•  

Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded (01.03.2006 15:49)

Autor: Tiit Tambi, Eesti Tuletõrjeliit, tuletorjeliit@hot.ee
Siseministri 4. mai määrus nr 7 “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded? aastast 1998 kehtestas ehitistes paiknevate kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded.
Mõisteid
Määruse punkt 2 määratleb kasutatud mõisted nagu kütteseade, küttekolle, korstnapühkija, suitsulõõr, suitsukorsten, viimalõõr  ja ühenduslõõr.
Kes puhastab?
Kütteseadmeid tohib põlemisjääkidest ja võõrkehadest üldjuhul puhastada isik, kellele Eesti Tuletõrjeliit on andnud korstnapühkija kutsetunnistuse (edaspidi korstnapühkija). Ühepereelamu, suvila või aiamaja kütteseadmeid lubatakse erandina puhastada ka kutsetunnistuseta isikul, seejuures tuleb järgida korstnapühkijate töös ettenähtud nõudeid ja suitsulõõrides ei tohi tahma põletada.
Kui tihti puhastada?
Määruses on toodud kütteseadmete puhastamise kohustuslik sagedus: aastaringselt kasutatavaid – kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid – üks kord aastas enne hooaja algust, gaasikütteseadmete suitsulõõre – üks kord aastas, suitsutamisahju – üks kord kvartalis ja tööstuslikku ahju ning katelt – korralise hoolduse, tõmbehäire ja küttesüsteemi remondi ajal. Arvestust puhastamise kohta peab pidama ehitise omanik või valdaja.
Mida nõuda korstnapühkijalt?
See osa on üsna pikk ja põhjalik, kuid vajalik. Mida klient võib nõuda, mida mitte, et võimalikud teineteisest möödarääkimised oleksid juba eos välistatud.
Mõned soovitused ja hoiatused
Enne kui korstnapühkija tööd alustab, on soovitav mööbel millegiga kinni katta, kas linade või ajalehtedega.
Midagi siiski lendub. Nüüd tuleks oodata, kuni see alla langeb. Pärast võib tavalise tolmuimejaga ära koristada.
Kui põrand või käed said tahmaseks, on mõttekam neid pesta külma veega. Sooja veega poorid laienevad ja tahm tungib sügavamale, mitte ei tule pestes maha.
Korstnapühkija peab pääsema katusele, kas spetsiaalse redeliga või katuseluugist. Katuseluugist korstnani peab olema tehtud käigutee, korstnal endal olgu kah redel või sissemüüritud ronimisrauad.
Liiga tuulise või vihmase ilmaga korstnapühkija tööd ei tee, liiga ohtlik.
Tihti helistatakse meile ja palutakse saata korstnapühkija. Paraku nad meile ei allu. Enamik neist on füüsilisest isikust ettevõtjad, seega vabad kasakad. Aga kuna meil nende kohta veidi teavet, siis jagame seda ka soovijatega. Vähemalt Tallinna ja selle ümbruse elanikud on oma murest lahti saanud.
Pikemalt saab määruse sisuga tuvuda Tuletõrjeliidu koduleheküljel www.tuletorjeliit.ee

Eelmised artiklid:

Tõmberegulaator – ökonoomsus, tuleohutus, keskkonnasõbralikkus (03.05.2005) Autor: Peep Õisma, OÜ Puit ja Soojussoepuit@hot.ee Loen siit Tuleohutuse rubriigist välja, et paljud probleemid kütmisel tekivad nõrgast või siis ülemäära tugevast tõmbest. Ometi on neid võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui paigaldada küttesüsteemi automaatne tõmberegulaator. See on ökonoomne, vähendab tulekahjuohtu ja on keskkonnasõbralik.

Korstnapühkija tulevik – nõgininast valgekraeks? (11.03.2005) Igal aastal toimub märkimisväärne arv tulekahjusid, mis on tingitud korrast ära küttesüsteemidest. Näiteks 2003/2004 I poolaastal toimus neid Eestis Päästeameti andmetel kokku 412/263. Neist oli kütteseadmete kasutamisel 179/92.

Korstnapühkijate kontakte (20.01.2005) Eesti Korstnapühkijate Koja liikmed, Eesti Tuletõrjeliidu liikmed või seal töötavad korstnapühkijad ning korstnapühkijad, kellel on Eesti Tuletõrjeliidu antud Korstnapühkija kutsetunnistus.

Kuidas puiduga kütta (26.10.2004) Korstnapühkijad väidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus kütta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi – kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile laostavalt.

Pilk naabri ahju – kes millega kütab? (07.10.2004) Eestlane on juba selline, et tunneb alati huvi, mõnikord isegi ülemäärast huvi naabrite tegemiste-toimetamiste vastu. Mõnikord võib selline uudishimu see aga kasulik olla.

Korstnapühkija tahmast (07.10.2004) Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam