, nagu teksad, dressipüksid ja karupüksid teatav protest sihikindluse, varandusliku ebavõrdsuse ja panganduse vastu üldse.
Loodus viigipükse ei vaja. Hunt viigipükse ei kanna, ja jänes ka mitte. Ometi on selge, kes kellele ära teeb.

Vastuse allikad: anonüümne psühholoog, tundmatuks jääda soovinud pankur ning veel olematu ametiühinguliikumise ideoloogiline juht.


KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Eesti vajab valemajakaid

Kunagi oli meil hea Ott Raukas, kes laulis ühe meeldejääva laulu majakatest. Et igal majakal on oma tuli ja nii edasi. Lõpuks tuli ikkagi välja, et olgu see tuli mis tahes sugune, majakas on ikka selleks, et merel või inimsuhetes liiklust korraldada.

Paratamatutel asjaoludel on majakad ehitatud mitte linnasüdametesse, vaid inimkaugetesse paikadesse. Üksikutele saartele, kaljurahnudele. Ühelgi normaalsel inimesel pole sinna asja olnud, ja nõnda on majakavaht ikka olnud eraklik ja eriline tegelane. Maailm muutus, inimesed hakkasid millegipärast arvama, et peavad üha enam sõitma paatide, autode ja helikopteritega sinna, kuhu vähesed ligi pääsevad. Majakavahid olid seal ees, nõnda oli paik ka omamoodi moraalse kaitse all. Tehnika läks edasi ja majakat vahtima pole enam igapäevatöölist vaja. Asi selge, lahti lasta. Kuid see toob kaasa selle üksildase ja sageli looduharuldase paiga hülgamise ning juhuseiklejate meelevalda jätmise.

Sest muutunud pole mitte ainult majakatehnika, vaid ka edasiliikumise vahendid. Mida siis teha? Kes vähegi asjaomane ametkond, tunnistab, et keski võiks seal kohal ikka olla. Kuid nagu Alice'i hullumeelses teepeos istuvad kõik küll kenasti ühe laua taga, ent iga natukese aja tagant koha võrra edasi. Lõpuks ei saa enam keegi kurat aru, kes siis sihukese asja üle mõtlema peaks. Veeteede mehed tegelevad vaid veeteedega, keskkonnamehed vaid keskkonnaga, regionaalmehed - seda on muidugi üldse võimatu aru saada, et millega - ehk maavanemale lipsu värvi valimisega, saarte kogul pole jälle asja mandri majakaga ja muinsuskaitset ei huvita mõni nende jaoks väärtusetu tuletornikökats.
Nõnda siis on jõudnud kätte aeg uue Ungru krahvi ilmumiseks rahvale. Kes püstitaks piisavalt valemajakaid, mille peale õnneotsijad öökärbestena liimile läheksid.

Tiit Kändler

Eelmised artiklid:

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.04.2004 (19.04.2004)

Aasta lind – valge-toonekurg (19.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.04.2004 (12.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.04.2004 (05.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 30.03.2004 (29.03.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 23.03.2004 (23.03.2004)

Metsakraave ei tohi raisku lasta (17.03.2004) Ajakiri Eesti Loodus 3/2004 Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii põllu- kui ka metsamaal. Kui keegi väidab, et see on sotsialismiaja pärand ja seetõttu väga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.  

Müür, mis paistab kätte kogu maailmale (23.02.2004) Mesilane on tuntud usina töömehena, kes ehitab kärjeseinu, kattes need lõpuks järk-järgult meega. Esialgsed meetilgad kogub ta kärje üksiku kannu seintele, servadesse ja nurkadesse, vahepeale jäävad tühimikud.

Puhtu–Laelatu looduskaitseala (23.02.2004) Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid.

Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud (20.02.2004) Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO-dega) seonduvaid potentsiaalseid ohtusid on ajakirjanduses nii palju analüüsitud, et tundub üleliigne teema juurde naasta. Ent avaldatavad artiklid kinnitavad vastupidist: olukorda peab bioloogi pilgu läbi kirjeldama üha uuesti ja uuesti.

60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres (20.02.2004) e-business supply-chains that expedite seamless relationships and tratape outside of the box and seize B2B e-tailers and re-envisionsform bam ...

Tondi tagasitulek (23.01.2004)

Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu? (03.01.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam