•  

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 02.11.2004 (01.11.2004 19:30)

 

 

 

UUDISTAJA
02. november 2004

 


SÜNDMUS


--------------------------------------------------------------------------------

Eesti Loodus autasustab Loomafoto võitjaid

Loomafotokonkursi lõpuõhtu algab kolmapäeval, 3. novembril Tartu ülikooli raamatukogu saalis, Struve tn 1, kl 14.15. Oodatud on kõik huvilised.
Õhtut juhib ja loomafotodest pajatab Hendrik Relve. Fototehnika uudiseid tutvustavad firmad Maksifoto ja Canon. Saab vaadata parimaid pilte, mida seekord oli kokku 110. Antakse üle auhinnad.
Eesti Looduse viiendale loomafoto võistlusele saadeti 876 tööd (726 fotot paberil ja 150 slaidi) 149 autorilt. Pilte hindasid Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Urmas Tartes (EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut), Malev Toom (Tartu Kõrgem Kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto).
Peaauhinna, 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall, võitis Mikko Tiittanen Tallinnast. Teise auhinna pälvis Mati Kose Tartust ning kolmanda Pierre Boudinot Vändrast. Noorte peaauhinna, 5000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall, võitis Andres Valdmannile.
Anti välja viis eripreemiat: käituva looma eest sai preemia Jaanus Järva, parima väikese looma on pildile jäädvustanud Indrek Keres, aasta linnu -- toonekure -- parima foto on teinud Elmo Riig, parima kodulooma eest sai eripreemia Margus Hendrikson ning parima veelooma foto eest Rainar Kurbel. Ajakirja Eesti Loodus eripreemiad, tasuta aastatellimused, pälvisid Arne Ader, Egon Niittee ja Mihhail Triboi.
Eripreemiad panevad välja ka ajakirjad Eesti Jahimees ja Kalastaja.
Võitjate pilte vt oktoobrikuu Eesti Loodusest. Eelmise aasta parimaid töid saab vaadata internetis aadressil loodusfoto.
Loodusajakiri


Vereta Jaht Loodusmuuseumi seintel

Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas Laial tänaval on näha selle aasta Vereta Jahi paremad palad. Lahti kuni 28. novembrini kolmapäevast pühapäevani kl 10-17.
Vereta Jahi võitis Heiko Kruusi oma pildiga huntidest. Eripreemiad said Ingmar Muusikus, Jarek Jõepera, Toomas Tuul, Val Rajasaar, Urmas Tartes ja Heiko Kruusi. Paremaid pilte saab näha Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleheküljel veretajaht.
Veretaja Jahi korraldasid RMK ja Loodusmuuseum, seda toetasid Digifoto, Procam, Teet Grupp, V.E.K. foto, Overall, Pixtel Foto, Võttegrupp, Eesti Jahimees ja Loodusajakiri MTÜ.
Loodusajakiri


UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Keskkonnamessil tutvustati biolagunemist

Viimasel ajal Eestiski aeg-ajalt kõne alla tulnud biolagunevate kilede teema leidis kajastamist möödunud nädalal toimunud keskkonnamessil. Firma Lipping Marketing Service korraldas selleteemalise seminari, kus esines ka maailma juhtiva biolagunevate kiletoodete valmistaja, Norra firma Polargruppen AS esindaja Jorn Johansen. Ettevõtja Tõnu Lipping, kelle firma müüb Eestis peamiselt konteinereid probleemjäätmete käitlemiseks, on seda meelt, et ka Eestis on saabunud aeg biolaguneva ja komposteeritava jäätmesüsteemi rakendamiseks. Et aga asi edukalt rakenduks, on vaja omavalitsuste mõistvat suhtumist, mille toel Norras ja mujal põhjamaades toimiv komposteeritavate jäätmete süsteem ehitada.
Loodusajakiri


EL inspekteerib Eesti kalandust

Sel nädalal on Eestis Euroopa Liidu Kalanduse Peadirektoraadi inspektorid, kes kontrollivad Eesti järelevalvesüsteemi. Põhitähelepanu koondub tursapüügile ja laevade satelliitjälgimissüsteemile.
Et Eesti vetes turska ei püüta, sest teda lihtsalt pole, püüavad meie laevad Taani ja Rootsi vetes, müües kala sealsetes sadamates. Seetõttu tähendab tursapüügikontroll lubade ja püügi kohta esitatud andmete kontrollimist.
Satelliitjälgimissüsteemiga on võimalik määrata kindlaks laeva asukoht ning jälgida tema liikumist, saada teavet püügitegevusest ja laeva lossimissadamast. Süsteem võimaldab täpselt kontrollida, et kala ei püütaks keelutsoonides ega -aegadel. Satelliitjälgimissüsteem peab olema kõigil üle 18 m pikkustel laevadel, see töötab kuuekümnel Eesti kalalaeval.
Keskkonnainspektsioon


Ilmus esimene pakendite taaskasutaja

Keskkonnaminister akrediteeris oma käskkirjaga esimese pakendite taaskasutamise ettevõtte MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioonile (ETO). Selle eesmärk on ?tagada oma liikmete või lepinguliste partnerite üleriigiline pakendijäätmete kogumine ning kogutud pakendijäätmete taaskasutuse korraldamine?. ETO asutas 12 pakendiettevõtjat -- joogitootjad ja kaubandusettevõtted, kes katavad oma hinnangul Eesti pakenditurust kümnendiku. Praegu on liikmete arv 19. Pakendiettevõtted, kes ei ole ETO või sellesarnase organisatsiooni liikmed, peavad oma pakendite ja pakendijäätmete kogumist ning taaskasutamist ise korraldama. ETO asutajaliikmete hulgas on Põltsamaa Felix AS, Tallinna Piimatööstuse AS, Onistar AS, Liviko AS, Valio Eesti AS.
Keskkonnaministeerium


UUDISTAJA SOOVITAB
--------------------------------------------------------------------------------

Mati Kose linnufotod keskkonnaministeeriumis

Keskkonnaministeeriumis Toompuiestee 24 on vaatamiseks Mati Kose fotonäitus "Eesti linnud Euroopa Liidus." Linnumehe Mati Kose sõnul oli näituse ajendiks EL linnudirektiivi 25. aastapäev. “Miks mitte tähistada aastapäeva fotodega, mis illustreerivad linnudirektiivi esimese lisa liike," ütleb ta. Selliste lindude hulka kuuluvad näiteks must-toonekurg, valge-toonekurg, väike-konnakotkas, kaljukotkas.
Euroopa Liidu linnudirektiiv tahab kaitsta kõiki looduslikke linnuliike EL territooriumil. Sestap püütakse kaitsta lindude elupaiku, rändlinde, keelustada massiline jahipidamine ja piirata lindudega kaubitsemist.
KM/Loodusajakiri


Säästliku arengu konverents

Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine? algab Tartus EPMÜ peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapäeval, 11. novembril kell 10. Räägitakse hajutatud elektrisüsteemist, EL-i energeetikast (Andres Tarand), veejõust, tuuleenergiast, energiakultuuridest, süsinikdioksiidi kaubandusest ja muust.
Korraldavad Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Biokütuste Ühing, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning SA Archimedes.
Lisainfo: Valdur Tiit, vtiit@neti.ee, GSM 52 804 46.
Loodusajakiri


TERVISEKS
--------------------------------------------------------------------------------

Seljavalu vastu võimlemise võimuga

Elektriravil pole nimmepiirkonna seljavalu vastu pikaajalist mõju. Pigem aitab ravivõimlemine. Sellisele tulemusele jõudsid USA arstiteadlased oma uuringus, mille käigus küsitleti seljavalu all kannatajaid, tutvustab veebikülg msnbc.com.. Nõnda on mõistlikum raviseanssidele kuluv aeg veeta igapäevase võimlemisega.
Loodusajakiri


KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Kui väike on kõige pisem seni leitud inimliik?

Vastab Uudistaja, tuginedes ajakirjale Nature:

Eelmise nädala Nature avaldas artiklid Indoneesias Florese saarel välja kaevatud kääbiku luude leiust. Leiti 13 000 aasta eest elanud meetripikkuse naise luustik. Kõige üllatavam on selle Homo sapiens sapiens’i ammuse sugulase aju väike maht, alla kolmandiku keskmise moodsa inimese aju mahust. Sellest hoolimata leiti paigast üsna keerulisi kivitööriistu, sealhulgas ka väikesi terasid, mida võis kasutada kidade või konksudena. Leiti ka tol ajal saarel elanud noore minielevandi närimisjälgedega luud. Nõnda on Homo floresiensis’e nime saanud inimeseliik muutmas senist arvamust, et tööriistad muutusid inimese arengus keerulisemaks aju mahu suurenedes.


KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Keskkonnamess võiks olla aktiivsem

Möödunud nädalal peeti Tallinnas Eesti Näituste pinnal keskkonnamess. Üle aasta toimuv mess on iga korraga üha enam kokku kuivanud. Mis sest, et viimased korrad on see peetud koos puhastusmessiga CleanEst. Ometi võiks see olla sündmus, mida saaks kerge vaevaga rakendada keskkonnapropaganda ette. Ent ei keskkonnaministeerium ega muud asjaomased ametkonnad tunne sündmuse vastu loovat huvi. Eesti Näituste pind on ka väga kallis, ning see peletab eemale väiksemad ja suuremadki firmad. Pole messist justkui suurt tulu.
Pole jah, kui mess on lahti tööpäevadel ja tööajal. Miks ei võiks seda korraldada näiteks koos toidumessiga? Üsna loogiline kooslus. Ja kaasata osalema ka valitsusväliseid organisatsioone. Korraldada midagi laia publikut ligi meelitavat. Ning kui juba rahvas kohal, küllap on kõigil huvitav näha, kuidas kasutada Eesti paekivi, kuidas saaks prügi panna biolagunevasse kilesse, kuidas oma kodu puhastada, nii et uut saasta ei tekiks ja muud sellesarnast. Nii nagu sel aastal näha võis.
Kiiduväärsel kombel osales messil Eesti Noorte Looduskaitse Ring ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Mis annab lootust, et noored võtavad asja tegusamalt kui nende vanemad kolleegid, ja messist kujuneb kõigi Eesti keskkondlaste, nii äri kui hariduse kui rohelise aaterahva ühisüritus.
Tiit Kändler


 

Eelmised artiklid:

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 19.10.2004 (18.10.2004)

Bakterid meie sees, meie peal ja meie ümber (18.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 12.10.2004 (11.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 05.10.2004 (04.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (27.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 21.09.2004 (20.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 14.09.2004 (13.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 07.09.2004 (06.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 31.08.2004 (30.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 24.08.2004 (23.08.2004)

Kuidas kasutada kompassi (23.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 17.08.2004 (16.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 10.08.2004 (09.08.2004)

Ühiselu saladus peitub geenides (09.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 03.08.2004 (02.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.07.2004 (26.07.2004)

Hiis kui pärandmaastik (26.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.07.2004 (19.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.07.2004 (12.07.2004)

28. JUULIL 1914 ALGAS 20. SAJAND (12.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.07.2004 (05.07.2004)

Metsaistutustalgud kui eestluse märk (05.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 29.06.2004 (28.06.2004)

Kadakate pärusmaa (28.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 22.06.2004 (21.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 15.06.2004 (15.06.2004)

Toit, mis parandab maailma (14.06.2004)

Rein Maran õpetab kährikut armastama (14.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 08.06.2004 (07.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (31.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 25.05.2004 (24.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 18.05.2004 (17.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 11.05.2004 (10.05.2004)

Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta? (10.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 04.05.2004 (03.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.04.2004 (26.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.04.2004 (19.04.2004)

Aasta lind – valge-toonekurg (19.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.04.2004 (12.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.04.2004 (05.04.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam