•  

Osmussaare pank (25.05.2004 19:32)

Autor: Tõnis Saadre
 

Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Niisiis, peale pikka rännakut Läänemere põhjas, pistab klint esmakordselt peale Ölandi saart pea veest Osmussaarel. See paene kaunitar asub kolmveerand tunnise teekaugusel mandri-Eesti loodenurgas asuvast Dirhami sadamast. Veel mõned aastad tagasi oli saar täiesti inimtühi ja vaid aruharva tõi paat randa mõne huviliste seltskonna. Nüüdseks on olukord muutunud, Osmussares on endale meelispaiga leidnud paljud looduse inimesed. Siiski on saar piisavalt suur, et ka nüüd end siin piisavalt privaatsena tunda võib.

Saare põhjaosa on palistatud paese astanguga. Selle kõrgus ei ületa küll kusagil kuut meetritki, see-eest tõuseb ta siin kohati  otse merest. Siin on esimesed koidukiired Osmussaare panka tervitamas

 

See tuletorn on Osmussaarel juba kolmas. Esimene, 1769. a. ehitatu, langes koos pangaservaga tormilainete roaks. Teise lasksid õhku taanduvad vene väed 1940. aastal. See siin on ehitatud peale II sõda.

Ka Osmussaare rannal võib rändrahne kohata. Need siin on küllatki tavalised graniitrahnud, Osmussarelt võib aga ka palju põnevamaid rahne leida. Aga nendest juba kunagi edaspidi.

Ka need maalilised nishid ja koopad asuvad panga põhjatipus.

Nii vaikset vett, kui ülal, kohtab siin aga tõesti aruharva. Palju sagedamini võib siin kohata tõelist vetemöllu.

 Aga sellist vaatepilti pakub siin päikeseloojang. 

Selleks korraks jätame küll Osmussaarega jumalaga, põhjust siia tagasi tulla on aga veel kuhjaga

Eelmised artiklid:

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam