•  

Uuga pank (28.06.2004 17:09)

Autor: Tõnis Saadre

 Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.
 
Nagu juba varem öeldud, on siinsete pankade nimed juba kaugetel aegadel kohalikus kõnepruugis kasutusel olnud. Teravaid piire nende vahel pole, nii on ka nende piiritlemine mõneti tinglik ja seotud eelkõige kohaliku traditsiooniga.

Uuga panga lõunapiiriks võib lugeda  Peetri kindlust ehk Muula mägesid. Põhja pool, seal, kus astang muutub püstloodseks ja selle allossa lisanduvad vanemad kivimikihid – diktioneema kiltkivi ehk graptoliit argilliit, fosforiit ja Kambriumi liivakivi, asendub ta  Pakri pangaga. Umbes sellel kohal asub ka mererannalt panga servale viiv puutrepistik.

Sellel fotol on esiplaanil veel Pakri pank, mille jalamile on kuhjunud ülalt varisenud paerünkaid. Tagaplaanil on tegemist aga juba uuga pangaga.
 

Ülal astangu  serval on eluvõitluses peale jäämas see habras puuke, mis meeleheitlikult klammerdunud  paesepõranda lõhedesse.

 

Selline ongi Uuga pank – pikk, sirge, siksakilise servaga astang, mille ülemine, püstjas osa -  paest,  pisut  laugjam allosa aga  rohelisest glaukoniitliivakivist

Nii näeb lähemalt välja glaukoniitliivakivi. Selle nelja meetri paksuse tugevalt savika kihindi ülapiiril nirisevad kõikjal allikaveed, mis talviti ka Uuga panga muinasjutuliseks muudavad.

 

Eelmised artiklid:

Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.

Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.

Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.

Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam