•  

Eesti Lipp Ümber Eesti – teine ja kolmas päev (20.06.2007 15:55)

Kõigepealt sellest, et Saaremaale me eile siiski ei jõudnud. Mitte sellepärast, et meie liikumiskiirus poleks seda võimaldnud, vaid lihtsalt otsustasime, et Hiiumaad tasub rahulikult vaadata.

Heltermaa sadama juurest keerasime paremale ja liikusime mööda rannikuäärseid teid Vohilaiu suunas. Vohilaid on on üks väike saareke Hiiumaa põhjaranniku lähedal, kuhu saab madala veega kõrgema kummikuga minna. Kõvemad Hiiumaa mehed käivad Vohilaiul ka autodega läbi mere, mille tunnistuseks olid üsna värsked autorööpad.

Järgmine punkt oli Lehtma sadam, kuhu meie käsutuses olevate kaartide järgi peaks minema ka rannikulähedane metsatee. Tõsi, seal kunagi ilmselt oligi olnud tee, mis tänaseks oli pigem muutunud mudaseks metsasihiks. Toimusid selle reisi esimesed vintsimised.

Seejärel tutvusime Nõukogude armee poolt 1939. aasta baaside lepingu sõlmimise tulemusena rajatud Lõimastu (Tahkuna) komandopunktiga, mille juurde kuulus ka suutükitorn 180 mm kauglaske suurtükkidega laskeulatusega kuni 45 km. Selle rajatise kohta on ainuke sobiv omadussõna „uskumatu“. Kümneid tuhndeid tonne betooni ja rauda on pandud maa sisse ja maa peale. Etteruttavalt võib öelda, et samasugune komandopunkt on loodud samal ajal ka Sõrve poolsaarele Saaremaal, mida tuntakse selle ülema ukrainlasest ohvitser Stebeli nime järgi Stebeli komandopunkti nime all.

Seejärel läbisime järgmised punktid – Tahkuna tipp, Kõrgessaare ninaots, Ristna neem (kus oli taas võimalus tutvud nõukogude militaararhitektide saavutustega), Jõesuu vanajõe org ja Haldi nina. Teise päeva lõpetasime Sõru sadama lähistel, et järgmisel hommikul ületada Soela väin.

Kolmas päev – Saaremaa ja Muhu

Kõigepelt peaks mainima, et Saaremaa on oluliselt suurem, kui enamus mandrimehi ette kujutab. Seetõttu peatume vaid mõnel eredamal hetkel ja anname jutu lõpus punktide loetelu, mis sai ekspeditsiooni nimel läbitud.

Triigi sadamast algas teekond mööda Saaremaa lääne- ja lõunaranniku kõige äärmisi teid. Tuleb tunnistda, et on ikka ilus koht küll see Saaremaa.

Jõudes kuulsale Panga pangale, avastasime et eurorahade abil on viimase aasta jooksul toimunud üllatavaid muudatusi. Panga pank on nüüd klassikaline turismiobjekt, kus igavlevad Läti kooliekskursandid ostvad meeneletist kujukesi ja muude Euroopa riikide kodanikud tarvitavad Tallinna kesklinna ööklubide hinnaklassis koduõlut.

Vaatasime üle ka Saaremaa süvasadama, kus peale paari soomlasest (!) ehitaja ei näinud mingit elutegevust. Ei olnud just kõige kiirem päev sadam ajaloos. Loodetavasti oli ikka  investeering.

Lõunatasime Lümanda Söögimajas, mida peab perenaine Juta Pae, kes muuseas omab tiitlit 1998. Aasta Naine (midaiganes see ka tähendab). Söögimaja kiituseks peab ütlema, et see on koht, kus saab väga hästi ja koduselt süüa ja kus perenaine jõuab hoolitseda kõikide klientide eest. Soovitame kõigile, kes sinnakanti satuvad ja oma vööümbermõõdu pärast üleliia ei muretse.

Saaremaale sattudes tasub igal juhul käia ka Sõrve sääres. Nagu juba eespool mainitud, on seal imposantseid militaarrajatisi ning samuti võib tutvuda näiteks maailmas ainulaadse päästejaamaga, mis rajati 1895. aastal - ajal kui Eesti alad olid veel Vene Tsaaririigi koosseisus. Päästejaama jäänuste ainulaadsus seisneb selles, et sinna on ehitatud päästepaatide vettelaskemiskoht, mis võimaldab veestada paati nii Riia lahte kui ka Läänemerre.

Omamoodi huvitav on ka Tehumardi lahingu mälestuspaik, mis on rajatud Teise Maailmasõja ajal Eestis toimunud ühe võikama lahingu mälestuseks, kus lähivõtluses hukkus nii nõukogude kui saksa poolel võrdselt umbes 200 meest. Nõukodude poolel langenute hulgas on palju Eesti Laskurkorpuse mehi.

Tee Rässa külla oli selles mõttes huvitav, et teel kohtasime kokku viite metsloomaliiki. Nagu üks reisikaaslane tabavalt ütles – täielik Serengeti. Kõige omapärasem leid oli teetammi sisse uuristatud rebase pesa, mille ümber rebasekutsikad rõõmsalt ringi jooksid.

Rässa külla jõudes olime läbinud ühe päevaga 450 km keskmise kiirusega 30 km/h ning kell oli juba 00:30 ja see oli ka meie võimete piir, mistõttu seal ööbisime.

Tegelikult juba neljanda päeva hommikul külastasime veel Võilaidu, kus kohtusime ülisõbralike hobustega (umbes 40), kes meid nähes kappasid ülehelikiirusel kohale leiba nuruma. Mõni eriti sõbralik isend ei suutnud oma hambaid ka autodest eemal hoida ja Uazik ning Kia said mälestuseks hobuse hambajäljed.

Vahetult enne Muhust lahkumist ostsime veel kohalikult õllemeistrilt maitse pärast kaasa veidi kuulsat „kadakapõhjaga“ koduõlutit ning jõudsime neljanda päeva lõunaks tagasi mandrile, kus on plaan võtta suund lõunasse ja ning põkkudes Läti piiriga keerata Itta.

Saaremaal ja Muhus läbitud trass:

Leisi – Pammana – Varese sadam – Panga pank – Saaremaa Sadam – Tagaranna tipp – Harise neem – Veere sadam – Kihelkonna -  Lümanda – Tehumardi (Järva) – Nasva – Kaugatoma – Pitsääre – Sõrve – Mõntu – Kuressaare – Sutu - Sääretükk – Kuke – Hundulaht – Arjulaht – Väinatamm – Rässa  (III päeva lõpp) – Võilaid – Võiküla – Kuivastu.

Veel pilte >>>

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam