Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida. Peale ohtlikkuse on tahm ka majanduslikult kahjulik. Juba paarimillimeetrine tahmakiht hoiab sama hästi sooja kinni kui tolline laud. Sellevõrra jääb ahi kütmisel külmemaks.
Tahmasid on mitut liiki, mis erinevad üksteisest neid tekitanud ainete ja tuleohtlikkuse poolest. Järgnevast loetelust on kõige levinumad lenduv ja läikiv tahm.
Lenduv tahm on väikestest söekübemetest koosnev pulber, mille toob suitsulõõridesse tõmme. Selle alla kuulub ka narmastahm, mis tekib pliitides, soemüürides ja suitsulõõrides kütuse mittetäielikul põlemisel. Süttides põleb see hõõgudes. Pliidi korral on selle olemasolu hea kontrollida. Narmastahm tekib eelkõige praeahju ümbrusesse. Kui pliidi keeduplaat üles tõsta ja selle all on narmastahm, siis on sama lugu ka suitsulõõrides ja korstnas ning on aeg korstnapühkija kohale kutsuda.
Järgnevaid tahma liike on palja silmaga raske eristada. Üheks võimaluseks on avada küttekolde tahmaluuk ja käega katsuda. Samuti sadestuvad kõik tahmad siibrile. Kui käed neid katsudes tahmaseks saavad, on soovitav pesta neid külma veega, sest soe vesi laiendab poore ja tahm imendub neisse sügavamalt.
Kõige parem soovitus on aga kasutada õiget kütet ja õigesti kütta.
Läikiv ehk must pigitahm on tihe läikiv pigimust või mustjaspruun kiht suitsulõõride seintel. See tekib tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel, kui õhu juurdevool pole küllaldane. Süttides põleb see käreda leegiga ja on seetõttu eriti ohtlik. Temperatuur muutub väga kõrgeks, ka korstnast lenduvad sädemed ei kustu kohe. Läikiv tahm põlemisel paisub, tekkivad gaasid võivad plahvatada. See sarnaneb mürsu plahvatamisega. Tahm võib korstnas ka nii-öelda “kinni põleda?.
Pigi tekib eelkõige sinna, kus on suitsugaaside järsu jahtumise koht. See on tavaliselt pööningul, eriti kui on tegemist kõrge pööninguga. Seepärast on soovitav see osa korstnast soojustada. Soojustus ei tohi olla põlevast materjalist. Näiteks mineraalvill sobib selleks hästi.
Rasvane tahm moodustub lenduva tahma ja rasvainete segust, kui köögi ventilatsioon on juhitud suitsulõõri. Ventilatsioonil olgu oma lõõr, suitsul oma. Rasvane tahm on sama tuleohtlik kui läikiv tahm.
Gaasikütte tahm sarnaneb rasvasele tahmale. See koosneb tolmuosakestest, rasva sisaldavatest köögiaurudest ja gaasi põlemisjääkidest ning ummistab katla suitsutorud. Ta on sama tuleohtlik kui läikiv tahm. Gaasikütteseadmed lagundavad tellistest korstna üsna kiiresti, sest korstnasse läheb enamasti veeaur ja mittepõlevad osakesed. Seepärast on gaasikütte puhul otstarbekam ehitada kas uus metallist korsten või panna vana korstna sisse roostevabast metallist või terasest suitsulõõr.
Määriv ehk pigitahm koosneb pigist ja muudest tõrvainetest, rasvast, veest ja lenduvast tahmast ning on poolvedel. See tekib märja kütte, eriti märja turba ja männipuidu kasutamisel, kui küttekoldes on temperatuur madal ning küttegaasid jahtuvad suitsulõõrides kiiresti. Ta ei ole eriti tuleohtlik, kuna sisaldab vett.
Vedel pigitahm ehk tahmapigi on üks määriva tahma alaliike. Ta ei ole küll eriti tuleohtlik, sest sisaldab vett, kuid kütteseadmele väga kahjulik. Selles olevad ained ladestuvad kütteseadme seintele. Nad võivad imbuda nii läbi kütteseadme kui ka korstna seinte. Kui pigitahm juba läbi korstna imbub, ei aita muu kui selle uuesti ladumine.
