•  

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.07.2004 (26.07.2004 15:58)

UUDISTAJA
27. juuli 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

 

Heinakuu Eesti Loodus kaitseb pärandkooslusi

Parasvöötme põhjaosa asustanud inimesed leidsid siit eest üksnes metsad ja sood. Aastatuhandete jooksul on nad kujundanud asulakohtade ümbruse lagendikest niidud. Alles nüüdisajal, kui inimpõlvi püsinud rohumaade pindala ja liigirikkus on tugevasti vähenenud, saadakse aru nende hoidmise vajadusest. Kas ja kuidas seda teha?
Heinakuu numbri põhiartiklist saab ülevaate pärandkoosluste mõistest, kujunemisest, praegusest olukorrast, väärtustest ja perspektiividest. Tänu vabatahtlike ühenduste tegevusele ja riigi toetusele võib pärandkoosluste tulevikku pidada üsna lootusrikkaks. Tuhandete aastate töö väärib kindlasti jätkamist.
Pärandmaastike kaitsmisel on põhjust rohumaade kõrval tähelepanu pöörata hiitelegi. Hiie mõistest, sellega seonduvatest pärimuslikest käitumistavadest, koha väest ja hiite kaitse korraldamisest annab ülevaate hiite uurija Ahto Kaasik.
Inimtekkelistest rohumaadest sõltuvat, kogu Euroopas väheneva levikuga rukkirääku ohustab heinamaade püsimiseks hädavajalik tegevus, niitmine. Suuremal ja tugevamal lasub kohustus mõelda ka nõrgemale: heina tehes saab üsna lihtsate võtetega rukkiräägule vähem kahju teha.
Juulinumbrist leiab ka intervjuu arheoloog Aivar Kriiskaga pärandkoosluste tekkeloo teemadel, Urmas Kokassaare loo poes müügil olevast maitsestatud joogiveest, veel on kõne all Mihkli tammik, üleeuroopaline haruldus harivesilik, sõdadest räsitud Sinimäed - möödub ju sel suvel 60 aastat Sinimägede lahingutest -, veelindude pildistamine ning palju muud huvitavat.
Vt ka http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel756_753.html

Loodusajakiri


Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitati üle 400 taotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esitati 2004. aasta keskkonnaprogrammi kolmandasse taotlustevooru kokku 413 taotlust keskkonnaprojektide rahastamiseks.
Keskkonnaprogrammi juhi Heiko Põdersalu sõnul laekus seekord kõige enam keskkonnateadlikkuse ja veekaitse valdkonna projekte. KIK-i keskkonnaprogrammist toetatakse veekaitse, jäätmemajanduse, keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalavarude ja keskkonnateadlikkuse projekte.
KIK koostab projektidest valdkondade järgi nimekirjad ning edastab need keskkonnaministeeriumile. "Koos ootel projektidega edastatakse ministeeriumile hindamiseks 489 projektitaotlust," selgitas Põdersalu. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku projektide rahastamiseks KIK-i nõukogule septembris.
2001-2003.a on KIK-i kaudu keskkonnaprojektide arendamiseks eraldatud üle ühe miljardi krooni. 2004. aasta keskkonnaprojektide esimeses ja teises taotlusvoorus otsustas KIKi nõukogu toetada keskkonnaprojekte 351 miljoni krooniga. Kokku jagab KIK-i nõukogu toetusi kolm korda aastas. Muude kasulike projektide seas toetatakse ka loodusajakirjade väljaandmist.

KIK


Retk Väike-Pakri saarele kogus rekordilise arvu osavõtjaid.

MTÜ Loodusajakiri ning ajakirja Kodu ja Aed poolt korraldatud sarjast "Eesti 100 loodusimet" loodusretk 24. juulil Väike-Pakri saarele kogus rekordilise arvu osavõtjaid. Retkel osales 77 matkaselli väikelastest pensionärideni. Geoloogia Instituudi geoloog Jaak Nõlvaku ja Harjumaa Keskkonnateenistuse töötaja Andrus Järve juhtimisel tehti saarel umbes 12 km pikkune jalgsimatk tutvumaks sealse kauni loodusega. Kahjuks hakkavad saare niidud ja luhad vaikse järjekindlusega võssa kasvama. Kuid pankrannik hiilgab endiselt ning pakub avastamisrõõmu ka kivististe imetlejatele.

Loodusajakiri


Istusime mättal ja vaatasime mätta alla

Horisondi juulikuine teadusreis viis teadusehuvilised muinasteaduse ehk arheoloogia radadele. Retke üldjuhiks oli Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Mari-Liis Rohtla, kes andis küll kõik endast oleneva, et tema käe alla sattunud inimesi muinasteaduslikult harida - kuuldud tarkuse kõrval sai iga osaleja seekord koguni lühikonspekti koju kaasa.
Lisaks ohtralt jagatud teoreetilistele teadmistele Eesti muinasajaloo ja arheoloogia kohta üldse vaadati reisi käigus muidu rohukamara all peidus olevat kiviaega Kivisaarel ja rauaaega Viljandi lossimägedes. Selgitusi jagasid arheoloog Aivar Kriiska ja arheoloogiatudeng Riina Rammo. Üle vaadati ka tänavusuvine ehk kuulsaimgi arheoloogiline avastus - maa-alune käik Keava linnuses, kus seletusi jagas arheoloog Valter Lang.
Kui sooja päikese käes mätta peal istuvad kuulajad meie kiviaja uurimise korüfeelt Aivar Kriiskalt pärisid, kuidas küll vahet teha tulekivist tööriistal ja niisama kamara alla pugenud tulekivitükil, kõlas vastus: "Aga see on imelihtne… kõigepealt tuleb minna algkooli…" Ka Kivisaare ekspeditsiooni baasis pakutud kohv maitses imehea.

Horisont


SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Eesti Looduskaitse Selts tuleb kokku nädalavahetusel

Eesti Looduskaitse Selts teeb oma tänavuse üleriigilise kokkutuleku 31. juulil - 1. augustil. Koguneme Palamuse lauluväljakul, laagri paneme üles Saare mõisa juures, ringi liigume Vooremaa maastikukaitsealal. Läbivaks teemaks on maastikuhooldus. Kokkutulekule on oodatud kõik head loodusesõbrad. Nagu alati, tuleks ööbimisel eelistada oma telke, kuid meie kasutuses on ka mõned ruumid, kus saab oma varustusega põrandal magada. Telkimisplatsil on tasane rohumaa. Pakume lõunasupi Palamusel, ent kui selgub, et tahetakse seda ka õhtul, korraldame sellegi. On puhvet. Hommikul saab kuuma kohvi- ja teevett.
Liigume mööda maanteid, seega kõlbavad igasugused sõiduvahendid. Kokkutuleku kutsed koos kavaga saate iga osavõtja jaoks Palamusel end kirja pannes. Samas on soovitav välja osta supp - 15 kr portsjon.
Info: tel 5117041, Juhan Telgmaa

ELKS

 


Soome rattaretk tähistab oma 5. sünnipäeva uue matkaga tuhande järve maale 19.-22.08.2004

Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse võitnud Soome rattaretk tähistab tänavu suvel oma minijuubelit, 19.-22.augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvõttel juba 5. "Kuidas elad, Soome" rattaretk. Tänavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande järve maa?". 4-päevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Järvede Soome südamesse, Ida-Soome Savonlinna ja selle järvede rohkesse ümbrusesse. Marsruudi äärde jäävad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimäel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna võimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huviväärsustele on garanteeritud ülivahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab nii nagu eelmisigi ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt müüb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee või Nordic Jet Line C-terminali kassast, E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni täiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line-i kiirkatamaraanidel + ratta ülevedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga 3 kämpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 õhtusööki, 3 hommikusööki)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-särk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse koduleheküljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Sakala keskuse vägev hoog

Sakala keskus sai hoo sisse. Nii kirjutas ülemöödunud nädalal Postimees. Ega pidanud silmas mulkide tegemisi. Vaid Tallinna südalinnas asuva kultuurikeskuse ehitustuure. Sest, saate aru - keskus on Eesti kultuuri jaoks kitsaks jäänud. Meil nimelt on kultuuri nii palju, et pole seda enam kuhugi panna. Estonia on selle jaoks kitsas. Saku suurplekkhall ammugi. Isegi Kristiine kaubamajja ei mahu kultuur enam ära. Linnahalli aga muidugi meie peen kultuur ei sobi.
Teiselt poolt on neid kuradima "halge" jälle linnas liiga palju. Tolknevad kultuuriinimestel jalus. Sestap on mõistetav, et Eri Klas oma Estonia seltsiga ühelt poolt ja Peeter Rebane oma Sakala jõuguga teiselt poolt on asunud asja kallale. Estonia on pikka aega plaaninud oma laiendamist sealse pargi arvel, Sakala on edukam ja ihub juba kirvest ümbruskonna puude peale. Nii tuleb koos klasside ja rebastega hõisata: elagu kultuura! Ja maha linnapargid!

Tiit Kändler

Eelmised artiklid:

Hiis kui pärandmaastik (26.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.07.2004 (19.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.07.2004 (12.07.2004)

28. JUULIL 1914 ALGAS 20. SAJAND (12.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.07.2004 (05.07.2004)

Metsaistutustalgud kui eestluse märk (05.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 29.06.2004 (28.06.2004)

Kadakate pärusmaa (28.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 22.06.2004 (21.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 15.06.2004 (15.06.2004)

Toit, mis parandab maailma (14.06.2004)

Rein Maran õpetab kährikut armastama (14.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 08.06.2004 (07.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (31.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 25.05.2004 (24.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 18.05.2004 (17.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 11.05.2004 (10.05.2004)

Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta? (10.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 04.05.2004 (03.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.04.2004 (26.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.04.2004 (19.04.2004)

Aasta lind – valge-toonekurg (19.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.04.2004 (12.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.04.2004 (05.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 30.03.2004 (29.03.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 23.03.2004 (23.03.2004)

Metsakraave ei tohi raisku lasta (17.03.2004) Ajakiri Eesti Loodus 3/2004 Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii põllu- kui ka metsamaal. Kui keegi väidab, et see on sotsialismiaja pärand ja seetõttu väga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.  

Müür, mis paistab kätte kogu maailmale (23.02.2004) Mesilane on tuntud usina töömehena, kes ehitab kärjeseinu, kattes need lõpuks järk-järgult meega. Esialgsed meetilgad kogub ta kärje üksiku kannu seintele, servadesse ja nurkadesse, vahepeale jäävad tühimikud.

Puhtu–Laelatu looduskaitseala (23.02.2004) Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid.

Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud (20.02.2004) Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO-dega) seonduvaid potentsiaalseid ohtusid on ajakirjanduses nii palju analüüsitud, et tundub üleliigne teema juurde naasta. Ent avaldatavad artiklid kinnitavad vastupidist: olukorda peab bioloogi pilgu läbi kirjeldama üha uuesti ja uuesti.

60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres (20.02.2004) e-business supply-chains that expedite seamless relationships and tratape outside of the box and seize B2B e-tailers and re-envisionsform bam ...

Tondi tagasitulek (23.01.2004)

Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu? (03.01.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam