•  

Märtsi II nädal möödus vaikselt, kuid libedalt (17.03.2009 16:57)

Autor: Ele Pedassaar

Esmaspäev (9.03.) läheb kirja kui aasta (2009) kõige libedam päev, vähemalt senimaani. Ukrainast ulatuva madalrõhulohu põhjaservas levis öösel alates lõunapoolsetest maakondadest üle Eesti niiske ja soojem õhumass, mis lumena alanud saju hommikuks Lõuna- ja Ida-Eestis vihmaks muutis ja seeläbi külmale maapinnale jäite tekitas. Põhja- ja Lääne-Eestis jäi sadu põhjakaare tuule toel lumeks-lörtsiks, õhtu poole, kui tuul kirdesuuna võttis, asendus vihm tahkema saju faasiga ka Lõuna- ja Ida-Eestis. Öised miinused (kuni -6 ºC) hävitas hommikuks soojem sadu ning õhutemperatuur jäi päeva lõikes pendeldama 0 ºC ümber.
Jüri Kamenik uuris samal päeval tekkinud olukorda lähemalt: Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus.

Teisipäeval (10.03) arenes Ukrainast üle Baltimaade ulatuva lohu põhjaservas Liivi lahel uus osatsüklon,  mis ilma Eestis sompus ja sajuse hoidis. Sadas peamiselt lund ja lörtsi.
Õhutemperatuur langes öösel kõikjal kergelt miinusesse. Päeval, kui uue pöörise kese nihkus meie saarte kohale, jäi mandril sadusid vähemaks, tuul pöördus idast lõunakaarde ning õhutemperatuur tõusis Võrus pea 3 soojakraadini, Vilsandi oli teisipäeval 0 ºC-se õhutemperatuuriga kõige külmem paik.
Austraalia jälgis aga huvi ja ärevusega paarsada kilomeetrit ida pool, Vaiksel ooekanil toimetavat troopilist tsüklonit Hamish.
Saudi-Araabia pealinn sai samal päeval endale kaela 10 aasta rängima liivatormi.

Foto: Leili Valdmets
märtsipiltide galeriist
Autori kommentaar: Paar viimast päeva on sadu kestnud pea kogu päeva. Olenemata kehvadest teeoludest on jalgratas ikka au sees. 10.03

Kolmapäeval (11.03) hakkas väike madalrõhkkond meie saarte kohal täituma ning laskus põhjast peale pressiva kõrgrõhkkonna sunnil lõuna poole, Kuramaa kohale. Eestis jätkus kohati kerge lume- ja lörtsisadu, nõrga tuulega arenes mitmel pool udu, päev tõi üksikutes kohtades kõrgema rõhu pealetungil ka selgimisi. Öösel oli külma kuni 5 ºC (Tiirikojal), päev tõi Võrus samapalju plusskraade (+5 ºC).  

Neljapäeval (12.03) taandus madalrõhuala kaugemale lõunasse ning  põhjast lähenev kõrgrõhuala nihutas oma keskme Karjala kohale. Üksikutes kohtades tuli veel kerget lund, mitmel pool tekkis udu.  Tuul pöördus läheneva kõrgrõhkkonna edelaservas põhjakaarde ning  jahutas õhu varahommikuks Lääne-Eestis Virtsus 10,6 külmakraadini, mis jäi ühtlasi ka nädala miinimumiks. Päev tõi kontrastina udu hajudes ja pilvkatte hõrenedes Võrus sooja aga ligi 7 ºC

Reedel (13.03) laskus kõrgrõhuala Karjala kohalt meile õige lähedale, Peipsi taha Venemaale. Selle lääneservas oli Eestis sajuta ja vaikne ilm. Öösel arenes mitmel pool udu, külma oli Virtsus kuni 7 ºC, päeval tõi päike Kuusiku meteojaama nädala maksimumtemperatuuri  ning sooja oli 7,4 ºC

Reede, 13. märts
foto: ilm.ee


Laupäeval (14.03) hakkas kõrgrõhuala kaugenema ida poole, mis andis ühtlasi võimaluse Lääne-Euroopa madalrõhkkonnal meile lähemale nihkuda. Öö möödus veel mõne külmakraadiga. Skandinaavia lõunaosast kirde suunas liikuv madalrõhulohk ajas aga päeval ilma kõikjal pilve. Esimesed sajud (lume- ja lörtsina) jõudsid Loode-Eesti kohale laupäeva pärastlõunal. Lõunakaare tuul tugevnes lohu ees 10 m/s. Õhutemperatuuri tõstis lõunatuul taas plusspoolele, Võrus oli sooja 7,1 ºC.

Foto: Peep Loorits
jääpiltide galeriist
Autori kommentaar: Pilt on tehud 14. märtsil Veskimetsas. Päike paistis kohati päris eredalt ja lumi sulas. Üks mardikas (poilane?) oli ka liikvel, kuigi liikumine oli aeglane ja ebakindel veel.

