See ja teised teadusuudised teadus.ee reedeses numbris
TAASTATI 650 000 AASTA TAGUNE KLIIMA
Euroopa teadlaste meeskond analüüsis tillukesi õhumullikesi, mis on säilinud Antarktise jääs miljoni aasta jooksul. Esimest korda suudeti tagasi vaadata kuni 650 000 aasta vanusele kliimale. Analüüsidest selgus, et praegu on atmosfääris enam süsihappegaasi kui mistahes ajahetkel viimase 650 000 aasta jooksul.
Ajakirjas Science novembri lõpus avaldatud artiklis visandasid Euroopa Antarktika jääpuurimise projekti teadlased Maa kliima kaugemale minevikku, kui siiani suudetud.
Praegu mõõdetakse atmosfääri süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside nagu metaani sisaldust otseselt. Viimase kahesaja aastaga on süsihappegaasi sisaldus suurenenud poolteist korda. Viimastel kümnenditel on aga Maa keskmine temperatuur suurenenud ühe kraadi võrra.
Skeptikud väidavad sageli, et temperatuuri tõus ei tule inimmõjust, vaid on tingitud Maa telje ja orbiidi loomulikest muutustest. Antarktika jääkilbis on aga lõksus õhumullid, mis pärinevad miljonite aastate tagusest ajast. Siiani oli jääd puuritud 440 000 aasta tagusesse aega. Nüüd on veel 220 000 aastat tagasi mindud. See tähendab, et puurauk, mis tehti Ida-Antarkise jääkilpi paigas, mida kutsutakse Dome C, pidi ulatuma kuni kolme kilomeetri sügavuseni. Tehnilistel põhjustel katkeb vahel tross, mis puurisüdamikku välja tirib, nii et tegelikkuses tuleb puurida õige mitu puurauku kõrvuti. “Iga aasta kohta on vaja saada kümme proovi, lisaks jää pidevalt voolab? kommenteerib Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Rein Vaikmäe Antarktika jääpuurimise raskusi. Tema sõnul on ka Eestis Miiduranna külmhoones tallel nii mõnedki Antarktikast saadud jääproovid.
Külmematel aegadel oli kasvuhoonegaase vähem, soojematel rohkem. Kuid millalgi, ka mitte kõige soojematel aegadel, ei ületanud nende hulk praeguses Maa atmosfääris olevat. Seega ei saa öelda, et kasvuhoonegaasid mingi loodusliku põhjuse tõttu nii kõrge kontsentratsiooni saavutavad. Praegune soe periood Holotseen algas 12 000 aasta eest ja kestab veel vähemalt 16 000 aastat. Sarnane periood oli maal 400 000 aasta eest. “Elame praegu unikaalses ajas, mil inimese tekitatud muudatused kipuvad looduslikke ületama, kuna looduslike Maa tiirlemis- ja pöörlemisparameetrite omavahelised muudatused on väikesed,? ütleb Vaikmäe.
teadus.ee
Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)
Joome tassi kartulit! (30.11.2005)
Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)
Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)
Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)
Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)
Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)
Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)
Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)
Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)
Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)
Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)
Eesti loodusnähtused maailma silme alla! (23.09.2005)
Stonehenge'i kivirahnude saladus avastatud (23.09.2005)
Eesti oma Antarktika saaga (21.09.2005)
Välgus sähvatavad võimsad kiirgused (01.09.2005)
Püüti kinni maa kummitused (13.08.2005)
iidsed karud juhatavad neandertallase jälile (07.08.2005)
Paberi võltsimist kaitseb paber ise (28.07.2005)
Niite võivad niita teod (22.07.2005)
Kaval bakter manipuleerib geneetikute lemmiklooma (14.07.2005)
Kosmoselaev sai komeedile pihta (04.07.2005)
Tsunami lühendas jaaniööd (28.06.2005)
Suvekool kõigile: kuidas vesi teadust õpetab. (22.06.2005)
Kuidas elupaik nahavärvi muudab (13.06.2005)
Kole komeet kollitab maad (03.06.2005)
Käsmu maavärin: Eesti seismojaamad töötavad siiski (13.05.2005)
Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (09.05.2005)
Maakera on ümmargune ja tema tuum tahke (29.04.2005)