•  

Eesti valikud kliimamuutuse taustal - küüniline või julge tee? (11.05.2006 12:05)

Planeedi palavik 
 
 
Eesti valikud kliimamuutuse taustal - küüniline või julge tee?


Eesti riigi tegemisi ja siinset meediat jälgides ei saa hästi aru, kas maakera kliimaga on siis midagi lahti või mitte. Ja kui ongi, siis mis seda põhjustab. Kohati tundub, et Eesti asub vaimselt teisel või koguni kolmandal planeedil, kus puudub igasugune informatsiooniline side emamaaga, samal ajal tarbides kummalisel kombel sealt saadetud hüvesid.

Ingliskeelses ajakirjanduses (Guardian, Time, BBC, National Geographic – need on mõned väljaanded, mida ise olen jälginud) on kliimamuutus ja selle vähemalt osaline põhjustamine inimtegevuse poolt saanud faktiks. Tegu pole pimeda usu või huvigruppide mõjuga, vaid kasvava konsensusega, mis toetub üha enam reaalsetele mõõtmistulemustele ja teaduse tippajakirjades (Science, Nature jt) publitseeritud kliimamuutust käsitlevatele teadustöödele.

Mõned näited. 2005. aasta oli kõige soojem Maa temperatuurimõõtmiste ajaloos. Metaani ja süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on 650 000 (!) aasta kõrgeimal tasemel. Orkaanide intensiivsus on suurenenud osaliselt tänu kliima soojenemisele. Loetelu on pikk ning valik teadusartiklite lühikokkuvõtteid on toodud käesoleva artikli lõpus. James Lovelock - Gaia teooria rajaja ja planeedi füsioloog - arvab, et oleme süsinikdioksiidi kontsentratsiooni kriitilise piiri juba ületanud või seda ületamas, misjärel läheb planeet üle uude, kuni 8 kraadi kuumemasse tasakaaluolekusse.

Kliimamuutus on seotud
fossiilkütuste põletamisega

1988. aastal kokku kutsutud Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertrühm (IPCC - Intergovernmental Panel on Climate Change) on kõige autoriteetsem ja laiapõhjalisem rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kogu. IPCC 2001. aasta aruande kohaselt on Maa temperatuuri muutus viimase 1000 aasta jooksul ja atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsiooni muutus sama aja jooksul väga sarnased ning suure tõenäosusega omavahel seotud (vt jooniseid). CO2 kontsentratsiooni tõus on aga otseselt seotud fossiilkütuste (nafta, süsi, põlevkivi, maagaas jt) põletamise suurenemisega inimkonna poolt.

Olgu see siis selgelt välja öeldud – tänaste teadmiste põhjal kliima muutub ja sellele aitab kaasa inimtegevus, eelkõige fossiilkütuste põletamine. Kliima muutub üha kiiremini ja aeg tiksub - kui tahame globaalselt tegutseda ja kliimamuutust kasvõi leevendada, siis peame tegutsema täna.

Eelneva taustal on arusaamatu või lausa küüniline Eesti riigi de facto valitud strateegia – põletame põlevkivi ja ajame sellest õli nii palju kui võimalik, sest see on meile (täpsemalt küll Eesti Energiale ja põlevkiviõli tootvate firmade omanikele) hetkel rahaliselt kasulik. Planeet vaadaku ise, kuidas omadega hakkama saab. Lisaks täiesti äraspidine reaalsus, et tegelikkuses CO2 emissiooni suurendades müüme veel emissioonikvoote ja teenime selle pealt raha, kuna 1990. aastal paiskas tollane ENSV veelgi rohkem süsinikdioksiidi õhku.

Maakera on palavikus

Tehnoloogiad üleminekuks oluliselt vähem CO2 tekitavale energiatootmisele on osaliselt olemas, osaliselt alles arendatavad. Nendeks on tuule, päikese ja biomassi senisest efektiivsem kasutamine energiatootmiseks, aga kliimamuutuse kontekstis ei saa päriselt välistada ka tuumaenergeetikat nii tavapärase tuumade lõhustamise kui alles katsetatava tuumasünteesi näol. Kõlab küll ketserlikuna, aga kui küsimus on aja võitmises, siis peaksime kaaluma kõiki võimalusi. Muidugi - energiasääst meie kodudes ja tööstuses aitaks kokku hoida mitme põlevkivikatla või tuumareaktori jagu elektrivõimsust.

Eestis on meil valida, kas laseme enda teadvusse planeediga toimuva ning saame aru, kuidas me kollektiivselt (käesoleva loo autor loomulikult kaasa arvatud) aitame kaasa kliima soojenemisele või ei julge sellele mõelda ning leiame argumente probleemi mõtteist peletamiseks; nagu tolmu vaibaserva alla pühkides. Kui me valime julgema tee, siis peame võtma ka julgemad eesmärgid - näiteks muuta Eesti elektritootmine 20 aasta jooksul fossiilkütustevabaks. Selline eesmärk suudab mobiliseerida kollektiivse intelligentsi, leidlikkuse, insenerimõtte ja palju muid häid omadusi, mis igapäevaselt nokitsedes varju kipuvad jääma. Kindlasti leiab selline eesmärgipüstitus palju kõlapinda kogu maailmas ning südamest tulevat abi ja kaasamõtlemist eesmärgi saavutamiseks.

Me elame ühel toredal planeedil nimega Maa ja senini on Maa hoolitsenud selle eest, et nii meil kui kõigil teistel elusolenditel oleks mõnus olla. Praegu on ta aga palavikus, mis võib veelgi süveneda. Nii nagu iga haiguse korral - mida varem see diagnoositakse ning ravi alustatakse, seda parem.

Meie Maakera puhul on diagnoos pandud - kliima soojeneb ning seda põhjustab ja/või võimendab suurtes kogustes süsinikdioksiidi õhkupaiskamine inimkonna poolt. Alustagem raviga. Ka Eestis.


Ülevaade 2005. aastal ilmunud kliimamuutust puudutavatest olulisematest teadusartiklitest

Füüsiline kliima

1.
(vt allikaviiteid). Aasta 2005 oli kõige soojem aasta temperatuuride mõõtmise ajaloos. Maakera aasta keskmine temperatuur oli 0,6° C kõrgem kui aastate 1951-1980 keskmine ja 0,8 C° kõrgem kui eelmise sajandi keskmine.

2.
Maakera absorbeerib rohkem energiat kui emiteerib. See viitab aga inertsile maakera soojenemises. Kui energia absorbatsioon ja emiteerimine tasakaalustuvad, kiireneb ilmselt globaalne soojenemine veelgi ning isegi kui atmosfääri gaasiline koosseis rohkem ei muutu, soojeneb Maakera tõenäoselt veel 0,6° C võrra.

3.
Süsihappegaasi (CO2 ) kontsentratsiooni 550 ppm (parts per million - miljondikosa) juures on risk ületada 2 C° globaalse soojenemise piir 68-99%. 400 ppm CO2 juures on risk 20%. Praegune CO2 kontsentratsiooni tase on 380 ppm ning aastane kasv on ca 2 ppm. Seega oleks vaja võimalikult kiiresti CO2 kontsentratsiooni suurenemine peatada.

4.
Ookeanide soojenemine on osaliselt põhjustatud inimtegevusest ja tegu ei ole ainuüksi loodusliku fluktuatsiooniga.

5.
Isegi kui me täna lõpetame kasvuhoonegaaside emiteerimise ja kliimaprotsesside võimendamise, põhjustab ookeanide soojusinerts merepinna tõusu (ca 25 cm sajandis aastani 2400) ja kliima soojenemist (2-6 C° aastaks 2040) veel pika aja jooksul.

6.
Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, aga seos kliimamuutusega pole tõestatud. Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise.

7.
Ida-Antarktikast puuritud jääproovide analüüsimisel selgus, et metaani ja süsihappegaasi (CO2 ) kontsentratsioon atmosfääris on viimase 650000 aasta kõrgeimal tasemel.

Hüdroloogiline tsükkel
8.
Kaks uuringut näitavad, et orkaanide intensiivsus on tõusnud ning selle põhjuseks on muuhulgas ka kliimamuutus. Üheks orkaanide tugevuse tõusu otseseks põhjuseks on kõrgem merevee temperatuur, mis toimib orkaani kütusena. Merevee temperatuuri tõus on jällegi omistatav osaliselt inimtegevusest põhjustatud kliima soojenemisele.

9.
NASA teadlased on pikaajaliselt jälginud Arktika jääkatet, mis viimastel aastatel on kiiresti vähenenud. Juunis 2005 oli jääd 6 % vähem kui keskmiselt, mis on suurim aastane vähenemine. Arktika jääkate väheneb kiiremini kui eelnevalt ennustatud.

10.
Mitme aastakümne vältel mõõdetud 244 Antarktika liustikust on kiirenevas tempos sulamas 87%.

11.
Alaskal läbiviidud uuringud näitasid, et lumevaba periood pikeneb ning maapinnas neelduv soojus võimendab positiivse tagasisidena (vähem lund, rohkem soojust neelavat maapinda, soojem õhk, vähem lund jne) kohalikku kliimasoojenemist kaks kuni seitse korda.

12.
Kuna lumi sulab kliima soojenemise tõttu kevadel varem ja liustikud taanduvad, siis on eriti ohustatud piirkonnad (nt USA lääneosa, Reini org, Hindukuš, Andid jne), mis sõltuvad suvel lumesulamise ja liustike veest.

Allikaviited

1.
NASA Goddard Institute for Space Studies Surface Temperature Analysis. data.giss.nasa.gov/gistemp/
2.
Hansen, James et al. «Earth’s Energy Imbalance: Confirmation and Implications.» Science 308(5727): 1431-1435 (3 June 2005). Science Express; 28.04.2005, www.sciencemag.org.
3.
Meinshausen, Malte. «On the Risk of Overshooting 2°C.» Proceedings from International Symposium on Stabilisation of Greenhouse Gas Concentrations -- Avoiding Dangerous Climate Change, Exeter, 1.-3. veebruar 2005, www.stabilisation2005.com/programme.html.
4.
Barnett, Tim et al. «Penetration of Human-Induced Warming into the World’s Oceans.» Science. 309(5732): 284-287 (08.07.2005). Science Express, 02.06.2005, www.sciencemag.org.
5.
Wigley, T. M. L. «The Climate Change Commitment.» Science 307(5716): 1766-1769. 18.03.2005, www.sciencemag.org.Meehl, Gerald A. et al. «How Much More Global Warming and Sea Level Rise?» Science 307(5716): 1769-1772. 18.03.2005, www.sciencemag.org.
6.
Bryden, Harry L. et al. «Slowing of the Atlantic meridional overturning circulation at 25° N.» Nature 438: 655-657. 01.12.2005, www.nature.com.
7.
Spahni, Renato et al. «Atmospheric Methane and Nitrous Oxide of the Late Pleistocene from Antarctic Ice Cores.» Science 310(5752): 1317-1321. 25.11.2005, www.sciencemag.org.Siegenthaler, Urs et al. «Stable Carbon Cycle-Climate Relationship During the Late Pleistocene.» Science 310(5752): 1313-1317. 25.11.2005, www.sciencemag.org.
8.
Emanuel, Kerry. «Increasing Destructiveness of Tropical Cyclones Over the Past 30 Years. » Nature 436: 686-688. 4 August 2005 at www.nature.com Webster, P. J. et al. «Changes in Tropical Cyclone Number, Duration, and Intensity in a Warming Environment. » Science 309(5742): 1844-1846. 16 September 2005 at www.sciencemag.org
9.
NASA Earth Observatory. «Record Low for June Arctic Sea Ice.» June 2005 at earthobservatory.nasa.gov/Newsroom/NewImages/images.php3?img_id=16978
10.
Cook, A.J. et al. «Retreating Glacier Fronts on the Antarctic Peninsula Over the Past Half-Century. » Science 308(5721): 541-544. 22.04.2005, www.sciencemag.org.
11.
Chapin III, F.S. et al. «Role of Land Surface Changes in Arctic Summer Warming. » Science 310(5748): 657-660 (28 October 2005). Science Express, 22.09.2005, www.sciencemag.org.
12.
Barnett, T. P. et al. «Potential Impacts of a Warming Climate on Water Availability in Snow-Dominated Regions .» Nature 438: 303-309. 17.11.2005, www.nature.com.
Teadustulemuste koondamisel on kasutatud Maailma Ressursiinstituudi (WRI - World Resources Institute) töötajate Kelly Levin’i ja Jonathan Pershing’i koostatud ülevaadet Climate science 2005: Major new discoveries, 2006, ISBN: 1-56973-608-1, mis on saadaval ka internetis aadressil: http://climate.wri.org/climatescience-pub-4175.html.

 

Toomas Trapido, Roheline Värav

Eelmised artiklid:

WWF: jää sulades võib kogu Eesti rannik saastuda (22.03.2006)

Tai - reisikirjad roheliselt maalt (20.03.2006)

Jaapani kliimamuutus seostati globaalse soojenemisega (14.03.2006)

Tai – reisikirjad roheliselt maalt II (13.03.2006)

Päikesepeeglid ja päevavarjud peataksid kliimamuutuse (06.03.2006)

WWF: Kliimamuutus toidab torme (03.03.2006)

Lumememmed võitlesid kliimamuutuse vastu (02.03.2006)

Tai – reisikirjad roheliselt maalt I (01.03.2006)

Taas leidis tõendamist ebatavaliselt ulatuslik soojenemine (13.02.2006)

Looderanniku päästetöödel tänaseks vabatahtlikke piisavalt, kuid vajatakse tööriistu ja kütust (01.02.2006)

Lendorav – Eesti haavikute ohustatud elanik (30.01.2006)

Omaaegne kliimasoojenemine muutis ookeanide veeringet (06.01.2006)

2005. aasta kliima oli üle kogu maailma väga soe (06.01.2006)

2005 on põhjapoolkeral läbi aegade kõige soojem aasta (16.12.2005)

Kliimaläbirääkimised kestavad (09.12.2005)

Kanada rõhutab USA osa kliimamuutuste peatamisel (08.12.2005)

Montrealis algab kliimakonverents (28.11.2005)

Teadlaste sõnul läheb kliimamuutus kalliks maksma (03.11.2005)

Ilm on hukas. Mida teha? küsib kliimanäitus (03.11.2005)

Kliimamuutus teeb Vahemere kandis elu kibedaks (28.10.2005)

Lõunapooluse kohal laiutab hiiglaslik osooniauk (25.10.2005)

Aasia-Vaikse ookeani kliimalepet esialgu ei sõlmita (18.10.2005)

Kliimamuutus vallandab väljasuremislaine (06.10.2005)

Kliimamuutus toob ka kärbsenuhtluse (04.10.2005)

Kliimamuutus paiskab näljahätta seniarvatust rohkem inimesi (23.09.2005)

Briti asepeaminister seostab kliimasoojenemise Katrinaga (14.09.2005)

Kliimamuutus võib Lõuna-Euroopa põllumajandusele lõpu teha (14.09.2005)

Euroopat hoiatatakse tulevikus sagenevate metsatulekahjude eest (12.09.2005)

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005)

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam