Päite pank on kindlasti Eesti üks uhkemaid. Kui mitte kõige uhkem. Võite selles kindlad olla.
Selline näeb pank välja päeval, mil varjud juba pikad ja paas ka hall, nagu me teda oleme harjunud nägema. Ka sellelt pildilt on näha panga sikk-sakiline serv, misomane vaid vähestele Eesti pankadele.
Hoopis teistmoodi näeb pank välja varasel hommik- ja hilisel õhtutunnil. Siis värvib madal päike kogu ümbruse. Järgmised kaks pilti ongi tehtud koidu järgsel ajal. Kuldsetesse toonidesse pole nüüd rüütatud mitte ainult heledam liivakivi panga allosas vaid ka see põhjamaiselt hall ja raske paekivi astangu ülaosas.
Ka sellelt pildilt vaatab vastu pigem midagi Suure Kanjoni taolist, esiplaanil loevad aga juba suve lõpuni jäävaid päevi.
Õhtu on veel noor. Ülalt lahtimurdunud liivakivipangased mererannal on vaid veidi endale sooje toone külge haaranud. Ees aga terendab kilomeetrite pikkune Päite pank, mis siin on veel puude varju pugenud.
Õhtu edenedes lähevad aga toonid üha põletavamateks. Liivakivilahmakate peal võiks juba aimata "põlevat põõsast".
Nüüd on aga loojanguni veel vaid loetud minutid ja korrks pilveprakku ilmunud päike on muutnud paese seina lõõskavpunaseks muinasjutuks.
Ja siis on päike läinud, jättes veel mõneks viivuks mere kohale roosaka randiga kollase triibu, et siis kogu ümbrus lillakasse pimedusse mähkida. Saabumas on põhjamaine öö.
Kakumäe pank (20.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud.
Ninamaa (28.06.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.
Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.
Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.
Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.
Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.
Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.
Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)
Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.
Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)
