Vastupidiselt möödunud sajandi teise poole pimedamaks muutumisele saab meie maailm nüüd üha heledamaks. Seda märkasid esimesena Tõravere ilmateadlased. Kui nad oma tähelepanekutest kahe aasta eest Genfis Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni kongressil ette kandsid, erutas see maailma ilmateadlaste meeli. Šveitslased hakkasid otsima võrdlusmaterjali teistest piirkondadest. Ja tuligi välja, et möödunud sajandi lõpul on tumestumisest saanud helestumine. Viivi Russaku ja Ain Kallise osalusel valminud artikkel ilmub täna teadusajakirjas Science.
Päikesekiirgus on meie Maa põhiline energiaallikas. Kuid selle pidev mõõtmine sai alguse alles 1950. aastatel. Ja aegrida näitab pidevat päikesevalguse vähenemist - maapind saab päikeselt energiat alates 1960. aastast kuni 1990. aastani 4 kuni 6 protsendi ehk siis 6-9 vatti ruutmeetri kohta vähem.
Tõravere teadlased aga avastasid, et alates 1990. aastatest tänaseni saab maapind igal aastal hoopis rohkem päikesevalgust. Mis on selle põhjus? Viivi Russak selgitab, et päikesekiirguse peamine reguleerija Eestis on pilvisus. 1990. aastatest alates hakkas vähenema inimese tekitatud aerosooli hulk õhus, aga ka pilvisus. Kasvuhooneefekti see ei mõjuta, sest too on põhjustatud maapinna infrapunakiirgusest.
Eesti kiirguskliima on kokku võetud 2003. aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmutatud "Eesti kiirguskliima teatmikus", mis on maailma taustal harukordne raamat.
Science 6 May 2005: 847-850 avaldatud artikli täisteksti tasuta ei näe, midagi, nt joonised saab aga kätte siit:
http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/308/5723/847/DC1
teadus.ee
