Kõige kuulsam ja suurem siitkandi rahn on muidugi Kupu kivi. See jääb Kuusalust veidi kirdesse, Sõitme kohal vanalt Narva maanteelt vast mõnisada meetrit vasakule, põllule. Paraku olen selle rahnu juures vaid talvel käinud ja ei taha seetõttu ka siin traditsiooni rikkuda. Nii, et ootame selle kiviga talveni.
Luuba kivi jääb Kuusalust kilomeetrit 4-5 kagusse, Hirvli küla maadele. Leida pole teda just kerge, teda teavad vaid lähiümbruse elanikud. Kui aga õige teeots kätte näidatud, leiab ta hõrdas metsast. See pilt on tehtud maikuus, ümberringi ülaste ja sinilillede väli. Selle üleni samblavaibaga kaetud rabakivist hiidrahnu mõõtmeteks on 10,1x7,9x4,1m, ümbermõõt - 26,4m.
Kaks hiidrahnu leiame Kuusalust loodes, Kaberneeme lähedalt Haapselt. Mõlemad jälle rabakivirahnud.Suurem ja kõrgem neist on Augu Suurkivi. Mõõtmeteks siis 10,5x7,2x6,9m, ümbermõõt - 28,3m.
Kandukivi on eelmisest vaid pisut eemal. Ümbermõõdult vaid pisut väiksem, kõrguselt aga tervelt poole jagu. Mõõtudeks siis 10,0x5,8x2,9m, ümbermõõt 27,7m.
Lauritsakivi jääb kohe Kuusalu keskusest põhja poole, vahetult viadukti taha, Leesi maanteest paremale, künkale. Kivi on olnud piiriks Kolgal asunud tsistertsalaste kloostrimaade piiri piiskopi maadega.
Lähivõttel on näha, et kivisse on raiutud midagi resti taolist. See peab olema küpsetusresti kujutis, sest legendi järele piinati Lurentius küpsetusrestil surnuks.
Kuusalu ümbersõidu tee vasakus servas koolimaja lähedal paiknevas vana kruusaaugu põhjas lösutab Nelja kuninga kivi.
Kunda kandi rahnud (01.07.2004) Idapool Käsmu- Palmse joont hakkab suuri rahne nappima. Kunda kandis neid veel leidub, edasi ida poole võib aga veel vaid väheseid hiidrahne kohata. See-eest jääb siia Eesti kõige suurem rahn – Letipea Ehalkivi.
Pärispea poolsaare rahnud (28.06.2004)
"Eesti rändavad rahnud" (22.06.2004) Eile avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Instituudi korraldatud näitus “Eesti rändavad rahnud?, fotod ja tekst allakirjutanult, kujundus Aadam Kaarmalt.
