Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 03.08.2004 (02.08.2004 17:28)

  
UUDISTAJA
03. august 2004

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Horisondi teadusreis näitab Seto maad ja rahvast

Folklorist Andreas Kalkuni juhitav Horisondi teadusreis Setumaa paasapäevale tutvustab ka uhiuut Eesti Looduse Seto erinumbrit. Veel on vabu kohti.
Reis toimub 19.-20. augustil. Paasapäiv (19. august) ehk Issanda Muutmise püha on Obinitsa küla traditsiooniline "praasnik", milles on kaunilt ühendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse järel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mälestama ning pärast seda võib toimuda spontaanne või vähem spontaanne kirmask.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mõjutanud pühasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mõndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Igale osalisele tasuta uus Eesti Looduse Setomaa erinumber.
Väljasõit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna jõuame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees ka muuseumide pääsmed ja majutus Värskas 4-inimese toas.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Lähemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/teema10.html

Loodusajakiri

Eesti Looduse Setumaa teejuht avab Seto akna

Ilmus Eesti Looduse Setumaa teejuhi erinumber. See kujutab endast möödunud aasta Seto erinumbri täiendatud ja uuendatud väljaannet. Rikkalikult kaartide ja skeemidega varustatud trükis tutvustab nii Setomaa loodust kui rahvast. Ei puudu ka Seto keel, milles kirjutatu on sedapuhku tõlgitud ka eesti keelde. 72-leheküljeline teos on tubliks abiks Eesti kagunurgas liikujale ja üldse Eesti looduse, ajaloo ning kultuuri huvilisele.
Saadaval Setumaa müügipunktides ning Loodusajakirjade kirjastuse Tallinna ja Tartu toimetustes.

Loodusajakiri

Eesti astronoomiahuvilised saavad kokku

11.-16. augustini saavad Võrumaal Krabi põhikoolis kokku astronoomiahuvilised. Loodetakse, et vaatlusteks peaksid olema tingimused väga head - ööd on pikemad ja pimedamad kui mujal Eestis. Ei sega kuuvalgus, ehk ka pilved mitte. Teleskoopidega tulevad kohale teleskoobi-müüjad ja amatöörid. Nagu alati, on uudistajaid lubatud vaadata ka soomlaste teleskoopidega. Krabi meelitab seekordsele kokkutulekule Soomest eriti palju tõsiseid meteoorilugejaid, on ju neil kodus ööd alles väga heledad.
Lisaks vaatlustele on kavas loengud:
- uudiseid Päikesesüsteemist;
- astronoomiast päevakajaliselt;
- 30 aastat varjatud massi uuringuid;
- Paganamaa kodulugu koos bussiekskursiooniga ja matkaga.
Et telkidesse ja klassidesse ööbima mahub inimesi üsna palju, oodatakse jätkuvalt huviliste registreerumist. Hilinejad võivad jääda ilma esimestest söögikordadest.
Oodatud on igasuguse ettevalmistuse, vanuse ja haridusega huvilised.
Täpsemalt vt http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/admin/edit.html?id=1461

Helle Jaaniste, Tartu Tähetorn, AHHAA-keskus

Soome rattaretk tähistab oma 5. sünnipäeva uue matkaga tuhande järve maale, 19.-22.08.2004

Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse võitnud Soome rattaretk tähistab tänavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvõttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tänavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande järve maa?". 4-päevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Järvede Soome südamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle järvede rohkesse ümbrusesse. Marsruudi äärde jäävad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimäel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna võimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huviväärsustele on garanteeritud ülivahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab, nii nagu eelmisigi, ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt müüb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee või Nordic Jet Linei C-terminali kassast E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni täiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line-i kiirkatamaraanidel + ratta ülevedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga kolmel kämpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 õhtusööki, 3 hommikusööki)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-särk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse koduleheküljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Ateena olümpiamängud vaenavad keskkonda

Erinevalt Sydney mängudest ei hooli Ateena olümpiamängud keskkonnast. Sellist arvamust avaldas Kreeka WWF-i ehk Maailma Eluslooduse Fondi direktor Demetres Karavellas. Kreeka looduskaitsjad hindavad mänge skaalas 0 kuni 4 vaid 0.8 palliga. Algne venitamine ja hilisem kiirustamine on hüljanud kõik esialgsed lubadused. Nii on sõudmiskeskus hävitanud tähtsa märgala ja metsad. Olümpiaküla on ehitatud endistele rohelistele aladele ning esialgu lubatud ökoloogilisest pargist pole lõhnagi. Kodumaiste ja vähe vett vajavate puude asemele on istutatud veenäljased välismaa liigid. Roheliste arvates on ainus hea asi, et Ateenas investeeriti ühiskondlikku transporti. Tagatipuks on olümpiarajatiste ehitamisel surma saanud kümneid töölisi, kelle täpset arvu varjatakse.

New Scientist/Loodusajakiri

Sõru muuseum laieneb vabasse õhku

Möödunud nädalal otsustas valitsus anda Emmaste vallale 4,1 ha maad muuseumilaevale "Alar" restaureerimis- ja eksponeerimiskompleksi loomiseks ning Sõru rannakultuurimuuseumi väliekspositsioonide näitamiseks. Sõru rannakultuurimuuseumi tarvis on maa-alale plaanis rajada suveköök, võrgukuur jmt. Lisaks kasutatakse maa-ala paatide ja kaatrite talvise hoiualana ning plaanis on rajada ka suviste massiürituste parkla.
Valla soov on, et kohalik avalikult kasutatav puhkekoht muutuks sinna planeeritavate ehituste abil mugavamalt kasutatavamaks ja külalistele atraktiivsemaks.
Sel aastal peeti Sõru sadama ümbruses üle-eestiline Keskkonnafestival.

KM

ASJATUNDJA
--------------------------------------------------------------------------------

Tallinna Sadam tahab Saaremaale Küdema lahte rajada süvasadama kruiisilaevade tarbeks. 20 laeva suve jooksul, igas 500-1000 turisti, peab projekti äratasumise jaoks sadamat külastama. Kas usute, et huvilisi jätkub?

Erik Sakkov, Tallinna Sadama turundusdirektor:

Jah.

Marek Strandberg, ELF nõukogu esimees:

Iga projekt ju tasub end kunagi ära. Ka Egiptuse püramiidid on end ju viimase sajandi turismitegevuse käigus ehk "äragi tasunud". Võib arvata, et liialt pikaks venida võiv tasuvusaeg on see risk, mille vältimiseks peaksid kavandatava sadama toimimise keskkonna reeglid olema ülima täpsusega paika pandud. Eks ikka selleks, et liigsuure keskkonnamahuga tegevus sadamasse esialgu kavandatut välja sööma ei hakkaks. Kui eesmärgiks on turiste saarele meelitada, siis selleks võiks kasutada olemasolevatki infrastruktuuri: lihtsalt vähem turiste peaks saabuma pikemaks ajaks. Ei maksa alahinnata turustamisfakiiride võimeid, aga iseküsimus on see, mida küll peale hakata vaid päevaks saabuva tuhatkonna kruiisituristiga, kes peamise rahahulga kulutavad ikka laevas ja kruiisifirma huvides. Need firmad aga asuvad äärmisel juhul Tallinnas, küll reeglina mingis muus maailmapiirkonnas. Huviliste jätkumisse ei saa uskuda, vaid seda tuleb võimalikult paljusid asjaolusid arvestades hinnata. Asjaolude hulka tuleb arvata ka võimalikud keskkonnamõjud, seda ka võime külastajatele sobiliku keskkonna loomiseks investeeringud tagada. Nagu olen aru saanud, on tegemist pigem poliitikute nõudel sündiva regionaalabi kui, et majanduslikult end tasuma pidava projektiga.

Astrid Valge, DenEesti tegevdirektor:

See, et Tallinna Sadam soovib arendada sadama tegevust ja tuua rohkem külastajaid sellisel moel Eestisse, on igati teretulnud. Saaremaa on külastajatele alati huvi pakkunud ja tänase päevani on sinna ka mõningasi kruiisilaevu randunud. Kuna Saaremaal puudub siiani võimalus kruiisilaevu teenindada ehk siis puudub süvasadam, siis ilmselt on see olnud üheks selle projekti ajendiks. Praeguse hetke seisuga tundub veidi optimistlikuna mõte, et suured kruiisifirmad lülitaksid Saaremaa sadamat oma marsruuti. Skandinaaviamaade ringreisi lülitatud Tallinn on paljudel firmadel marsruudis sees lihtsalt sellepärast, et ta asub tee peal, minnes Peterburi või Helsingisse või Stockholmi. Esialgu olen küll üsnagi veendunud selles, et Tallinna külastust Saaremaa vastu välja ei vahetata. Kuid tänapäeva ärimaailmas sõltub kõik müügioskusest. Kui Tallinna Sadam on võimeline veenma maailma selles, et Saaremaa on kindlasti see paik, mida külastamata Skandinaavia tuur väärt pole, siis võib-olla on sellel projektil tulevikku. Kahjuks lihtsalt patriotismiga hakkama ei saa, sest kui müüginumbrid (antud juhul sadamas ostetud ekskursioonide arv) ei tõuse piisava tasemeni, siis tehakse kiire kannapööre.
Väiksemate laevade puhul on Saaremaa sisselülitamine võimalikum, sest inimesed võivad piirduda ühe või kahe ekskursiooniga. Suuremate laevade puhul, kus reisijaid üle kahe tuhande, on olukord keerulisem, sest pakutavate ekskursioonide valik peab olema laiem. Kas Saaremaa seda suudab pakkuda, on veidi kahtlane.

KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Kuidas elavad meie kilu ja räim?

Vastab kalateadlane Tiit Raid:

Möödunud aasta hinnangute kohaselt on Liivi lahes räimeasurkond heas olukorras. Kiluvarud on kõikjal head. Kuid Läänemere avavetes läheb räimel üha halvemini. Põhjused võivad olla klimaatilised - avamerel pole olnud räime jaoks kõige paremad elutingimused. See mõjutab räimesaaki ka meie rannikuvetes.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab

Möödunud nädalal näitas suvi Tallinnas enda õiget Eesti nägu. Ja piisas paarist päevast, kui üleujutus oli kohal. Mis tõestas veel kord, kui kaitsetu ikkagi üks linn on. Maakohas oleks sihukesest vihmast järele jäänud vaid mõned loigukesed lastele pladistamiseks. Ilmataat järgis ka nimemaagiat. Tallinnas tõusis vesi väikese jõe mõõduni tänavatel, millel nimeks Tuukri ja Jõe. See on ju loomulik, et säherduse nimega tänavatel vesi kogu aeg põlvini oleks. Kui sa kolid Tuukri või Jõe tänavale, peadki arvestama sellega, et vesi voolab.
Tõsisem lugu on veest ümbritsetud Aegna saarega. See on muidugi tore, et nüüd saab sinna laevaga odavamalt, kui varem. Kurb on aga see, et Tallinna Kesklinna Valitsus pole teinud piisavalt eeltööd, et saare loodust ja seal heatahtlikult viibivaid inimesi kaitsta. Pole siis ime, et juba on päral esimesed uudised saarel peetud tõsistest kaklustest. Noh, ega uudiseid lagastamiselt ja suvalises kohas lõkketegemisest ju keegi levita. Enne kui turistid peale lasta, tulnuks ikka elementaarsed laudteed üle luidete teha ning korrastada saare prügi-, vee-, ja peldikumajandus. Või ongi linnavalitsusel kaval plaan - laseme Aegna ära lagastada, siis saab selle üle asfalteerida ning lollikülasid täis ehitada, nagu Aegna ideevõistluse võitjad seda soojalt soovitasid.

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: