teadus.ee: teadus jahib toiduvõltsijaid
Doping spordis on naljanumber selle kõrval, mis toimub toiduainetööstuses. Õigemini toiduaineid võltsivas tööstuses. Ühendkuningriikide toidu- ja standarditeagentuur tegi kindlaks, et näiteks 54 protsenti kottidest, mis kaupluses kandsid basmati riisi silti, sisaldasid enam või rohkem mõnda odavamat riisisorti. Basmati riisi kasvatatakse vaid Gangese tasandikel ja Põhja-Indias ning Ida-Pakistanis. Täpselt samamoodi ei saa olla kindel, kas nn orgaaniline porgand pole mitte tavaline porgand. 2 protsenti Ühendkuningriikide baarides müüdavast kallist džinnist ja vodkast on segatud odavamaga. Mõned kauplustes müüdavad kanad sisaldavad 55 protsenti vett, mis on seotud veise ja sea valkude abil.
Euroopa tervisekaitseametid jooksevad toidu võltsijatega võidu nagu dopingukütid dopingufirmadega spordis. On kasutusele võetud geneetilised meetodid, isotoopkoostise mõõtmised ja mis iganes täppisanalüüsid, määramaks, kas Kreeka külmpressitud oliivõli on ikka kasvatatud Kreekas. Kuid mahetoodete jaoks häid testimeetodeid pole, sest näiteks Ühendkuningriikides on lubatud maheloomadele kord aastas anda antibiootikume ja kunstväetiseid orgaanilistest väetistest toidus eristada pole võimalik.
Küll aga on geneetilist testimist kasutatud Eesti pättide tabamiseks. Nimelt enne EL-i astumist tegutses kuldne võiring Saksamaa ja Eesti vahel. Saksast sõitis võikoorem Eestisse, saades eksporttoetust. Ja siis pakiti või Eesti paberisse ning saadeti oma või pähe koorem Saksasse, saades sealt peatselt EL-iga ühinevate riikide eksporttoetust. Lähemal uurimisel selgus, et suuresti on tegu ikka ühe ja sama võiga, mis muudkui sõitis külmautodes Saksamaa ja Eesti vahel. Kontrollid mõõtsid vesiniku ja hapniku isotoopset koosseisu võis ja jõudsid järeldusele, et see on tehtud hoopis Iirimaal. Sellest toredast nipist kirjutas 11. novembri New Scientist.
Nii et. Kui lähete poodi ja otsustate kallima ning väidetavasti tervislikuma toidu kasuks, pole veel kindel, et saate selle, mida loodate. Puhas mahe õunamahl võib vabalt osutuda koosnevaks kiirkasvatatud Kuuba suhkruroo nestest. Ja Parma sink võib olla sirgunud hoopis Poola lehma küljes. Et aga ehedat võltsist eristada, läheb vaja nii palju raha, et parem siis juba süüa kulda.
Tiit Kändler/teadus.ee
Seda ja teisi uudiseid vt www.teadus.ee või telli arvutisse.
teadus.ee: sülg on valuvaigistaja (24.11.2006)
teadus.ee: Inimese teket juhtis rämps-DNA (16.11.2006)
teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006)
teadus.ee: miks mehed on maiasmokad (06.10.2006)
teadus.ee: lihtne katse võib tuua selgust (21.09.2006)
teadus.ee: jaapanlased orjastasid bakterid (07.09.2006)
teadus.ee: Eesti teadus esirinnas (17.08.2006)
teadus.ee: kirjatuvi tundlik nina (10.08.2006)
teadus.ee: Vaaraod sünnitas põud (04.08.2006)
teadus.ee: USA presidentide intelligentsirida (21.07.2006)
teadus.ee: HIIRED TUNNEVAD KAASA (14.07.2006)
teadus.ee: miks me koputame soolatoosi (06.07.2006)
teadus.ee: Otsitakse antimaailma (29.06.2006)
teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006)
teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)
teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)
teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)
teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)
teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)
Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)
teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)
teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)
teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)
teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)
teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)
teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)
teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)
Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)
Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)
Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)
Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)
Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)
Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)
Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)
Joome tassi kartulit! (30.11.2005)
Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)
Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)
Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)
Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)
Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)
