•  

25. november - kadripäev (25.11.2015 10:41)

Autor: Elfikelder

See, esmakordselt 2005. aastal avaldatud kadripäeva iseloomustus väärib taasavaldamist:

Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.

Et mardipäeval keskenduti peaasjalikult viljaõnne esilemanamisele, siis on kadripäeval aeg samasugune toimetamine elajate ja karja suhtes läbi viia. Ja nii nagu mardipäevalgi kasutati selleks nn. santide abi – seekord siis kadrisantide.

Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal
Foto: Leili Valdmets

Kadrisantideks käisid enamasti naised – äärmisel juhul ka naisteriietesse maskeerunud mehed.
Vastupidiselt mardipäevasele tavale, kus peredes käivad hingesandid olid riietatud võimalikult rohmakalt ja tumedalt ja natuke ehk jubedust-tekitavaltki, pidid kadrisandid olema helevalged, puhtad, õrnad ja kindlasti ilusad.
Nii nagu mardipäevaseid kombeid on seostatud noorte meeste pühitsemisega täisealiseks, nii on kadripäeva mõnel pool arvatud olema tütarlaste initsiatsiooniriituseks.

Siinkohal olekski paslik juhtida tähelepanu huvitavale kontrastile, mis just nende kahe erineva sanditamiskombe võrdlemisel ilmsiks tuleb.

Teadupärast oli mardisantide karm, veidi metsik ja hirmutav välimus ühelt poolt suunatud metsloomade jäljendamisele, teiselt poolt aga kandis see endas uskumust, et väline sarnasus sellel perioodil ringi kolavate halbade vaimudega (kes tõenäoliselt ka üsna inetud välja nägema pidid) viimaseid ehk veidi eksitab ja sedasi loodetavasti nii mõnigi pahategu tegemata jääb.
Samas olid mardisandid oma käitumiselt üsnagi vaoshoitud ja nende aeglasi rohmakaid liigutusi saatsid vaid üksikud madalahäälsed mörinad ja tasasel häälel loetud manad – kõvahäälseid hüüatusi ja muud asjatut kära peeti jällegi häid hingi hirmutavaks ning muidu sobimatuks.

Kadrisandid seevastu püüdsid oma riituste ajal halbu vaime eemale peletada justnimelt kilgete ja käraga – huilati, lauldi, kolistati karjakelladega, puhuti vilepille ja tehti muid kärarikkaid asju.
Äärmiselt oluline oli kogu riituse ajal jälgida, et keegi valgeisse rõivaisse riietatud santi ära ei tunneks. Küll aga ei kasutatud selle kindlustamiseks ümberkehastumis-maske vaid püüti lihtsalt kerge looriga oma nägu varjata. Kuna eestlaste kombestikus on ajast-aega valgesse riietatud surnuid, võib siit hea tahtmise korral järeldada, et ka kadrisandid otsustasid end riietada hingedele meelepäraselt ja valisid lihtsalt leebema variandi nagu õrnemale soole kohane. :)

Kadripäevaste maagiliste toimingute juurde käis ka rituaalne veepritsimine ning vastavad liigutused, mis pidid immiteerima urineerimist ja kindlustama sellega nii karjaõnne kui muidu viljakust.
Et kadripäevased rituaalid olidki suures osas suunatud kõik karjaõnne kindlustamsiele, siis ohverdati sel' päeval karjahaldjaile. Levinud ohvriloomaks oli lammas ja ohvritoiduks lambamaks, -süda ja –keel.
Kadripäeval olid küll keelatud kõik sellised villaga seotud tööd nagu ketramine ja kudumine, aga lambaniitmine oli sel’ päeval väga olulisel kohal. Lisaks tavalisele tarbevillale, mis lambast saadi, oli kadripäeval lamba laubalt saadud villatupsul uskumuse kohaselt vägagi suur võim - selle villaga tehtud kompress pidi kindlasti pööritustõve vastu aitama.
Kadripäeval oli lisaks eelmainitud tubastele töödele keelatud ka jahipidamine ja muidu nuumloomade tapmine. Tegelikult arvati, et peale kadripäeva enam loomad juurde ei võta ja seepärast peaks kõik selleks ettenähtud loomad juba veristatud olema. Ka anti loomadele paremini süüa kui muidu, et karjahaldjaile meelejärgi olla.

Kadripäevaseks söögiks olid paljuski samad toidud mis mardipäeval – ikka ohvrilooma lihaga tangupuder ja karask, aga tehti ka kiislit ja kama. Rahvasuus on ka kadripäeva nimetatud üheks joomapühadest ja seepärast oli olulisel kohal kadriõlu.

Ilma järgi vaadati, et kui enne ja peale kadripäeva külmad ilmad on ja vetel kerge kirmetis juba terve päevaringi peal püsib, siis on oodata sooja ja vähese lumega talve. Kadripäevane ilm pidi üksiti ka küünlapäevast ilma näitama, et ühesugused. Kui aga kadripäevapaiku tormiseid ilmu on, siis usuti jõulud jälle sellevõrra vaiksemad ja ilusamad olema.
Kadripäevast arvati ka merevesi raskemaks ja tihedamaks minevat, sellepärast ei tohtinud enam jalaga kaldalt vette astuda – veeraskus pidi jalgadesse kinni jääma ja siis võis talvel igasuguseid haigusi tulla, mis liikumist segasid.

Loe lisaks

 

Eelmised artiklid:

28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)

30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam