•  

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005 00:00)

Täna on kalendri järgi künnipäev. Öeldakse ka, et täna on kevadehari.

Seoses igasuguste kalendrimuutustega, on nüüd küll niimoodi juhtunud, et praegune aeg künni tegelikuks alustamiseks veel liiga varajane on.
Viimasel ajal ongi see päev olnud põllumehele rohkem ajalise orinetiiri funktsioonis. Künnipäev on nimelt üks neljast aastajaotustähisest ja see päev võeti ka aluseks külvinädalate loendamisel.

Sarnaselt karjalaskepäevale ulatuvad ka künnipäeva kombestiku juured tgelikult kaugele ristiusueelsesse aega ja see on üks väheseid tänapäevani säilunud tõelisi vanu pühasid. Kuigi samamoodi kui karjalaskepäeva puhul on palju künnipäeva toimetusi nüüdseks jüripäevale üle kantud - tõenäoliselt just liig' varajase aja tõttu, mis ei lase kõiki künnipäevale vajalikke toiminguid veel toimetama hakata.

Ammustel aegadel peeti ka künnipäeval ohvripidustusi . Lähiminevikku need siiski üle kandunud ei ole.

Künnipäeval tegeletakse palju viljasaaki mõjutava ennustusmaagiaga.
Usuti, et kui sel’ päeval esimene vagu ajada, siis läheb maa ruttu tahedaks. Vao ajamist ei tohtinud mitte tegemata jätta, ka mitte lume korral - lummetõmmatud esimene vagu pidi aitama lumel kiiremini sulada.

Kindlasti pidi sel päeval viidama põllule vähemalt üks koorem sõnnikut – nii ärkavat kogu talve näljas olnud maa kiiremini üles.

Öeldi ka, et selleks päevaks peavad kõik põllutööriistad korras ja parandatud olema. Mõnel pool arvati, et see just see kõige õigem päev katkiste riistade turgutamiseks on, mõnel pool aga öeldi, et künnipäeval tõstab ainult laisk peremees adra aia najale – virgal olla juba pool põldu küntud.

Igaks juhuks liigutati küll künnipäeval kõiki tööriistu, et siis on riistad suvel hästi käe järgi ja kõik toimetused sujuvad kiiremini.

Künnipäeval pidi vara tõusma, siis olevat suvel kogu aeg hea virk olla ja hommikuuni ei vaeva.

Kombeks oli esimest kündjat veega kasta nagu karjalaskepäeval karjasega tehti. Hüvituseks antakse märjakssaanule siis muna ja viina.

Kindlasti söödi sel päeval seaselga – see aitas kindlustada, et suvel kündja selg haigeks ei jää.
Ka seasaba pandi püsti lihakaussi – usuti, et siis tulevad viljapead sama pikad.

Künnipäeval püüti rukkiorase järgi tulevast saaki ära arvata – öeldi, et kuskohal rukkioras künnipäeval jääs on, sealt pole koristusajal sirbiga midagi võtta … või et kui künnipäeval rukkioras haljas on, siis on hilised külvid head.

Allikas: Elfikelder

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam