•  

Sügisene Leetse pank (06.10.2004 08:14)

Autor: Tõnis Saadre

Eelmised artiklid:

Sügis Uuga pangal (28.09.2004) Läinud nädalavahetusel käisin Uuga pangal. Meri oli rahutu ja tihtilugu tuli lainete eest põgeneda kaugemale, kui tavaliselt. Seetõttu tuli ronida ka üle kõrgete rusukalde kuhilate ja mööda alla langenud paerünkaid. Aga kuna minek oli niigi aeglane, oli rohkem aega taeva poole vaadata, kus paerinnatisel eendusid karniisid ja tornid nagu tõelises kindluslinnas. Siin nad siis on. Loe edasi>>> 

Tori põrgu (13.09.2004) Tori põrgust on vist küll iga eestlane kuulnud. See ju ikkagi üks teada tuntud vaatamisväärsus. Ja on seda ka nüüd, kui lehed kolletamas ja sügis kätte jõudnud. Loe edasi>>>

Suur -Taevaskoda (06.09.2004) Kui Põhja-Eesti pankranniku sümboliteks on Pakri ja Ontika pangad, siis Lõuna-Eesti Devoni paljandite auks ja uhkuseks tuleb lugeda Suur-Taevaskoda. On vähe neid, kes pole sinna kordagi sattunud, veel vähem neid, kes poleks temast ka kuulnud. Allpool vaatamegi mõningaid varasügisesi pilte sellest Ahja jõel asuvast looduse pärlist. Loe edasi >>

Utria pank (30.08.2004) Utria pank  on idapoolseim, mida meri veel murrutama ulatab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt merest eemale. Kuni Narvani kannab ta veel Põhja-eesti klindi nime, edasi kuni Ladoga järveni on ta meile tuntud kui Ingeri klint. Loe edasi >>

Peetri jõe paljandid (24.08.2004) On ju üldteada, et kui Põhja-Eesti on paepealne maa, siis Lõuna-Eesti jõgede kaldail paljandub Devoni liivakivi. Kollane või valkjas, väga sageli aga just punane või vähemasti punaka jutiline. Palju vähem on teada, et Eesti kagunurgas tulevad uuesti mängu paekivid. Vanuselt lahutab neid  pankranniku paelademetest enam kui 100 miljonit aastat. Need on Devoni ajastu lõpul madalmeres settinud dolokivid, mida võime kohata vaid Peetri jõe kallastel ja mõnes paemurrus, on umbes 370 milj.a. vanad. Loe edasi >>

Palmse kandi rahnud (17.08.2004) Kui rääkida Palmse ümbruse kividest, ei teagi kohe, millest peaks alustama. Siia jääb väiksemaid nii väiksemaid kui suuremaid, nii üksi kui rühmiti paiknevaid rahne. Kõige tuntumateks on aga ehk siiski Palmse Näljakangrud. Loe edasi >>

Kuusalu kandi rahnud (11.08.2004) Kuusalu kandis on mitmeidki hiidrahne. Aga on ka muid põnevaid kive. Alljärgnevalt mõnedest pikemalt. Loe edasi >>

Kakumäe pank (25.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud. Loe edasi >>

Kunda kandi rahnud (19.07.2004) Idapool Käsmu- Palmse joont hakkab suuri rahne  nappima. Kunda kandis neid veel leidub, edasi ida poole võib aga veel vaid väheseid hiidrahne kohata. See-eest jääb siia Eesti kõige suurem  rahn – Letipea Ehalkivi. Loe edasi >>

Pärispea poolsaare rahnud (13.07.2004) Eesti on hiidrahnude maa. Siin leidub neid üle25 meetrise ümbermõõduga hiiglasi kaugelt rohkem kui naabermaadel, kui muidugi Soome ja Rootsi välja arvata. Täna teeme juttu Pärispea poolsaare rahnudest. Loe edasi >>

Ninamaa (05.07.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel. Loe edasi >>

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka. Loe edasi >>

"Eesti rändavad rahnud" (22.06.2004) Eile avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Instituudi korraldatud näitus “Eesti rändavad rahnud?, fotod ja tekst allakirjutanult, kujundus Aadam Kaarmalt. Loe edasi >>

Härma müürid (14.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid. Loe edasi >>


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam