Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem.
Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem.
Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Sadusid mõõdeti 29 mm Ida-Eestis Kundas kuni 63 mm-ni Lääne-Eestis Kihnus. Läinud aastal oli sadusid ligikaudu 20 mm rohkem ja selle vahega, et Ida-Eestis sadas enam. Paljuaastasest keskmisest (23 kuni 38 mm) ulatus aga sadude maksimum (63 mm) ligi 25 mm üle.
Päikest paistis täiesti arvestatavas koguses: 77 tunnist Ida-Eestis Jõgeval kuni 133 tunnini Lääne-Eestis Vilsandil. Läinud aastal oli päikesepaiste amplituud kitsam: 80 tundi oli päikest Jõgeval ning 125 tundi Vilsandil. Paljuaastane keskmine päikesepaiste kestus jääb 121 kuni 134 tunni vahele. Seega laias laastus on pikema aja jooksul Ida-Eestis läinud ilm pilvisemaks, lääne pool aga ulatuvad näitajad keskmisele tasemele.
Foto: Lea Marmor
Juba märtsi esimesel nädalal hakkas Eestis päike ennast paremast küljest näitama. Kui Vahemere ääres tegutsesid ägedad madalrõhkkonnad , jäime meie suuremalt jaolt Venemaalt ulatuva kõrgrõhkkonna embusse, mis öiseid miinused 13 ºC-ni langetas, päeval aga õhusooja ligi 6 ºC pakkus. USA-s aga võitles märtsi alguses nii tornaado kui lumetormiga.
Märtsi teise nädala algul olime Ukraina kohalt kerkiva madalrõhkkonna põhjaservas, kus kiirelt vahelduv saju faas (lumest vihmaks ja vihmast tagasi lumeks) põhjustas teedel väga suurt libedust.
Austraallased hoidsid samal ajal aga silma peal Vaiksel ookeanil patseerival troopilisel tsüklonil Hamish . 
Reede, 13. märts
vasakul kirjutise autor
foto: ilm.ee
Nädala teises pooles laskus põhja poolt kõrgrõhuala, mis öise temperatuuri veidi alla 10 ºC jahutas, reede, 13. märtsi päeval aga Kuusikule kuu kõige soojema näitaja tõi (+7,4 ºC).
Nädala lõpus liikus üle Eesti väike madalrõhulohk, mis ka lumikattele lisa tõi.
Märtsi kolmas nädal, kuhu kevade algus jäi, näitas Vahemere ääres mõneks päevaks suvisemaid temperatuure (link Päikese hetkeline võidukäik Edela-Euroopas). Eestis tegutsesid aktiivsema loomuga madalrõhkkonnad, mis Lääne-Eestis lumikatet kärpisid, ida pool aga kasvatasid. Nädala jooksul ulatusid tuuleiilid kahel päeval kuni 18 m/s.
Märtsi neljas nädal, kui põhjapoolkeral algas polaarpäev, registreeriti nii Eestis kui ümberkaudsetes maades ( kontrastseid temperatuure. Põhjast laskuv kõrgrõhuala kandis oma lääneservas Väike-Maarjasse 27. märtsil kuu kõige külmema öö: -17,9 ºC. Samal päeval oli aga päikesel jõudu sealsamas õhutemperatuur 0 ºC-ni tõsta.
Märtsi viimastel päevadel sai Eesti põhja poolt mööduva tsükloni lõunaservas vihma, mis tärkavat loodust eriti Lääne-Eestis rohkem esile tõi.
Pärnus 31.03.09
Foto: Avo Soidla
Lumikatte hävitas Lääne-Eestis kuu viimastel päevadel Norra merelt üle Skandinaavia põhjatipu itta rühkinud madalrõhkkond, mille lõunaservas puhuv edelatuul sooja vihmaga meie saared ja lääneranniku üle pesi. Suurt rolli mängis siin ka peale vihma kiirelt õhku soojaks küttev päike. Mõnes üksikus kohas ulatus lumikate Lääne-Eestis siiski 3 cm-ni.
Ida pool jäi pilt talvisemaks, kuna nappis nii vihma kui päikest. Kuu lõpus ulatus lumikate ida pool 6 kuni 11, kohati 14 kuni 22 cm-ni. Väikesel Munamäel küündisid hanged 28, Suurel 35 cm-ni. Olgu ära mainitud ka fakt, et nädal enne kuu lõppu ulatus lumikatte paksus Väikesel Munamäel 48, Suurel 54 cm-ni.
Jääkate loomulikult kahanes, kuu keskel koostati juba prognoose (link hüdroloogi prognoosist) merejää täieliku vabanemise kohta. Väinameri oli kuu lõpuks juba peaaegu et laevatatav, Pärnus oli 30-36 cm paksune jääkate koondunud lahe põhjaosa kohale.
Põhjarannikul oli väga hõre jääkate veel Narva lahel, lääne pool oli vesi jäävaba. Jäämurdjad saadeti mõned päevad enne kuu lõppu suvepuhkusele.
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
