teadus.ee: HIIRED TUNNEVAD KAASA
Hiir, kes näeb puurikaaslast valu käes väänlemas, väänleb enam ka ise. Montreali ülikooli teadlane Jeffrey Mogil ja ta kaastöötajad andsid hiirele ja/või tema kaaslasele äädikhapet. Kui kaks hiirt olid võõrad, käitusid nad, nagu oleksid olnud üksi. Kuid kui nad olid elanud koos mõne nädala, ja mõlemad said annuse hapet, näitasid nad välja enam valu kui üksinduses. Kui hiired üksteist ei näinud, efekt kadus.
Siiani on empaatiavõimet seostatud vaid primaatidega. “Muidugi ei tähenda, et hiired teadlikult teineteise vastu kahju tundsid, nad vaid reageerisid üksteise valule,? kommenteerib ajakirja Nature uudis.
Loomade kaastunde võime kohta on teadlastel siiani üsna vähe öelda. Või veel -- kui selgub, et hiir tunneb rõõmu ja tal on kaastunne kaaslase piinade vastu, kuidas siis seletada, et talle süstitakse valutegevat ainet. Nii nagu toodud näites tehti. Iseloomulik on ka ajakirja Nature lause, mis tähendab uudisnupule sisuliselt hinnangu andmist. Tegelikult ei tea me, kas hiired äkki mitte siiski teadlikult kahju ei tunne. Ja kurbust. Valu tunnevad nad ju niikuinii. Ka kalad tunnevad valu -- ehkki kalamehed ei taha sellest kuuldagi. Ning kits, kelle kõrvalt kaaslane maha lastakse, ei pruugi ka just kõige õnnelikum olla. Kui nii, siis lükkab see ümber jahimeeste väite, et nende harrastus on tegelikult metsale õnn ja õnnistus.
Hulgaliselt näiteid loomade emotsioonide kohta toob oma hiljuti ilmunud raamatus “Pleasurable Kingdom? (“Mõnus kuningriik?) loomakäitumise uurija Jonathan Balcombe. Nii et kui nüüd ennustama asuda, siis tundub küll, et loomade tundemaailma asutakse üha enam uurima, ja küllap sealt mailt ka edaspidi uudiseid saabub.
Vt selle kohta EPL artikkel 21. aprillist k.a http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=318587
Tiit Kändler/teadus.ee
Seda ja teisi uudislugusid lugege teadus.ee värskest numbrist www.teadus.ee
teadus.ee: miks me koputame soolatoosi (06.07.2006)
teadus.ee: Otsitakse antimaailma (29.06.2006)
teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006)
teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)
teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)
teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)
teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)
teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)
Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)
teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)
teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)
teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)
teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)
teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)
teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)
teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)
Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)
Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)
Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)
Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)
Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)
Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)
Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)
Joome tassi kartulit! (30.11.2005)
Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)
Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)
Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)
Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)
Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)
Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)
Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)
Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)
Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)
Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)
Eesti loodusnähtused maailma silme alla! (23.09.2005)
Stonehenge'i kivirahnude saladus avastatud (23.09.2005)
Eesti oma Antarktika saaga (21.09.2005)
Välgus sähvatavad võimsad kiirgused (01.09.2005)
Püüti kinni maa kummitused (13.08.2005)
iidsed karud juhatavad neandertallase jälile (07.08.2005)
