ILM.EE

teadus.ee uudised

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006 22:08)

Jonathan Balcombe
Pleasureable Kingdom
Animals and the Nature of Feeling Good
Macmillan, 2006
Kõvad kaaned, 274 lk, hind ca 17 inglise naela

Kes loeb ingliskeelset kirjandust, sellele saab soovitada uut raamatut loomade teadvusest.
Kui koer aknast välja vaatab, kas tunneb ta siis avanevast vaatest mõnu? Võibolla isegi tunneb, kui ta näeb näiteks teist koera või tuttavad inimest. Igatahes arvab nõnda loomade käitumise uurija Jonathan Balcombe. USA-s Vastutustundliku Meditsiini Komitee teadlasena töötav Balcombe tutvustas asja Edinburghis oma uhiuut raamatut “Pleasurable Kingdom�? (“Mõnus kuningriik�?). “Kummalisel kombel pole teadlastel ilmunud isegi mitte artikleid sellest, kas loomad mõnu tunnevad,�? imestas Balcombe. Selles suhtes ollakse ikka veel Descartes´i aegades, kes peaaegu 400 aasta eest kuulutas, et loomadel pole hinge ja seega ka mitte sellega kaasnevaid võimeid. Keegi pole isegi mõtelnud selle peale, miks loom peaks mõnu tundma.
Üks oluline mõnu allikas on mäng. Ratsionalist väidaks, et mäng on noorele loomale vajalik, kuna see arendab jõudu, osavust, teeb targemaks -- suurendades võimet keskkonnas hakkama saada. Kuid kui jälgida õhus lenneldes mängivaid linde või koeri või kasse, siis saab selgeks, et mäng on ka loomadele üks mõnus aja veetmise vorm.
Balcombe on veendunud, et mõnu on tekkinud loomadel kohastumisest. Pole ju kahtlust, et loomad tunnevad valu. Seda võetakse kui karistust. Ent on olemas ju ka auhind, milleks võiks olla mõnutunne. “Need on olemise kaks tasandit,�? kinnitab Balcombe. Tema mõtteid pole teadusele just lihtne seedida. Kasvõi seepärast, et need viivad omakorda mõttele, mis õigus on loomi teaduse tarbeks ahistada. Aga teisalt pole ka välja mõeldud alternatiivi. Iseasi, kas mitte loomi suisa mõttetute eksperimentide peale ei panda. Siiski on siin vähemasti Euroopa Liidus asjad paremuse suunas liikunud. Isegi nõnda, et mõned teadlased kurdavad: loomkatseteks on loa saamine vaevarikas. Enamgi veel -- osa teadlasi väidab, et loomadel on ka teadvus, mille olemasolu veel paarikümne aasta eest üldiselt eitati.
Üks loomateadvuse uurijaid on eesti soost närviteadlane Jaak Panksepp, kes peab loomadel teadvuse olemasolu loomulikuks. Vähemasti on loomadel teadvuse esimesi astmeid, mis on seotud algtunnetega nagu headus, halbus, aga ka võimega mõtelda kogemusest. Kuid mõtted mõtetest jäävad siiski veel inimesele. Nõnda on loomade kasutamise piirid teadusuuringutes siiski tuginenud vaid poolt argumentidele, mis viivad lõppkokkuvõttes väiteni, et teaduses loomadest ei pääse.
Balcombe toob näiteks hiirte ja rottide pidamise nn lemmikloomadena, kellelt on võetud võimalused ronida ja peituda. “Loomade õiguste eest olemine on ka inimese õiguste eest olemine,�? kinnitab ta. Sest loomad teavad üht selget reeglit: kohtled sina mind hästi, kohtlen ka mina sind hästi. Nii et Balcolmbe´i arvates tajuvad loomadki põhjuse ja tagajärje efekti. Teine asi on see, milline on nende teadvus, kuidas nad ennast tajuvad. Küllap ikkagi hoopis teisiti kui inimene. Kuid loomal on ikkagi närvisüsteem ja liikumisvõime. Nõnda mängivad ka kalad omavahel – kalameeste sagedastele vastuväidetele vaatamata. Ja tunnevad loomulikult ka valu ja piina. Kuid väikeste puhastajakalade ja suurte kalade rahulik koostöö näitab ometi, et kalade vahelised suhted on keerulisemad kui arvatakse. Inimesed suhtuvad kaladesse kui olenditesse, kel puuduvad intelligents ja tunded. “Küllap sellepärast, et meie lähim kontakt kalaga toimub kahvli vahendusel,�? arvab Balcombe.
Iseasi, kas loom tunneb süüd. Kuid lind lendab mitte ainult seepärast, et tal on vaja putukaid otsida, vaid ka seepärast, et see valmistab naudingut. Ja sööki otsib lind selleks, et seeläbi end elus hoida ja mõnu tunda. Mitte nii nagu Euroopa jahimees, kes tapab sellesama linnu vaid mõnu pärast. “Loomad võivad kogeda paljugi sellist, mida meie kogeda ei suuda,�? ütleb Balcombe, “selleks ei ole ilmtingimata vaja inimese laadset teadvuse taset. Emotsioonid olid ikka enne, kui teadvus saabus.�?
Tiit Kändler