•  

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006 13:05)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel

Märtsi lõpus anti välja matemaatikute ihaldatuim auhind. Norra valitsuse rahastatud preemia võitis sedapuhku Rootsi matemaatik, 78-aastane Lennart Carleson. Tunnustuse tõi tema tööd
Nelja aastakümne eest, 40-aastasena lahendas Carleson Fourier´ ridade mõistatuse, tõestades, et tõepoolest on keerulisi graafikuid võimalik üles ehitada ostsilleeruvate kõverate abil. 1991. aastal tõestas tol ajal kuuekümnendates eluaastates Carleson, et kaootilistes protsessides esinevad nn veidrad atraktorid. Mis on algtingimuste suhtes väga tundlikud trajektooride hulgad faasiruumis. Nendega on seotud enesesarnased ehk fraktaalsed struktuurid, aga ka näiteks ilma moodustumine. Carlesoni saavutused näitavad, et jutt, justkui saavutaksid matemaatikud kõik oma avastused nooruses, ei pea kaugeltki paika.
Abeli auhind loodi Norra valitsuse poolt matemaatilist analüüsi edendanud Norra matemaatiku Niels Henrik Abeli mälestuseks, kes suri tundmatuses 1829. aastal, olles vaid 26-aastane. Mõneti taheti selle auhinnaga korvata Alfred Nobeli tahtest tingitud tõrjuvat suhtumist matemaatikasse. Auhinna määrab Norra Teaduste Akadeemia ja selle annab kätte Norra kuningas.
Esimest korda määrati see 2003. aastal. Abeli auhind tunnustab matemaatiku elutööd ning nõnda siis ei ole piiratud 40 eluaastaga, nii nagu matemaatikute seas tunnustatud Fieldsi medal. Ka kaasneb auhinnaga 6 miljoni Norra krooni (12 mln EEK) suurune raha.
Allikas: New Scientist

Eelmised artiklid:

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)

Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)

Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)

Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)

Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)

Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)

Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)

Joome tassi kartulit! (30.11.2005)

Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)

Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)

Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)

Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)

Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)

Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)

Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)

Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)

Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)

Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)

Eesti loodusnähtused maailma silme alla! (23.09.2005)

Stonehenge'i kivirahnude saladus avastatud (23.09.2005)

Eesti oma Antarktika saaga (21.09.2005)

Välgus sähvatavad võimsad kiirgused (01.09.2005)

Püüti kinni maa kummitused (13.08.2005)

iidsed karud juhatavad neandertallase jälile (07.08.2005)

Paberi võltsimist kaitseb paber ise (28.07.2005)

Niite võivad niita teod (22.07.2005)

Kaval bakter manipuleerib geneetikute lemmiklooma (14.07.2005)

Millal me elame? (07.07.2005)

Kosmoselaev sai komeedile pihta (04.07.2005)

Tsunami lühendas jaaniööd (28.06.2005)

Suvekool kõigile: kuidas vesi teadust õpetab. (22.06.2005)

Kuidas elupaik nahavärvi muudab (13.06.2005)

Kole komeet kollitab maad (03.06.2005)

Käsmu maavärin: Eesti seismojaamad töötavad siiski (13.05.2005)

Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (09.05.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam