•  

Talvised Taevaskojad (15.02.2005 18:02)

Autor: Tõnis Saadre

Eelmised artiklid:

Pakri neem udus (03.02.2005) Nüüdseks olen Pakri neemel lugematuid kordi käinud. See aastatetagune oli üks esimesi. Aga nii äkki tekkinud  ja tihedat udu pole ma siin hiljem enam kohanud. Loe edasi>>>

Aprillikuine Jaanuar Tuhala karstialal (23.01.2005) Nädala tagusel  laupäeval siras Tuhala kandi veteväljade kohal sinitaevas hele päike, nõiakaev kees ja nõiad vihtlesid. Kõik nagu aprillikuus. Tegelikult oli aga talve selgroog alles murtud. Loe edasi>>>

Äsjane suurtorm (12.01.2005) Äsja raputas  Eestit ja kogu Põhja-Euroopat meil seninägematu  maru. Tuule tugevus ulatus iiliti kaugelt üle 30 m/sek, üleujutused olid mitmel pool ennenägematud. Kõige enam said selles tormis kannatada Pärnu ja Lääne maakonna rannikualad. Alljärgnevalt näete Eesti Geoloogiakeskuse meregeologi Sten Suuroja fotosid, mis tehtud Pärnus ja selle ümbruses eile, seega mitu päeva peale tormi vaibumist. Loe edasi>>>

Jägala jääloss (05.01.2005) Tänavusel soojavõitu aastahakul pahiseb Jägala joal suurvesi ja jäälossist võib esialgu vaid und näha... Loe edasi >>>

Talvevaikus Pakri pangal (21.12.2004) Täna algas siis talv. Ja vähemasti täna on maa valge. Loe edasi>>>

Jõulueelne Jägala juga (15.12.2004) Jõulud kohe tulekul, lumi läinud, maa jälle must ja suurvesi jõgedes. Ja loomulikult ka Jägala  juga jälle uhke. Aga millal ta tänavu seda olnud polegi. Loe edasi>>>  

Talv Piusal (24.11.2004) Ametliku talve saabumiseni on küll veel terve kuu, aga mis see siis praegu muu on, kui talv. Lumi, külm ja puha. Ja teed ka veel umbes. Seekord teeme asja Piusale, kus ka talvel mõndagi põnevat näha võib. Loe edasi>>>

Sügis Roopa pangal (16.11.2004) LääneSaaremaa klibused rannad on karmid ja karged. Vaid kadakad ja klibu ja vähesed puud ja põõsad, millelt tuul varakult oma võtab. Need pildid siin on möödunud sügisest, pisut varasemast ajast, kui seal kalendri jaoks pilte käisin tegemas. Tuul undamas kõrvus ja rannaklibu tuhmkalgid noodid saadab sind pidevalt. Aga sobiva riide puhul on kõik see vaid nauding. Nagu on seda ka iga värvilaik halli mere ja paeklibuse ranna taustal. Roopa pank ise on pank vaid sümboolselt, rohkem ehk geoloogide väljamõeldis, kes igat klibu alt paistvat paenukki on valmis pangaks tunnistama. Ja kohati need aegade hämaruses tekkinud paekihid ju silma ka hakkavad. Loe edasi>>>

Kaugatuma pank (09.11.2004) Eelmine kord tegin juttu Soeginina pangast. Seekord tuleb juttu Kaugatuma pangast. See  peaks viimasest küll tuntum olema. Nimi juba selline, tuntud. Ja asub lausa maantee kõrval, viidad väljas ja puha. Loe edasi>>>

Sügis Soeginina pangal (31.10.2004) Saaremaa pankadest on siin kummalisel kombel senini õnnestunud peaaegu mööda hiilida. Aga ometi on neid Saaremaal rohkesti. Enamuses jäävad nad kõrguselt küll Põhja-Eesti pankranniku omadele alla ja ainult Panga pank oma kahekümne meetriga pakub neile ses osas konkurentsi. Aga ilu ei mõõdeta meetrites ja nii on ka madalatel pankdel pakkuda nii mõndagi. Allpool saategi vaadata mõnda pilti Soeginina pangalt. Loe edasi>>>

Sügis Võhandu müüridel (27.10.2004) Võhandu on viimastel aastatel endale rohkesti sõpru leidnud. Suviti kihab jõgi kanuudest, mis kärestikulist jõge mööda Peipsi poole libisevad. Aga rohkesti avastamisrõõmu pakub ta ka jalamehele. Ja seda igal aastaaajal. Kindlasti kuldsel sügisel. Loe edasi>>>

Sügis Toila-Ontika pangal (19.10.2004) Juba peaaegu kuu on kestnud kalendrisügis. Varsti on viimane aeg sügiskullaste vaadete nautimiseks. Ja kõrgel Ontika paekaldal on tuuled paljuski juba oma tööga hakkama saanud. Loe edasi>>>

Joad Ingeri klindil. (12.10.2004) Kevadel tegime siin juttu Balti klindist. Ja ka selle kõige idapoolsemast lõigust, Ingeri klindist. Nüüd ka mõned sügisesed pildid sealsetest jugadest. Loe edasi>>>

Sügisene Leetse pank (06.10.2004) Leetse pangast ja sealsetest pisijugadest on meil juba juttu ja pilte olnud. See oli lehekuul, siis kui panka ääristavad puud olid alles lehte minemas , joad aga juba peale suurvett janutasid; panka ennast oli aga vapustanud  viimaste aastakümnete suurim varing.  Loe edasi>>>

Sügis Uuga pangal (28.09.2004) Läinud nädalavahetusel käisin Uuga pangal. Meri oli rahutu ja tihtilugu tuli lainete eest põgeneda kaugemale, kui tavaliselt. Seetõttu tuli ronida ka üle kõrgete rusukalde kuhilate ja mööda alla langenud paerünkaid. Aga kuna minek oli niigi aeglane, oli rohkem aega taeva poole vaadata, kus paerinnatisel eendusid karniisid ja tornid nagu tõelises kindluslinnas. Siin nad siis on. Loe edasi>>> 

Tori põrgu (13.09.2004) Tori põrgust on vist küll iga eestlane kuulnud. See ju ikkagi üks teada tuntud vaatamisväärsus. Ja on seda ka nüüd, kui lehed kolletamas ja sügis kätte jõudnud. Loe edasi>>>

Suur -Taevaskoda (06.09.2004) Kui Põhja-Eesti pankranniku sümboliteks on Pakri ja Ontika pangad, siis Lõuna-Eesti Devoni paljandite auks ja uhkuseks tuleb lugeda Suur-Taevaskoda. On vähe neid, kes pole sinna kordagi sattunud, veel vähem neid, kes poleks temast ka kuulnud. Allpool vaatamegi mõningaid varasügisesi pilte sellest Ahja jõel asuvast looduse pärlist. Loe edasi >>

Utria pank (30.08.2004) Utria pank  on idapoolseim, mida meri veel murrutama ulatab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt merest eemale. Kuni Narvani kannab ta veel Põhja-eesti klindi nime, edasi kuni Ladoga järveni on ta meile tuntud kui Ingeri klint. Loe edasi >>

Peetri jõe paljandid (24.08.2004) On ju üldteada, et kui Põhja-Eesti on paepealne maa, siis Lõuna-Eesti jõgede kaldail paljandub Devoni liivakivi. Kollane või valkjas, väga sageli aga just punane või vähemasti punaka jutiline. Palju vähem on teada, et Eesti kagunurgas tulevad uuesti mängu paekivid. Vanuselt lahutab neid  pankranniku paelademetest enam kui 100 miljonit aastat. Need on Devoni ajastu lõpul madalmeres settinud dolokivid, mida võime kohata vaid Peetri jõe kallastel ja mõnes paemurrus, on umbes 370 milj.a. vanad. Loe edasi >>

Palmse kandi rahnud (17.08.2004) Kui rääkida Palmse ümbruse kividest, ei teagi kohe, millest peaks alustama. Siia jääb väiksemaid nii väiksemaid kui suuremaid, nii üksi kui rühmiti paiknevaid rahne. Kõige tuntumateks on aga ehk siiski Palmse Näljakangrud. Loe edasi >>

Kuusalu kandi rahnud (11.08.2004) Kuusalu kandis on mitmeidki hiidrahne. Aga on ka muid põnevaid kive. Alljärgnevalt mõnedest pikemalt. Loe edasi >>

Kakumäe pank (25.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud. Loe edasi >>

Kunda kandi rahnud (19.07.2004) Idapool Käsmu- Palmse joont hakkab suuri rahne  nappima. Kunda kandis neid veel leidub, edasi ida poole võib aga veel vaid väheseid hiidrahne kohata. See-eest jääb siia Eesti kõige suurem  rahn – Letipea Ehalkivi. Loe edasi >>

Pärispea poolsaare rahnud (13.07.2004) Eesti on hiidrahnude maa. Siin leidub neid üle25 meetrise ümbermõõduga hiiglasi kaugelt rohkem kui naabermaadel, kui muidugi Soome ja Rootsi välja arvata. Täna teeme juttu Pärispea poolsaare rahnudest. Loe edasi >>

Ninamaa (05.07.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel. Loe edasi >>

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka. Loe edasi >>

"Eesti rändavad rahnud" (22.06.2004) Eile avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Instituudi korraldatud näitus “Eesti rändavad rahnud?, fotod ja tekst allakirjutanult, kujundus Aadam Kaarmalt. Loe edasi >>

Härma müürid (14.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid. Loe edasi >>


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam