Maailma ühe tuntuima loodusajakirja National Geographic kinnitusel läheb lõppev aasta ajalukku aastana, mil rahvusvaheline üldsus hakkas üleilmset kliimasoojenemist tõepoolest sündmusena respekteerima. Globaalne kliimamuutus kajastus pidevalt nii National Geographicu, Business Weeki, kui ka paljude teiste tunnustatud ajakirjade esilugudes. Kliimasoojenemise teemal vändati tõeliseks kassahitiks kujunenud film ning maailmakuulus ulmekirjanik Michael Crichton kirjutas kliimamuutusest samuti kassahitiks kujunenud romaani.
Princetoni ülikooli atmosfääri- ja ookeaniteaduste professori Jorge Sarmiento sõnul on pärast neid sündmusi raske leida mõnd keskkonnateemadest huvituvat inimest, kel globaalse kliimamuutusega kursis poleks.
San Diegos asuva California ülikooli ajalooprofessori Naomi Oreskese sõnul annab ajakirjandus kliimamuutusest paraku pahatihti lihtsustatud pildi. Oma teadustöö jaoks kogus Oreskes materjali 1993-2003 ilmunud teadusväljaandeist, kasutades märksõna “globaalne kliimamuutus?. Ta sai oma päringule 928 vastust.
Ükski saadud artikleist ei seadnud kahtluse alla inimtegevust kliima mõjutajana. Inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasierituse seost maapinnalähedase õhutemperatuuri ja ookeanivee temperatuuri tõusuga ei peetud üldse vaidluse vääriliseks, vaid võeti tingimatu tõsiasjana.
Oreskese sõnul on aga kõigile kasulik meenutada, et paljugi maailma kliimaprotsessides on inimesele veel arusaamatu ning on vaja jätkata visa teadustööd, et kliima dünaamilisuse mõistmisele parem alus saada.
Sarmiento sõnul aga polegi mingit põhjust kliimasoojenemise tingitust inimtegevusest kahtluse alla seada, sest see on enam kui kindel. Samuti saavad teadlased Sarmiento hinnangul kliimaprotsessidest tänapäeval juba pea täies ulatuses aru.
Ise tahab Sarmiento õppida paremini tundma Antarktikat ümbritseva ookeani tsirkulatsioonimudeleid. Teiseks tähtsaks uurimisteemaks peab Princetoni teadlane kliimamuutuse mõjude uurimist, sest praegu atmosfääri eraldatav süsihappegaas jääb sinna pikaks ajaks, enne kui ookean selle endasse hõlmata suudab.
“Kui kasvuhoonegaasieritus jätkub praegusel tasemel, jõuab atmosfääri süsihappegaasisisaldus peagi sellise määrani, et põhjustab juba üsna suure kliimamuutuse? hoiatab Sarmiento: “Isegi kui sellise kliimamuutuse täielik mõju pole meile päris selge, tuleb ikkagi tegutseda, et saada olukord kontrolli alla nii ruttu kui võimalik.?
Kui kiiresti peab üleilmne kogukond süsihappegaasieritust piirama? Sarmiento sõnul oleneb vastus kahest väheuuritud tegurist:
• kui kiiresti omastavad maa ja ookeanid õhus leiduva süsihappegaasi?
• kuidas reageerivad ookeanid kliimasoojenemisele?
“Mis juhtub, kui ookeanielu kohaneb kliimamuutusega? Kuidas mõjutab see ookeanide võimet inimtekkelist süsinikku vastu võtta? Mudelid näitavad, et selline mõju ei saa olla eriti suur, kuid piisav, et me ennast mugavalt tunda ei tohiks? selgitab Sarmiento.
Oreskes peab oluliseks uurimisvaldkonnaks ka aerosoole, olgu nad siis looduslikku või inimtekkelist päritolu. Nimelt võivad aerosoolid teatud tingimustel atmosfääri jahutada. Milliseks kujuneb jahutavate aerosoolide ja soojendavate kasvuhoonegaaside koosmõju, ongi Oreskest huvitav küsimus.
National Geographicu põhjal Arni Alandi 31/12/2004
Allikas: Roheline värav
