•  

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 22.06.2004 (21.06.2004 18:46)

UUDISTAJA
22. juuni 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Poliitilised pärnad Kadriorus

Esmaspäeval, 21. juulil kell 18 istutasid Läänemeremaade Nõukogu peaministrite viiendal tippkohtumisel osalevad valitsusjuhid ja delegatsioonide esindajad Kadrioru parki 13 laialehelist pärna. Puude istutamisega tunnustasid Läänemere maade valitsusjuhid maikuiseid üle-eestilisi metsaistutustalguid "Istuta oma puu". Kolmerealise pärnaallee taastamiseks istutatud pärnad tähistatakse esialgu ajutiste märkidega, Kadrioru pargi remondi valmimise järel saavad puud püsiva tähistuse.

Valitsuse infonõunik


Kadriorust kujuneb parkmuuseum

Tallinna linnavolikogu kinnitas Kadrioru pargi arengusuunad aastani 2018, mis seavad eesmärgiks ala terviklikuks parkmuuseumiks kujundamise.
Abilinnapea Jüri Ratase sõnul kujundatakse Kadrioru park aastaks 2018, kui tähistatakse Kadrioru asutamise 300. aastapäeva, seal asuvate muuseumidega terviklikuks ansambliks ühendatud parkmuuseumiks, kus on võimalik tutvuda sajandite vanuste pargikunsti võtetega.
Kadriorus on juba praegu A. H. Tammsaare majamuuseum, Ed. Vilde majamuuseum, Mikkeli galerii ja Väliskunsti muuseum. Valmimas on Kunstimuuseum, Lastemuuseum ning Vene muuseum. Seda kõike liidab nii territoriaalselt kui ka vaimselt Kadrioru park. Kadrioru pargi kogupindala on 85 hektarit. Viimasel kümnendil on taastatava Kadrioru pargi populaarsus tallinlaste hulgas märgatavalt tõusnud, traditsiooniliseks on muutunud seal toimuvad kontserdid, ilutulestikud, balletiõhtud jm kultuuriüritused. Mullu valmis lõplikult Karioru lossi tagune esinduslik, barokset algupära järgiv lilleaed. Ratase sõnul on Kadrioru pargi näol tegemist kogu perega sisuka päeva veetmise kohaga ja aktiivse puhkuse tsooniga linna sees.

BNS


Tallinn muudab Aegna saare mandriks

Tallinna linnavalitsuse komisjon valis Aegna ideekonkursi võidutööks saarele silla või tammi ehitamist soovitava kavandi. Võidutöö autori, osaühingu EA Reng arhitekti Martin Aunini idee kohaselt ühendataks Aegna saar mandriga Viimsi poolsaare otsast autosilla või tammiga ning saarele rajatakse kai jahtide ja väikelaevade tarbeks, ehitatakse hotelle, kasiinosid, vabaõhuatraktsioone ja muid meelelahutuskeskusi, kirjutab Postimees. Ideekonkursile esitatud töid hinnanud komisjoni juht abilinnapea Toomas Vitsut ütles, et linnavõim pooldab saare just sellist aktiivset kasutuselevõttu, nagu võidutöö ette näeb: püsiühendust mandriga ja hulka uusehitisi.
Teise koha saanud Tuule idee kohaselt ühendataks Aegna mandriga köisraudtee abil ning saarest kujuneks eelkõige loodusturismi koht. Kolmanda koha omaniku Puusepa idee kohaselt jääks Aegna looduskeskkonnaks, kuid saar ühendataks maismaaga ühtlasi silla abil ning kahele saare ja mandri vahel asuvale laiule, Kräsulile ja Kumblile, ehitataks büroo- ja kortermajad, kohvikud, restoranid, hotellid, ööklubid.
Kokku laekus ideekonkursile 14 tööd ja tavatu ideena pakuti saarele näiteks vormelirada. Osales ka MTÜ Loodusajakiri, mis pakkus saart välja kui Eesti looduse mitmekesisuse tutvustamise soodsat paika nii linlastele kui nende külalistele.

BNS


KIK suunas mullu keskkonnaprojektidesse üle poole miljardi

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eelmise aasta auditeeritud aruande järgi suunas asutus mullu keskkonnaprojektide arendamisse üle 623 miljoni krooni. KIK-i juhataja Kalev Auna sõnul suunati suurimad toetused veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamisele. "Vee- ja jäätmekäitluse kaasajastamine on olnud meie prioriteet juba mitu aastat. On oluline, et inimestel oleks puhas joogivesi ning meie keskkonnaohtlikud prügilad ei reostaks loodust. Seetõttu suunati keskkonnaprogrammist pea 70 protsenti vee- ja jäätmemajandusprojektide arendamiseks," sõnas Aun. 2003. aasta veekaitse programmi eesmärgiks oli vähendada veekogude ja põhjavee reostuskoormust, tagada elanikele kvaliteetne joogivesi ja likvideerida pinnasest põhjavett ohustavaid ohtlikke aineid.
Jäätmekäitluse programmist rahastati ka 43 prügila sulgemist.
Arvuliselt kõige rohkem toetati projekte keskkonnateadlikkuse- ja looduskaitseprogrammist. Toetust said 301 keskkonnateadlikkuse projekti kogusummas 19,3 miljonit krooni. Nende seas toetati ka MTÜ Loodusajakiri väljaandeid. Looduskaitseprogrammist toetati 188 projekti 23,9 miljoni krooniga.

BNS


Eesti 36-st orhideeliigist kasvab 28 Vilsandil

Laupäeval tutvustas Vilsandi Rahvuspark neljandat aastat korraldatava orhideepäeva raames orhideeliike. Õpetust andsid ja tutvumismatka viisid läbi Eesti parimad orhideetundjad. Orhideepäev oli suunatud eelkõige paikkonna loodusväärtuse ja elupaikade säilimisega enim seotud inimesetele - Vilsandi Rahvuspargi maaomanikele ja kohalike omavalitsuste ametnikele, aga ka õpetajatele, giididele ja kõikidele teistele huvilistele. Orhideepäeva alustati seminariga Vilsandi Rahvuspargi külastuskeskuse spetsialisti Kadri Kullapere, Viidumäe Looduskaitseala direktori, tunnustatud botaaniku ja ühe orhideekaitseklubi asutaja Mari Reitalu ning harrastusbotaaniku Saare Maavalitsuse planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikneri eestvedamisel. Tarmo Piknerilt oli ka ettekanne seni veel kinnitamata, eelmisel aastal leitud, uue hübriidse liigi kohta.
Järgmine looduskoolitusüritus *Kivipäev" toimub traditsiooniliselt kaitseala 94. aastapäeval - 14. augustil.

Keskkonnaministeerium


SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Sel aastal toimub Keskkonnafestival Hiiumaal

Tänavune, järjekorras kolmas Keskkonnafestival toimub 9.-11. juulini Hiiumaal, Sõru sadamas. 2002. aastal algatasid keskkonnafestivali Eestimaa Looduse Fond ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis ning see toimus Ööbikuorus. Igal aastal keskendub festival ühele osale meid ümbritsevast. Tänavu on peategelaseks meri. Keskkonnafestivalil võetakse lisaks mereloodusele ja looduskaitsele tähelepanu alla ka eestlaste mererahvaks olemine. Sõru sadamas seisab ajalooline mootorpurjekas Alari, üks kolmest tänaseni säilinud Eestis ehitatud puulaevast. Festivali külalistel on võimalus aidata kaasa meie mereajaloo väärtustamisele, annetades Alari taastamist juhtivale fondile. Annetuse saab teha festivalile tulles, tänavu ei ole vaja eraldi lunastada festivalipääset. Toimuvad loodusretked ja töötoad, kohal on nii Lilleoru talu rahvas koos Rupert Encinasega, külalisega Tohono O`odhami indiaanihõimust, kui ka Eesti Merekultuuri Selts ja Terveilma rahvas. Kuulus ruhnu jaal koos kuningale kirja viinud meremeestega väisab festivali laupäeval. Õhtuti vaadatakse loodusfilme, programmi on koostanud OÜ Vesilind.
Kolm keskkonnafestivali ei oleks saanud teoks heade toetajateta, kes aasta-aastalt festivali korraldamisel õla alla on pannud: TELE2, RMK, Rõuge ja Emmaste vald, RagnSells, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium, Maaleht, MTÜ Loodusajakiri, Roheline Värav, Postimees, ETV, Vikerraadio, Kuku Raadio, Looduse Omnibuss, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, OÜ Vesilind, Studio Viridis ja paljud, paljud teised.
Tere tulemast keskkonnafestivalile 9.-11. juulini Sõru sadamas Hiiumaal!
Vt lisaks http://www.keskkonnafestival.info.

Hoia Eesti Merd

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Kas paisud jõgedel tasuvad end kaladele rohkem kätte, kui annavad tulu elektrijaama omanikele?

Jaak Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus:

Eesti on lauskmaa ja meie jõgedel on kalade jaoks juba looduslikult liiga vähe kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Iga pais kaotab osa kaladele väärtuslikest kärestikest.
Kaladele on oluline jõe looduslik hüdroloogiline reŽiim. Hüdroelektrijaamad paisude juures muudavad jõe veevoolu tsükliliseks - kord on jões allpool paisu vett palju, siis jälle väga vähe. Selle tulemuseks on kalade koetud marja, maimude, aga ka vanemate kalade hukkumine.
Kalade jaoks on jõgedes oluline vee hea kvaliteet - eelkõige orgaanilise reostuse puudumine. Jõele rajatud paisjärvedes lähevad mineraalsed lämmastiku- ja fosforiühendid tihti aineringesse, põhjustades periooditi vetikate massilist vohamist ning jõe vee orgaanilist reostust.
Enamik kalu sooritab jõgedes rändeid, nende sigimis-, talvitus- ning suvised elupaigad asuvad tihti erinevates jõeosades. Paisud võtavad kaladelt rändevõimalused.
Seega halvendavad paisud jõgedel kõiki kalastiku jaoks olulisi kvaliteedikomponente ning tulemuseks on enamasti liigi- ja kalavaesed jõed.
Mis me saame vastu?
Kui me rajame paisud ning hüdroelektrijaamad kõikjale meie jõgedele, kus see tehniliselt on võimalik, siis (arvestamata Narva jõge) võime saada kuni 0,5% Eestile praegu vajalikust elektrienergiast. Kuid see 0,5% on saavutatud suure keskkonnakahju hinnaga ning ei tule püsivalt, sest madalveeperioodidel pole normaalne elektritootmine enamasti võimalik. Eesti ainus reaalset hüdroenergeetilist potentsiaali omav jõgi - Narva jõgi, võiks anda 4-5% meile vajalikust elektrienergiast, kuid üle 80% sellest potentsiaalist on juba ära kasutatud Vene poolel oleva Narva hej poolt.
Kas me hüdroenergiat tootes tegelikult säästame ka ühteainsat tonni põlevkivi ja tekitame mõne kuupmeetri vähem kasvuhoonegaase? Äkki jääb see tsükliliselt tulev o,1 või 0,2% Eesti ja Balti sej-des üldse "märkamata" ning kateldesse läheb täpselt sama palju põlevkivi kui ilma hüdroelektrijaamadeta?

 

Raimo Oinus, Eesti Energia Rohelise Energia projektijuht:

Kaladele tekkiv kahju ja selle korvamine sõltub suuresti rajatava/taastatava hüdroelektrijaama tüübist ning asukohast.
Iga konkreetse hüdrojaama rajamisel ja taastamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine ning sellest tingitud ettekirjutustest sõltuvad ka jaama rajamiseks tehtavad kulutused või selle rajamise võimalikkus üldse.
Suure tõenäosusega olemasolevatel jõgedel korraliku kalatrepiga uue paisu rajamine ennast ära ei tasu. Küll on hüdrojaamade rajamine vanadele, st olemasolevatele paisudele, suhteliselt väikese keskkonnamõjuga, seda tingimusel, et veetaset ei muudeta.
Minu hinnangul ei ole uute suuremate paisutuste ette võtmine suurematel jõgedel hüdroenergia väkese pontentsiaali tõttu mõistlik.
Vanade tammide osas tuleks need kiiremas korras üle vaadata, ning hinnata, millised oleks mõistlik lõhkuda, milliseid saaks hüdroenergia tootmiseks kasutada ning milliseid tuleks kiiremas korras kindlustada. Vana tammi purunemine võib selle taha kogunenud mudast tingituna tõsise keskkonnaohu tekitada, mis teeb tammide likvideerimise keerukaks.
Kaladele on suhteliselt ohutud derivatsioonikanaliga hüdroelektrijaamad, nagu näiteks Eesti Energia poolt taastatav Keila joa HEJ. Sellises jaamas juhitakse osa jõe vett selle sängist kõrvale ning paisutust ei toimu - mõju jõe ökosüsteemile on suhteliselt väike.


KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Kui Eesti jõgede paisutamine ohustab seal elavaid kalu, mida siis teha tublide veeenergeetikutega, et nende õigusi ei ahistataks?

Vastab füüsik Tiit Kändler:

Nende tarbeks peab riik kiiresti ehitama Peipsist otse üle Ontika merre suunduva betoonpõhja ja -kallastega jõe. Sinna saabki teistelt jõgedelt hüdroelektrijaamad üle viia. Jõgi kujuneb kiiresti ka turismimagnetiks ning elektriseerib kohalikku mikrokliimat.


KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Nii nad siis valisid meie rohelisi

Mis seal pikalt keerutada, tavaline lugu, vähemalt Eesti jaoks. Et ERL, ELF ja ELKS ühe laua taha kokku ära ei mahtunud, jäi see nali nägemata, et Strandberg oleks Euroopa Parlamenti saadetud. Ega seal ju palju puudu olnud. 5366 häält on ikkagi kõva sõna. Kõvem kui Urmas Reinsalu, rääkimata juba kellestki Ivari Padarist. Kuid nüüd pole meie saadikute seas küll palju kedagi, kellelt kuulda võiks, mis seal tegelikult juhtub.
Looduskaitse Seltsi prognoos selle kohta, et uues parlamendis roheliste fraktsiooni moodustada ei saa, ei täitunud ja europarlamenti sai 41 rohelist/Euroopa Vaba Alliansi (ei oska seda sõna tõlkida) liiget. Euroopa Keskkonnabüroo peab seda tulemust halvaks, hoiatades, et see näitab EL-i kodanike vastuseisu EL-ile üldse. Kalduti hääletama ikka liitu lammutada püüdva partei poolt. Eestis päris nõnda siiski ei juhtunud. Toetati ikka liidu toetajaid. Kuid ega poleks olnud ju paha näha ka üht sõltumatut konstruktiivset kriitikut Eesti delegatsioonis. Nii nagu juhtus Lätis, Luksemburgis, Soomes, Rootsis - et mainida pisemaid riike. Kuid jah, on ka Lätil, Soomel ja Rootsil poolteist kuni kolm korda enam saadikuid. Nii et proportsionaalselt on meie rohemeelsus naabritega võrdne. Kui siin muidugi vaid elementaarmatemaatikat rakendada lubatakse. Vist siiski mitte. Sest üksik hunt on ikka üksik hunt. Ja et ka üks on lahinguväljal sõdur, võib juhtuda vaid laulus.

Tiit Kändler

Eelmised artiklid:

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 15.06.2004 (15.06.2004)

Toit, mis parandab maailma (14.06.2004)

Rein Maran õpetab kährikut armastama (14.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 08.06.2004 (07.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (31.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 25.05.2004 (24.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 18.05.2004 (17.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 11.05.2004 (10.05.2004)

Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta? (10.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 04.05.2004 (03.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.04.2004 (26.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.04.2004 (19.04.2004)

Aasta lind – valge-toonekurg (19.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.04.2004 (12.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.04.2004 (05.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 30.03.2004 (29.03.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 23.03.2004 (23.03.2004)

Metsakraave ei tohi raisku lasta (17.03.2004) Ajakiri Eesti Loodus 3/2004 Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii põllu- kui ka metsamaal. Kui keegi väidab, et see on sotsialismiaja pärand ja seetõttu väga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.  

Müür, mis paistab kätte kogu maailmale (23.02.2004) Mesilane on tuntud usina töömehena, kes ehitab kärjeseinu, kattes need lõpuks järk-järgult meega. Esialgsed meetilgad kogub ta kärje üksiku kannu seintele, servadesse ja nurkadesse, vahepeale jäävad tühimikud.

Puhtu–Laelatu looduskaitseala (23.02.2004) Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid.

Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud (20.02.2004) Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO-dega) seonduvaid potentsiaalseid ohtusid on ajakirjanduses nii palju analüüsitud, et tundub üleliigne teema juurde naasta. Ent avaldatavad artiklid kinnitavad vastupidist: olukorda peab bioloogi pilgu läbi kirjeldama üha uuesti ja uuesti.

60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres (20.02.2004) e-business supply-chains that expedite seamless relationships and tratape outside of the box and seize B2B e-tailers and re-envisionsform bam ...

Tondi tagasitulek (23.01.2004)

Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu? (03.01.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam