Samal ajal kui kalad on ohus võivad putukad kliima soojenemisest hoopis kasu saada. Washingtoni Ülikooli uurimuse järgi paljud putukaliigid mitte ainult ei kohane soojema maailmaga, vaid võivad hakata ka kiiremini sigima.
See omakorda tähendab, et kasvada võib nii ‘heade’ kui ka ‘halbade’ putukate populatsioon. Sellel võib olla tagajärgi põllumajanduses ja inimeste tervises, sest putukad on paljude haiguste levitajateks, ütles uurimuse juhtivautor, doktorant Melanie Frazier. Soojema kliimaga kohanenud liigid suurema tõenäosusega ka arenevad kiiremini ja on aplamad sööjad.
See on kooskõlas uurimustega, mis on teinud kindlaks, et putukate poolt levitatavad haiguseid tekitavad mikroobid ja parasiidid on virulentsemad ning sigivad ja arenevad soojas kliimas kiiremini. Paljud bioloogid ütlevad, et kliimamuutuseid saab osaliselt süüdistada metsade nakatumises putukatega Arizonast Alaskani, mis muudab need piirkonnad tuleohtlikemaks. Uuringud näitavad geneetilis muuruseid Põhja- ja Lõuna Ameerika ning Euroopa puuviljakärbestel viimase 25 aasta jooksul, mis on seotud kõrgemate temperatuuridega.
Washingtoni Ülikooli teadlased analüüsisid 65 lehetäi, kärbse, herilase ja teise putukaliigi ajalugu 65 aasta jooksul. Nad leidsid, et liigid, mis on kõige paremini soojemate tingimustega kohanenud on ka viljakamad kui jahedamaid tingimusi vajavad liigid ja seda mitte just väikesel määral. Kui temperatuur tõuseb 3 celsiuse skaala kraadi võrra, siis võib see tähendada, et on lehetäisid, kes saavad kahe kuu jooksul 300 000 järglast ning neid, kellel on samal perioodil 1 miljon järeltulijat.
Samas ei ole temperatuuri tõus soodus kõigile putukatele. Teadlased töötavad praegu selle kallal, et leida millised liigid on ‘võitjad’ ja millised ‘
kaotajad’.
Ajalehe The Seattle Times uudist refereeris Tiia Ariko
Roheline Värav
Pool maailma hakkab kliimamuutuse tõttu põuda kannatama (12.10.2006)
Tolm mõjutab orkaanide aktiivsust (12.10.2006)
Olge valmis sagenevateks ilmaprobleemideks (10.10.2006)
Arktikasse voolab sooja vett (02.10.2006)
Maa peal on viimase 12 000 aasta soojem aeg (02.10.2006)
Kliimaraport lükati kalevi alla (27.09.2006)
Inimesed põhjustavad tugevamaid torme (12.09.2006)
Kliima soojenemist on näha kärbeste geenidest (05.09.2006)
Teadlased tõestasid kliimamuutuse mõju aastaaegadele (22.08.2006)
Kliimamuutus suurendab ka teisi keskkonnariske (14.08.2006)
Kliimariske on võimalik vähendada (24.07.2006)
Läänemeres seikleb vaal (06.07.2006)
Osooniaugu kadumiseks läheb 20 aastat arvatust kauem (04.07.2006)
Hiinlased näevad rohkem sinist taevast (30.06.2006)
Lapimaal ilmneb kliimamuutus ilma vahelduslikkuses (15.06.2006)
Teadlased uurisid vee jäätumist ja soola eraldumist (25.05.2006)
Rootsis arutati Läänemere soojenemist (24.05.2006)
Remo Savisaare fotoblog maailma parim loomapiltide kategoorias (24.05.2006)
Eesti valikud kliimamuutuse taustal - küüniline või julge tee? (11.05.2006)
WWF: jää sulades võib kogu Eesti rannik saastuda (22.03.2006)
Tai - reisikirjad roheliselt maalt (20.03.2006)
Jaapani kliimamuutus seostati globaalse soojenemisega (14.03.2006)
Tai – reisikirjad roheliselt maalt II (13.03.2006)
Päikesepeeglid ja päevavarjud peataksid kliimamuutuse (06.03.2006)
WWF: Kliimamuutus toidab torme (03.03.2006)
Lumememmed võitlesid kliimamuutuse vastu (02.03.2006)
Tai – reisikirjad roheliselt maalt I (01.03.2006)
Taas leidis tõendamist ebatavaliselt ulatuslik soojenemine (13.02.2006)
Lendorav – Eesti haavikute ohustatud elanik (30.01.2006)
Omaaegne kliimasoojenemine muutis ookeanide veeringet (06.01.2006)
2005. aasta kliima oli üle kogu maailma väga soe (06.01.2006)
2005 on põhjapoolkeral läbi aegade kõige soojem aasta (16.12.2005)
Kliimaläbirääkimised kestavad (09.12.2005)
Kanada rõhutab USA osa kliimamuutuste peatamisel (08.12.2005)
Montrealis algab kliimakonverents (28.11.2005)
Teadlaste sõnul läheb kliimamuutus kalliks maksma (03.11.2005)
Ilm on hukas. Mida teha? küsib kliimanäitus (03.11.2005)
Kliimamuutus teeb Vahemere kandis elu kibedaks (28.10.2005)