Pühapäeva (15.03)  öösel levis madalrõhulohk koos lume- ja lörtsipilvedega üle terve Lääne-Eesti ning õhutemperatuur püsis 0 ºC ümber,  Ida-Eestis oli ilm vahelduva pilvisusega ja sajuta, külmakraade oli kuni 7. Päeval nihkus sajuala ida poole, läänes jäi sadu järele, samas arenes udu. Õhutemperatuur tõusis päeva peale kõikjal plusspoolele.

Lumikate üldjuhul märtsi II nädalal suurenes rüütellikul põhimõttel, et kus oli vähe, tuli juurde ja kus oli palju, sealt võeti natuke vähemaks. Saaremaal tuli näiteks lumelisa mõni cm (19 cm-lt suurenes 22 cm-ni), 1 cm sai juurde ka mandri läänerannik (12 cm-lt suurenes 13 cm-ni). Ida-Eestis jäi olukord enam-vähem sarnasena püsima ehk siis lumikatte paksus ulatus 16-20 cm-ni. Peipsi põhjakaldal aga kärbiti lund 1 cm (28 cm-lt vähenes 27 cm-ni), Suurel Munamäel vähenes lumikate 3 cm võrra (42 cm-lt vähenes 39 cm-ni) . Väike Munamägi sai samal ajal lund juurde 4 cm (36 cm-lt suurenes 40 cm-ni). 

Olukord veekogudel erines samuti paikkonniti. Soome lahe idaosas sundisid külmad ööd tööle võtma Peterburi sadamas 6 jäälõhkujat. Narva lahel oli jää paksuseks kuni 10 cm. Kunda ja Sillamäe sadamates oli täies tööhoos jäälõhkuja Tarmo.
Lääne pool andsid päevased soojakraadid ja päike oma osa ning Väinamerel süvenes märtsi II nädalal lahvandus, samas jääkamaka paksus küündis endiselt kohati 20 cm-ni. Lahvandus oli ka piki Pärnu lahe idakallast, jää olemasolu korral ulatus selle paksus aga 40 cm-ni. Lõuna poole kuni Kihnu saareni sai rääkida 10-20 cm paksusest jääst. Kihnu saarest lõuna pool Liivi lahel oli veeväli endiselt sobiv laevatamiseks. 
Jää kadumist ennustavad EMHI hüdroloogid, toetudes ilmaprognoosile, aprilli keskpaigaks >>> 

Eelmised artiklid:

Märtsi esimene nädal: päike hakkas kevadet reklaamima (11.03.2009) Foto: Leili Valdmets Nädal algas esmaspäeva (2.03) öösel Eesti kohal oleva kõrgema rõhu toel selgimistega ja 3 kuni 8 miinuskraadiga. Päeval kiskus taevas enam pilve Skandinaaviast Läänemerele nihkuva madalrõhulohu ees. Samal ajal võitles Põhja-Ameerika nii tornaado kui lumesajuga.  Lähemalt võib USA ilma iseärasustega tutvuda Jüri Kameniku silme läbi: Mida teeb Nor´easter USA-s?

Veebruari viimane nädal: ilm muutus tujukaks ning lootus jääteele mandri ja saarte vahel hävitati (04.03.2009) 24. veebruar 2009. Eesti sünnipäev.Foto Dmitri Djuženkov Esmaspäeva (23.02) öösel olime Gotlandi saare lähistelt kagusse tüüriva madalrõhkkonna kirdeservas, kus mitmel pool sadas lund ja tuiskas. Saartel ulatusid kagutuule iilid öö hakul 17, hommikuks nõrgenes kagu- ja idatuul13 m/s. Külma oli 3-st 9ºC-ni.Päeval sirutus meie kohale Venemaalt kõrgrõhuhari ning kerge lume taustal oli taevalaotuses näha ka selgimisi, tuul nõrgenes veelgi ning päev möödus 1 ja 6 külmakraadi vahel.

Veebruari III nädal: stabiilselt miinuspoolel: kaasa arvatud nädala miinimum- ja maksimumtemperatuur (25.02.2009) Foto: Leili Valdmetsveebruaripiltide galeriist Nädal algas esmaspäeval (16.02) Peipsi taha kaugeneva ja täituva madalrõhulohu ning samaaegselt Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhuala piiril. Mitmel pool sadas kerget lund, lääne pool oli selgimisi rohkem. Tuul puhus kahe rõhuala piiril põhjakaarest kuni 10 m/s. Venemaa pakkus samal ajal õige mitmekülgset ilmainfot.

Veebruari teine nädal, mis kulmineerus nädalavahetusel viimase kümnendi parima suusailmaga (17.02.2009) 09.02.2009Foto Leili Valdmetsveebruaripiltide galeriist Nädal algas Eestis esmaspäeval (9.02) Põhjalahelt kirdesse taanduva madalrõhkkonna lõunaservas pehmemate kraadidega, kui suurem sadu, (lörtsi ja vihma kujul) oli juba Peipsi taha liikunud ning mõõdukas edelatuul hoidis õhutemperatuuri öösel 0ºC lähedal.Päeval lähenes Läänemerelt Eestile kõrgrõhuhari, mis pilvi hajutas ja päikese toel õhutemperatuuri kõikjal plusspoolele tõstis. Nädala maksimumtemperatuur mõõdeti lausa kahes meteojaamas: Narvas ja Sõrves oli sooja 2,9ºC.

Veebruari algus: Eestimaiselt talvine (11.02.2009) 03.02.2009Foto: Kersti Kaivveebruaripiltide galeriist Nädala esimestel päevadel (2.-3.02) jätkas ilma kujundamist Peipsi tagant mööda Venemaa lääneserva lõuna poole liikuv kõrgrõhuala.Olulist sadu ei täheldatud, küll aga põhjustas vaikne ilm ja ööpäevaringselt miinuspoolel püsiv õhutemperatuur mitmel pool öisel ajal lumele kiirgusudu tekke. Päeval hajutas päike udu ja lõi lume sillerdama.  Lääne-Euroopa elas sel ajal lumetormi hirmus.

Jaanuari viimane nädal, mille veebruar endale napsas. Sompus ilm vahetus kiirelt külma ja kargega (04.02.2009) Foto: Vivian Ainsalujaanuaripiltide galeriist Nädal algas esmaspäeval (26.01) Läänemerelt üle Eesti kirde suunas leviva ja sompus ilma pakkuva madalrõhkkonnaga. Lumi, lörts ja vihm ühes nõrga läänekaare tuule ning ööpäevaringselt 0ºC ümber pendeldava temperatuuriga muutsid teeolud Eestis äärmiselt raskeks, rääkimata meeleolust.

Jaanuari 4 nädal. Pehme talv (28.01.2009) Nädal algas külmakraadidega, kui Venemaale taanduv kõrgrõhuala ja Ukrainast ulatuv madalrõhkkond Atlandi läänevoolu pidurdada üritasid. Esmaspäev (19.01) möödus veel kerge lumesajuga, kohati piilus isegi päike pilve tagant. Õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt -1…-4ºC vahel, õhtu poole langes selgema taeva taustal paar kraadi.Saartel hakkas läänest lähenev hiigelpööris, mille kese asus Islandil, endast märku andma vähehaaval tugevneva kagutuulega.

Südatalv?! (21.01.2009) 12.01.2009Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari kolmas nädal. Südatalv?! Nädala algus tervitas meid üsna kobedate plusskraadidega, mõnel pool isegi 12. jaanuari päevarekorditega.  Samas jäid need päevarekordid alla Tartus mõõdetud päeva ja ühtlasi nädala maksimumtemperatuurile: +6,5ºC. Soe õhutemperatuur meelitas lumele näiteks Valgamaal ühe rööviku, mis omakorda ei jäänud märkamata ühel tublil fotograafil. Sooja ilma põhjustajaks oli Norra merelt üle Soome Venemaale ulatuv mitmepealine madalrõhuala, mille lõunaservas puhuv tugev edelatuul (12.01. öösel Sõrves kuni 24 m/s) tõi Atlandi ookeanilt Eesti kohale soojemat õhku. Muide, sel päeval +4ºC-st madalamaid õhutemperatuure ei esinenud Eestis mitte kusagil.

Karm talv ja pehme talv. Kumb on meie oma? (14.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari teine nädal.Nädal, mis seekord hõlmas tervet jaanuarijuppi, mahutas endasse kiirelt vahetuvaid ilmapilte. Nädal algas jaanuarile kohaselt vaikselt ja kargelt, kui Jõgeval mõõdeti külma 20,3ºC.  Üksikutes kohtades liugles talvetaevast alla kergeid lumehelbeid, kohati tikkis härmatis õhuniiskuse arvelt okstele ja hoonetele kaunistusi. Pakane oli selleks ajaks praktiliselt kõik siseveekogud kinni kaanetanud, samuti toimus merel agar jää moodustamine.

Aasta esimene nädal (07.01.2009) Foto: Leili Valdmetsdetsembripiltide galeriist Nädal, kuhu mahtus kaks aastanumbrit. Nädala algul, esmaspäeva öösel langes kõrgrõhuala kaasabil Ida-Eestis õhutemperatuur kohati alla 10 külmakraadi (Jõgeval -11,6ºC). Päeval pöördus tuul Soomest itta liikuva madalrõhulohu tõttu läände ning Eestisse jõudis taas soojemat ja niiskemat õhku. Pärastlõunaks tõusis mandril õhutemperatuur kergelt plussi, saartel pea 4 soojakraadini. Vilsandil mõõdetud +3,9ºC jäi ka läinud nädala maksimumiks.

Jõulunädal: nii valged kui mustad jõulud (30.12.2008)

Detsembri kolmas nädal: miinuskraadidega vihm (25.12.2008)

Tasakaaluolek ja väike soojasüst (16.12.2008)

Meie laiuskraadil oskab Emake Loodus üllatada (10.12.2008)

Novembri viimane nädal ehk kuidas talv kiiresti ära kadus (02.12.2008)

Nädal oli täis üllatusi (26.11.2008)

Eelmise nädalaga lõppesid keskmisest kõrgemad temperatuurid (18.11.2008)

Novembri algusesse mahtusid tuule- ja soojarekordid ning esimene lumi (12.11.2008)

Tavatult soe oktoober tõi rekordeid (04.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam