•  

Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma (10.10.2008 00:00)

Udude aeg
Foto: Avo Soidla
oktoobripiltide galeriist


"Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma", ütleb rahvatarkus. Teine vanasõna täpsustab: "Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine aga kolmeks päevaks külma".

Lõppeval nädalal on olnud udused hommikud ja tõepoolest - "Saabuvad õhumassid on enamasti Atlandilt pärit ning seega pehmust pakkumas, hoides termomeetri näidud 10 pügala ümber", ütleb EMHI sünoptik Taimi Paljak ilm.ee-le koostatud nädalaprognoosis.

Kui pikemaajalisi ilmaprognoose vaadata, siis ka Gismeteo.ru ei prognoosist ei leia kuni 23. oktoobrini hallaöid, kuid Accuweather.com, kes  15-ks päevaks ilma ennustab, pakub esimesed öised miinuskraadid alles järgmiseks pühapäevaks, 19-ks oktoobriks.

Udu (fog) on õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Nähtavus sõltub udu tihedusest. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti* ja õhus olev veeaur kondenseerub. Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse mõjul, nimet. tekkivat udu radiatsiooni e. kiirgusuduks. See udu on kõige intensiivsem sügisel ja kevadel, tekkides tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga. Kõige sagedamini esineb orgudes ja soistes paikades ning hajub mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. (EMHI)

Kuidas  vanasõnadega täpselt on, seda saame hakata jooksvalt jälgima rahvatarkuste teema all. Oli ju ilmaennustamine maarahvale eluliselt oluline ning püüti prognoosida kogemustele ja pikaajalistele tähelepanekutele tuginedes. Eesti ilmavaatluste ajalugu ulatub küll 18. sajandisse, kuid  laiemale elanikkonnale kättesaadavamaks muutusid need alles möödunud sajandil.

*Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peaks jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunuks auruks.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam