•  

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006 07:30)

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine

Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased šimpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli šimpansi liinist lahknenud.
Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist šimpansiga järglasi saada. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, šimpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja šimpans lahknesid mitte hiljem kui 6,4 miljoni aasta eest ja tõenäoliselt vähem kui 5,4 miljoni aasta eest.
Kuid mõned genoomi osad näitasid, justkui oleks lahknemine toimunud 4 miljonit aastat varem. Kui me ka lahknesime 6,3 miljonit aastat tagasi, on see siiski hiljem kui mõned inimesele omaseid tunnuseid näitavad fossiilid osutavad.
Ka leidis Reichi rühm, et X-kromosoom lahknes teistest kromosoomidest hiljem. Üks viis seda seletada on, et miskipärast mõjus looduslik valik ebaharilikult tugevalt just X-kromosoomile.
Loomadelt on teada, et geenid, mis teevad hübriide vanematest vähem viljakaks, asuvad just X-kromosoomil. Parimal viisil saab mõistatust seletada, et veel ammu enne viimast lahknemist toimus veel üks lahknemine, kuid see hääbus justkui evolutsiooni tagasikäiguga.
Looduslik valik eelistanuks neid hübriide, kelle X-kromosoomides oli vähim hulk madalat viljakust põhjustavaid geene.
Siiski pole varane lahknemine veel tõestatud fakt, vaid pelk hüpotees. Kuid midagi selles on – vähemasti näitab see, et inimese ja šimpansi lahknemine polnud mingi äkiline hüpe, vaid pikk ja kestev protsess.

Šimpansi uurimise ajalugu.
1961. aastal saatsid ameeriklased kosmosesse šimpans Hami, kes katsetas kuus minutit kaaluta olekut ja liigutas vilkuvate tulede peale kange.
Et šimpansid on meie lähisugulased, selle ideega tulid 1967. aastal välja ajakirjas Science Vincent Sarich ja Allan Wilson. Nad olid uurinud verevalke ning nägid, et inimese valkude vastased antikehad reageerivad kõige paremini šimpansi ja gorilla valkudele.
1984. aastal näidati, et inimese ja šimpansi DNA ahelad paarduvad kergesti. Charles Sibley ja Jon Ahlquist järeldasid oma katsetest, et kahe liigi genoomide sarnasus on 98,4 protsenti.
Šimpansi genoom avaldati esmakordselt ajakirja Nature möödunud aasta 1. septembri numbris.
New Scientist/teadus.ee

Seda ja teisi uudiseid loe www.teadus.ee

Eelmised artiklid:

teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)

teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)

teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)

Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)

Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)

Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)

Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)

Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)

Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)

Joome tassi kartulit! (30.11.2005)

Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)

Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)

Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)

Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)

Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)

Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)

Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)

Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)

Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)

Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)

Eesti loodusnähtused maailma silme alla! (23.09.2005)

Stonehenge'i kivirahnude saladus avastatud (23.09.2005)

Eesti oma Antarktika saaga (21.09.2005)

Välgus sähvatavad võimsad kiirgused (01.09.2005)

Püüti kinni maa kummitused (13.08.2005)

iidsed karud juhatavad neandertallase jälile (07.08.2005)

Paberi võltsimist kaitseb paber ise (28.07.2005)

Niite võivad niita teod (22.07.2005)

Kaval bakter manipuleerib geneetikute lemmiklooma (14.07.2005)

Millal me elame? (07.07.2005)

Kosmoselaev sai komeedile pihta (04.07.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam