•  

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005 13:12)

Allikas: Roheline Värav

Internetis ilmuv keskkonnaajakiri Grist.org lahkab naftalõpu teemat ja jõuab järeldusele, et paanikaks pole põhjust, samas ei tohi lasta aga ka asjadel isevooluteed minna.

Keegi ei tea, millal naftatootmise haripunkt ületatakse ja millal naftavarud täpselt otsa saavad. Gristi autorid aga kummutavad eksiarvamuse, nagu oleks see oluline. Täpsetel hetkedel ja isegi aastakümneisse ulatuvalt kõikumisel pole tegelikult suuremat tähtsust. Fakt on see, et odaval naftal majandus ja tsivilisatsioon enam püsida ei saa. Kas naftat jätkub 15 või 50 aastaks on sellega võrreldes juba teisejärguline.

Praegune põllumajandus sõltub naftast mitmel moel. Esiteks kasutatakse naftast ja maagaasist valmistatud väetisi, teiseks kulub naftakütust toiduainete transpordiks pikkade vahemaade taha. Transpordisüsteem ongi teine osa meie õhtumaisest tsivilisatsioonist, mis nafta lõppedes paratamatult hoopis teiseks muutuma peab. Asi pole ainult sõiduautodes – kahetsusväärselt liigub ka meie ühistransport põhiliselt nafta toel. Samuti ei sõida ilma naftakütuseta kaugsõiduveokid, ei lenda lennukid ega liigu laevad.

Mis ikkagi juhtub, kui nafta otsa saab või naftalõpuhirmus musta kulla hind peadpööritavaisse kõrgusisse kerkib? Praegu on enam levinud kaks populaarset seletust. Üks ennustab tohutut majanduslangust, millele järgneb tsivilisatsiooni hukk vägivallas ja kataklüsmides. Üksikud õnnelikud pääsevad ning pöörduvad tagasi esivanemate maaelu juurde, peeruvalgel puulusikaid nikerdama ja tondijutte vestma. Teise seletuse järgi suudab vabaturu nähtamatu käsi kogu naftakriisi elegantselt likvideerida – nõudluse ja pakkumise vahekord ise tingib uute tehnoloogiate ilmumise nagu nõiaväel. Tarbija ainult oodaku, millal talle nafta asemel mõnda muud nestet pakkuma hakatakse.

Gristi toimetuse meelest on mõlemad eeltoodud seisukohad valed. Naftalõpust tulenevad muutused ei pruugi olla sugugi katastroofilised. Kogu maailma muutumist New Orleansiks pole karta vaja. Samas ei piisa muutuste juhtimiseks sugugi ainult turu nähtamatust käest. Selleks, et muutused oleks positiivsed, on vaja nii riigi, kui ka kõigi üksikisikute sekkumist.

Mille nimel siis sekkuda? Mida üldse taotleda? Gristi toimetus peab hädavajalikuks transpordisüsteemi kaasajastamist. Teine sama oluline asi on suurte elektriülekandevõrkude kadumine. Suured, tsentraliseeritud, energiasüsteemid ei vasta naftajärgse ajastu nõudeile. On vaja väikseid, kohalikke võrke, kus elekter läbib traadis võimalikult lühikese maa. Olgu igal külal oma tuulikud, või muud riistapuud, mis asulale mittefossiilkütusepõhist elektrit teevad.

Et turu nähtamatu käsi paremini tegutseda saaks, tuleb ta tõepoolest vabaks teha. Igasugused toetused ja maksusoodustused naftafirmadele, aga ka naftapõhisele majandusele üleüldse, peavad kaduma. Samamoodi ei tohi riigilt enam sentigi saada suured põllumajandusfirmad. Väiketalud ja väiketootjad on need, kes nüüd riigi toetust väärt.

Aga eeskätt tuleks valitsejail kokku kutsuda teadlased, leiutajad ja muud tarkpead, et üheskoos tulevikuväljavaated läbi vaadata. Küllap leidub veel mitmeid teravmeelseid ideid, kuidas ilma naftata hakkama saada. Lihtsalt, need ideed pole veel paberile jõudnud ning seetõttu ka töösse läinud. 

Grist.org-i põhjal Arni Alandi 06/09/2005

Eelmised artiklid:

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)

Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)

Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)

Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)

Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)

Igijää muudkui sulab (26.02.2005)

Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)

Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)

Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)

Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)

Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)

Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)

Tormi positiivne pool (24.01.2005)

Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)

Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)

Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)

Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)

Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)

Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)

Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)

National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam