Tuletöödeks loetakse kõiki neid tegevusi, kus on tegemist lahtise tule või sädemetega – keevitus, metallilõikamine, bituumenitööd jms. 90-ndetate teisel poolel oli mitu rasket tuletöödest tekkinud tulekahju.
Mõned juhtumdt möödunud aastatest
Valgas plahvatas katlamajas keevitustööde käigus tekkinud sädemest 54 tonnise mahtuvusega põlevkiviõli mahuti, kus oli 28 tonni kütust. Vigastada sai 47-aastane Sergei.
Järgmisel tulekahjul küll kannatanuid polnud, küll aga suur majanduslik kahju ja veel suurema õnnetuse ning keskkonnareostuse oht. Päästeteenistused võtsid igatahes asja väga tõsiselt.
Ühel külmal talvepäeval tuli väljakutse AS Kiviteri, kus poles raske õli keemiatsehhi ettevalmistusosakonna hoidla, mille katus oli leekides. Hoidla koosnes kolmest sektsioonist, igaüks mahutavusega 75 kuupmeetrit, kokku 225 kuupmeetrit, mis olid täidetud ca 2/3 ulatuses. Kokku võime rääkida seega ca 150-160 kuupmeetrist põlevast ainest. Sektsioonid sisaldasid segu, mis koosnes bensiinist, raskest generaatoriõlist ja pooltahkest põlevkivi utmisjäägist, mis oli põhja vajunud. Tulest oli haaratud sektsioonide ülemine osa, leegid lõid välja selles olevatest luukidest.
Kokku oli kustutamisel paarkümmend autot üle Ida-Virumaa, neist 15 kustutusautot, ülejäänud olid eriotstarbelised masinad. Esimene vahurünnak ebaõnnestus, sest vahuaineauto mootor ütles otsustaval momendil üles. Teine vahurünnak ei andnud samuti tulemusi, võimsusest jäi vajaka. Kolmandaks rünnakuks koondati vahuaineauto ja 5 tsisternautot, kokku 6 masinat. Korraga antud löök saavutas tulemuse, leegid summutati. Kokku kulus ca 4,5 tonni vahuainet.
Kuna võis oodata veelgi halvemat - hoidla vahetus läheduses olid 2 suurt bensiinimahutit, mis kuumuse toimel võinuksid deformeeruda ja sealt väljavalguv kütus süttida ning plahvatada, siis viidi väljasõiduvalmidusse vahuaineauto Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametist, Jõgeva Päästeteenistuse oma aga, mis oli juba välja kutsutud, saadeti poole tee pealt tagasi.
Damoklese mõõgana seisid põleva hoidla ja bensiinimahutite kohal vagonetid aherainega, mis mäkketõusul peatati. Neid ei juletud enam edasi liigutada, sest kuumus võis olla juba oma töö teinud ning trossid katkeda. Vagonettide allakukkumine oleks mahuteid niivõrd deformeerinud, et väljavalgunud kütuse kustutamiseks läinuks vaja juba väga suuri jõude.
Saatuse iroonia tõttu sai tuli alguse tegevusest, mille eesmärgiks oli tulevikus tuleohtu vältida. Hoidla peale taheti paigaldada automaatne vahuga kustutussüsteem. Selleks oli vaja avada hoidla peal 6 luuki, mille kaaned olid poltidega suletud. Paraku jäi igaühte neist 1-2 polti, mis olid nii roostes, et keerata ei andnud. Eks siis otsustati need lahti lõigata…
Estonia teatris põles sisse kogu värske lavatüki kujundus, kannatada sai lava, suitsukahjustusi terve saal. Midagi keevitati, sädemed lendasid alla, käsikustutitest ei aidanud. Järgmisel korral läks põlema sama teatri rõdu, kus lõigati metallkonstruktsiooni. Lõikajad mehed said töö valmis ja lahkusid. Nad polnud vastavat koolitust saanud ega teadnud, et pärast tuletöö lõppu peab veel kaks tundi juures valvama, kas mõni säde kuhugi hõõguma pole jäänud.
Üheks levinuimaks tuletöödest tekkinud tulekahjude põhjustest ongi ehitus ja remont.
Sinisilmne tellija ei oska sellest johtuvat ohtu reeglina hinnata. On tal ju leping ehitusfirmaga, ja too peaks ometi teadma ja oskama. Hiljem selgub aga, et tulekahju põhjustas hoopis mingi alltööettevõtja, vähetuntud väikefirma, kes on äraelamiseks agar küll tellimusi hankima, kuid mille täitmise kvaliteet ja ohutus jätavad kõvasti soovida.
Aasta 2004
Tallinnas Gaasi t. 4 põles ehitusjärgus olev Logistika terminaali külmutushoone. Hoone pindala 4000 m2. Hoones tehti soojustust, süttis ja põles 300 m3 vahtpolüstüreeni. Hoones oli veel paarkümmend gaasiballooni, millest üks plahvatas ja 7 toodi välja. Tulekahju kustutati, vett kulus 30 tonni, töötasid tõmbredel ja lammutusriistad. Kustutati väljast lafetiga. Tulekahju põhjuseks arvati keevitustööd. Hoone koosneb kahest osast, ühes osas, kus oli põlemine, lagunes katus ja langes sisse sein.
Loksa Laevaremondi tehases poles värvimisruumis soojustustus. Põlengu põhjuseks olid keevitustööd, avati plekist kontruktsioone.
Arukülas tekkis gaasilõikuriga segusõlmes seadmete montaažitõid tehes põleng katlamajas.
Kohtla-Järvel põlesid Viru Keemia Grupis mittetöötava liimide sünteesitsehhi metallkonstruktsioonid, kolonn diameetriga ca 5m, 36 m kõrgune, mis süttis keevitustööde tagajärjel.
AS Silmetis puhkes tulekahju tootmishoone kolmandal korrusel (kõrgus umbes 20m). Ehitusfirma lõikas seadmeid ja sädeme tagajärjel süttis seadmetes kumm. Põlesid kolmas ja neljas korrus, mõlematel korrustel asuvad tehnilised seadmed. Hoonest evakueeriti 10 inimest. Tuli sai alguse kolmandalt korruselt, kus oli metallvaat, seest kummeeritud. Ehitusfirma lõikas arvatavasti läbi gaasilõikuriga selle tünni metallkorpuse, kummeeritud sisu läks sädemest põlema. Tuli levis algul kolmandal korrusel, kus on elektrikaablid ja ventilatsioonišahtid plastmasstorudes, mida mööda levis tuli edasi neljandale korrusele, sealt edasi katusele. Kustutamise käigus sai kannatada 5 päästetöötajat, samuti poles ära kõik, mis põleda andis.
Tartus Sepa tänaval põles leivatehase kõrvalhoone ukse soojustusmaterjal, mis süttis keevitustöödel.
Tartus poles AS Priimuse hoone, kus päeval oli keevitatud. Süttis roovitus.
Värska sanatooriumi abihoones süttisid keevituse käigus tühjad kütusemahutid.
Viiratsi vallas süttis keevitustööde käigus 5 kilo jõusööta.
Koigi vallas põlesid vana töökoja lähedal asuval estakaadil palgid, umbes 10 tihumeetrit. Sädemetest süttisid töökoja aknad. Töökojast 10 m kaugusel saepuru punkri ehitusel kasutati elektrilist ketaslõikurit.
Aravetel põles suurfarmi vahelagi. Eeelmisel päeval lõigati lauda juurdeehitusel torusid.
Üheks sedasorti tulekahjude alaliigiks on
Katuste remont.
Seal küll eriti ei keevitata, tuli saab tihtipeale alguse tõrvamisest. Bituumenit kuumutatakse lahtisel tulel ja sealt need sädemed lendavadki.
Tallinnas Sõpruse puiesteel põles seina vahel kahes kohas kivivill ja tuuletõkkeplaat kokku 2 mxm. Remonditi katust, mille juures kasutati lahtist tuld.
Tallinnas parandati Mooni 91/6 tõrvapapist katust ja leeklambiga töötades süttisid katuse puitkonstruktsioonid.
Viimsi vallas tõrvati vana maja kõrval oleva uue ehitise katust. Gaasipõletist kukkus säde kahe katuse ühenduskohalt alla, mille tagajärjel süttis vana maja seina tuuletõkke plaat ja soojustus. Uue hoone katusel võeti lahti 3m2 plekki.
Narvas süttis Narva Auto maalritsehhi bituumenist, mastiksist ja ruberoidist katus. Põles 50 m2 ulatuses, tulest sai kannatada 2 elektimootorit. Katusel oli 2 ventilatsioonitoru, nende kõrval elektrimootorid ventilaatoritega, mis imevad maalritsehhist õhku. Tuli sai alguse ventilatsioonikapist ja -torust. Põhjuseks arvati lahtise tule kasutamise katuse remontimisel. Remonti tegid Narva Auto töölised.
Tulekahjul laeval
Võivad olla väga rasked tagajärjed, seda enam, et laeva on tunduvalt keerulisem kustutada.
30. septembril teatati, et Koplis sadamas tuli dokis remondis seisvast laeva (pikkus 95m) trümmist suitsu. Kustutamiseks keevitati laevakeresse auk, prooviti 4 erinevat kustutusmeetodit. Põles spetsiaalne soojustusisolatsioon, mis kaitseb laeva kütusetanke, ruum kõrgusega 1,7 m oli kõik seda hõõguvat isolatsioonimaterjali täis.
See oli Bahama lipu all sõitev kaubalaev CEMICL, mis veab tsementi.
Töötas 4 suurt juga, vahugeneraator, 2 ülerõhuventilaatorit, 1 naeljoatoru. Suitsusukeldust tegid Kesklinna komandost 19 suitsusukelduslüli (a' 25 min.), Lilleküla komandost 14 ja Kopli komandost 2. Trümmis poles soojustusvaht 70 cm sügavuses, põlemispindalaga 15 m2. Suitsutsoon oli üle kogu trümmi 60x14 m ulatuses. Põhjuseks loeti keevitustööde käigus tuletööde tuleohutusnõuete rikkumist.
Mõned tulekahjud tekivad kas autoremonditöökodades või kodumajapidamistes autot või midagi muud parandades.
Tallinnas Sõle 30 põles hoovis keevitustööde käigus auto all bensiin ja auto, millel sai kannatada salong ja mootoriosa.
Laagris põles vrakiks sõiduauto. Põleng sai alguse omaniku hooletu keevitamise tagajärjel.
Paldiskis Põhja tänava garaažide juures põles Audi 80 kapotialune ja esipaneel. Tulekahju sai alguse keevitamisest.
Rakveres Kaevu tänavas hukkus garaažipõlengus 32-aastane mees. Politsei andmetel põhjustas tulekahju keevitamine. Lääne-Virumaa Päästeteenistuse direktori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul oli elumajaga kokku ehitatud garaaži peal samuti mingi rajatis ja tuli levis sinnagi. Päästjatel õnnestus siiski takistada põlengu levikut elumajale. Pritsimehed leidsid hukkunud noore mehe surnukeha garaaži kanalis sõiduauto Audi 80 all. Päästjate ütluste kohaselt võinuks mees pääseda, oleks ta tulekahju varem märganud.
Lihulas hävis kuur, kus tehti keevitustöid, tuli sai alguse sädemest.
Viljandis Suur-Kaare tänaval süttis keevitustööde tagajärjel sõiduauto VAZ 21011.
Kui on külm talv, siis hakatakse külmunud torusid leeklambiga soojendama.
Jõgevamaal Kamaril põles algkooli klassiruumi seina üks nurk, suitsust sai kahjustada kogu ruum. Soojendati seina sees olevaid torusid.
Tallinnas Pardi tänavas hakkas veetorude soojendamise tagajärjel sein põlema, mida pidi 0,5 m2 ulatuses lammutama.
Madara tänavas 2-kordses puumajas sulatas majaomanik 1. ja 2. korruse vahel koridoris külmunud veetorusid. Süttisid vahelagi ja sein, töötasid lammutusriistad.
Õle tänavas sulatati keldris leeklambiga veetorusid. Põles sein, prahti ja kaks autorehvi. Sulatanud mees viidi käevigastusega haiglasse.
Vääna tänavas põles linttraktor, põlengu põhjustas leeklambiga kütuse soojendamine.
Kalesi külas kahekordses kivimajas soojendati leeklambiga külmunud veetorusid, tuli läks seina vahele. Kustutamiseks lammutati telliskiviseina.
Vanarauaks küll, aga...
Klaasi 4a katlamajas läks tuletööde käigus põlema lahtilõigatud vana mahuti.
Pirital Lodjapuu tee 40 lõigati gaaskeevitusega vana kütusemahutit, mis oli eelnevalt läbi pestud ja pidi ohutu olema. Süttis mahuti ümber olev isolatsioonimaterjal.
Kose alevikus talus põles vana autovrakk ja 4 m2 ümbrust. Põhjuseks olid keevitustööd, mille käigus läks säde küüni, mis samuti süttis.
Kohtla-Järvel põles mahajäetud maja 5. korrusel põrand. Tehti keevitustöid, lõigati torusid lahti.
Tapa veduridepoos lõikasid depoo töötajad vanarauaks tsisterni, mille tulemusena süttis tsisternis olnud õli.
Kadrina vallas põlesid endises Flora hoones metalltsisternis kemikalijäägid, mis süttisid keevitustöödel.
Järvakandi vanas klaasitsehhis põles vana lammutamisele kuuluva katlamaja vahelagi ja põrand. Põleng sai alguse päeval toimunud keevitustöödest.
Kuressaares süttis keevitus-lammutustööde käigus masuuditsisternis kütusejääk. Esmased tulekustutusvahendid puudusid.
Kuressaares põles pankrotivarana arvel olev endise Enso Mõõbli laohoone värvikamber, kus tegeldi vanametalli lõikamisega. Kogu ruum sai tahmakahjustusi ja lisaks said veel suitsu-ja tahmakahjustusi samal korrusel asuvad kõrvalruumid ja teisel korrusel asuvad kontoriruumid. Hoiti ära tulelevik naaberruumidesse, kus oli palju kergesti süttivaid materjale. Kontrolliti ja ventileeriti ka naaberhoone, kuhu oli ventillatsiooni kaudu suitsu läinud, mistõttu hakkas tööle tuletõrje alarm.
Põlvamaal Mammaste külas süttis veebruaris metallist korstna mahalõikamisel korstnas olev puidutolm.
/Allikad: Päästeamet, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, maakondade päästeteenistused, ajaleht Virumaa Teataja/
